2-24-124425/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2026, Rapla

Kohtunik

Leanika Tamm

Kohtujurist

Triin Lind

Tsiviilasja number

2-24-124425

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi J. J. vastu võla nõudes

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital, registrikood:

11919806, aadress: XXX-i 83-601, 10115, Tallinn

Hageja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves, PlusPlus Legal

OÜ, registrikood: 12752805, asukoht: XXX, 10115 Tallinn,

e-post: XXX

Kostja: J. J. , isikukood: XXX, elukoht: XXX, telefon:

XXX, e-post: XXX

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul

kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-24-124425 menetlus TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel.

2. Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

3. Määrus toimetada pooltele kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 13.08.2024 kostja vastu hagiavalduse järgmise nõudega:

1.1. mõista kostjalt J. J. hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja Esto AS ja J. J. vahel

10.09.2020 sõlmitud Arvelduskrediidilepingust nr. XXX tulenev põhinõue 627,62 eurot,

intressid 89,47 eurot, viivised 576,25 eurot, sissenõudekulud 35 eurot;

1.2. mõista kostjalt J. J. välja hageja PlusPlus Capital AS kasuks hagi esitamise ajaks veel mitte

sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 627,62 eurot alates 14.08.2024 kuni põhinõude

täitmiseni 40,9% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui

põhinõude ulatuses.

2. Hageja nõude aluseks on 10.09.2020 Esto AS ja kostja vahel sõlmitud

Arvelduskrediidileping nr. XXX. Lepingu kohaselt võimaldas Esto AS kostjale

krediidilimiidi 2000 euro kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Kostja

kohustus tagastama igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse

võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, ja tasuma igakuist intressi 15. kuupäevaks.

2-24-124425

Intressi- ja viivisemääraks oli 40,9% aastas. Samuti oli lepingu põhitingimuste kohaselt

arvelduskrediidi ülekandmine kliendi pangakontole (väljavõtutasu) 3,5 eurot + 3,1%

ülekande summast, millele lisandub välkmakse tasu 15 eurot. Krediidi kulukuse määr oli

59,28% aastas. Esto AS teavitas 02.05.2022 lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis

kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 16.05.2022 ning kuna kostja nimetatud

tähtpäevast kinni ei pidanud kuulutas Esto AS krediidi tagastamise tähtpäeva saabunuks

17.05.2022. 17.06.2022 loovutas Esto AS oma nõuded kostja vastu hagejale.

3. Kohus võttis hagi menetlusse 07.10.2024 määrusega.

4.

21.10.2024 esitas kostja kohtule vastuse, milles taotles hagi rahuldamata jätmist. Kostja

selgitas, et nõude kujunemine ei ole üheselt arusaadav. Krediidiandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

5.

29.12.2025 edastas kohus menetlusosalistele kohtunõude, milles asus esialgsele seisukohale,

et hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus määras

menetlusosalistele nimetatu osas oma seisukoha esitamiseks tähtaja.

6. Kostja teavitas kohut, et kõnealune võlg on arvestatud võlgade ümberkujundamise kavas

(tsiviilasi nr 2-25-462, mis on jõustunud).

7. Hageja asus seisukohale, et käesolev menetlus tuleb TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel lõpetada.

FIMS § 30 lg 4 sätestab, et kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava on täitedokument sellega

ümberkujundatud nõude suhtes, mistõttu on hageja seisukohal, et maakohus peaks

tsiviilasja nr 2-24-124425 menetluse lõpetama. Hageja viitas TsMS § 162 lg-le 4 ning oli

seisukohal, et menetluse lõpetamise korral on äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik jätta

menetluskulud hageja kanda, sest menetluse lõpetamise tsiviilasjas nr 2-24-124425 toob

kaasa kostja tegevus maksejõuetusmenetluse alustamisega, mis ei olnud kuidagi hagejast

sõltuv ning mida hageja ei saanud kuidagi mõjutada.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

8. Menetluse lõpetamine

8.1. Kohus, olles tutvunud asja materjalidega, leiab, et arvestades menetlusökonoomika

põhimõtet, võib menetluse lõpetada sisulist otsust tegemata TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel.

TsMS § 428 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu

lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või

jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe,

mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.

8.2. Kostja esitas 10.01.2025 Pärnu Maakohtusse avalduse tsiviilasjas 2-25-462

maksejõuetusmenetluses võlgade ümberkujundamiseks. Nimetatud avalduses on käsitletud

ka käesolevas tsiviilasjas nõude aluseks oleva lepingust tulenev nõue. 08.10.2025 Pärnu

Maakohtu määrusega on kohus kinnitanud ümberkujundamise kava, antud määrus on

jõustunud 04.12.2025. FIMS § 30 lg 4 sätestab, et kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava

on täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Eeltoodust tulenevalt tuleb

tsiviilasja nr 2-24-124425 menetluse lõpetada ilma sisulist otsust tegemata.

2-24-124425

8.3. Kohus selgitab, et TsMS § 428 alusel tehtud menetlust lõpetav määrus muutub

menetlusosalistele TsMS § 457 lg 1 tähenduses siduvaks ning välistab sama hagi esitamise

sama kostja vastu tulevikus.

9. Menetluskulud

9.1. TsMS §168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud kui hagi jäetakse läbi vaatamata

või kui menetluse lõpetatakse määrusega. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta

kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine

poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõige või ebamõistlik. TsMS

§174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

9.2. Kohus jätab menetlusosaliste kantud menetluskulud poolte endi kanda. Seega ei ole antud

asjas kindlaksmääratavaid menetluskulusid.

9.3. Kohus selgitab hagejale, et hagejal on õigus tasutud riigilõiv tagasi saada TsMS §150 lg 4

kohaselt - riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle

menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv

tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

RLS § 150 lg 6 sätestab, et riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle

aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga

lõppemist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Leanika Tamm