2-23-152116/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets (eesistuja), Aleksandr Kondrašov, Siret

Siilbek

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.02.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-152116

Kohtuasi

AS-i ÜHISTEENUSED hagi U.V (U.V) vastu võla

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23.10.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

AS-i ÜHISTEENUSED 25.11.2024 apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

AS-i ÜHISTEENUSED apellatsioonkaebuse hind 59

eurot ja 94 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja U.V (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Andrus Reidi

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 23.10.2024 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta

osaliselt sama otsuse põhjendusi.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud AS-i ÜHISTEENUSED kanda.

4. Mõista AS-ilt ÜHISTEENUSED U.V kasuks välja menetluskulude hüvitis 495

eurot (käibemaksuta).

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

2-23-152116

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 02.02.2024 Harju Maakohtule U.V (kostja) vastu

hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 25 eurot, viivise 6,81 eurot,

sissenõudmiskulu 25 eurot ning edasiulatuva viivise seadusjärgses määras tasumata põhivõlalt

alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja 08.02.2021 oma sõidukit registreerimismärgiga

XXXXX hageja opereeritavas parklas J. Sütiste tee 19 parkimistingimusi rikkudes, nimelt

parkis kostja ringristmikule. Hageja korraldab parkimist maaomanikuga sõlmitud lepingu

alusel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parkla sissesõidul või parklas sees.

Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise eest määratakse leppetrahv

kuni 57 eurot. Kostja rikkus parkimistingimusi, mille kohta on hageja koostanud leppetrahvi

nr 1014002204 ning paigutanud selle sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Kostja on

leppetrahvi kätte saanud, kuid ei ole leppetrahvi tasunud.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

4. Kostja ei rikkunud parkimistingimusi. Puudusid liiklusmärgid selle kohta, et tegemist oleks

eraomandis oleva teega. Kostja tasus mh parkimise eest, kuigi ei pidanud. Hageja esitatud

fotodelt nähtub, et kostja sõiduk oli pargitud juurdesõiduteel enne tähistatud eraparklat. Kostja

auto oli pargitud avalikul teel. Kui kostja on rikkunud avalikul teel liiklusseaduse nõudeid,

siis see on karistatav väärteona. Hagejal puudub õigus määrata leppetrahvi avalikul teel

liiklusseaduse nõuete rikkumise eest.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohus jättis 23.10.2024 otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda

ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 285 eurot.

6. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostja parkis

oma sõidukit 08.02.2021 ringristmikul. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas antud kohas

kehtisid hageja parkimistingimused, kas kostja rikkus neid ning kas hagejal oli õigus kostjale

trahv määrata.

7. Maakohus leidis, et hageja esitatud fotodelt (dtl 47–49, 75–76) ei nähtu parkimiskorralduse

märgid, nimelt, et ringristmikul kehtisid hageja parkimistingimused. Hageja märgib

hagiavalduse täpsustuses trahvi tegemise alusena liiklusseaduse (LS) § 21 lg 4 p 1 ja § 21 lg 2

p 15, kuid ei ole tõendanud, et ringristmik oli ala, kus kehtisid hageja parkimistingimused ja

2-23-152116

hagejal oli õigus teha kostjale liiklusseaduse eiramise eest trahvi. Hageja on kostjale

määranud trahvi parkimiskorralduse nõuete eiramise eest (dtl 46). Tõendamata on, et

ringristmiku puhul oli tegemist eraomandis oleva tee või parkimisalaga, fotodelt ei nähtu

vastavaid infotahvleid ja parkimistingimusi.

8. Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel

hageja kanda.

Apellatsioonkaebus

9. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu otsuse tühistada

ning teha uue otsuse, millega rahuldada hagi ning jätta nii maa- kui ka ringkonnakohtus

tekkinud menetluskulud kostja kanda.

10. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei andnud maakohus hagejale võimalust esitada seisukohta

kostja uutele väidetele ega võimalust esitada soovi korral oma lõplikud seisukohad, mis

mõjutas asja tulemust ning tõi kaasa ebaõige lahendi. Hageja selgitab, et kogu alal, sh

vaidlusalusel ringristmikul, kehtisid hageja parkimistingimused. Tegemist ei ole avaliku

teega. Info eraparkla ja parkimistingimuste kohta on paigaldatud teede sissesõitudel. Maa-

ameti kaardirakendusest nähtub, et tee on eraomandis. Seega ei olnud tegemist avaliku teega

ning tervel alal kehtisid hageja tingimused.

Vastustaja seisukoht

11. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb muuta osaliselt vaidlustatud

maakohtu otsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata. Apellatsioonkaebust ei

rahuldata. Hageja kanda jäävad menetluskulud ka ringkonnakohtus.

13. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust

üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Hageja vaidlustab maakohtu

otsust tervikuna.

14. Kolleegium nõustub küll maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud, et tal oli õigus teha

kostjale liiklusseaduse eiramise eest trahvi, kuid peab vajalikuks muuta maakohtu otsuse

põhjendusi osas, mis puudutavad ringristmiku aluse maa kuuluvust eraomandisse ning liiklus-

ja parkimiskorraldust reguleerivate märkide olemasolu parkimisalal leppetrahvi väljastamise

ajal. Ringkonnakohus on apellatsioonimenetluses kõrvaldanud maakohtu menetlusõiguse

rikkumise eelmenetluse ülesannete osalisel täitmata jätmisel, kui hagejale jäeti andmata

võimalus esitada oma seisukoht kostja 28.03.2024 menetlusdokumendis sisalduvatele uutele

asjaoludele ja tõenditele. Ringkonnakohus võimaldas hagejal esitada apellatsioonimenetluses

uued asjaolud ja tõendid, sh võttis vastu kostja vastuses apellatsioonkaebusele esitatud uued

asjaolud ning täiendava tõendi.

14.1. Kolleegiumi hinnangul on hageja Maa-ameti kaardirakenduse väljavõtetega tõendanud,

et tee, kus asub ringristmik, on eraomandis ning tegemist ei ole avaliku teega (dtl 124–125).

Samuti on kolleegiumi hinnangul hageja tõendanud, et info parkimistingimuste kohta oli

2-23-152116

paigaldatud tee sissesõidul leppetrahvi esitamise ajal (dtl 122–123). Kostja on esitanud

vastuväite, et hageja esitatud fotod on tehtud 23.12.2019 ega kajasta liiklus- ja

parkimiskorraldust 08.02.2021 seisuga. Kostja on esitanud fotod parkimisalal olevatest

liiklusmärkidest alles 28.03.2024 seisuga (dtl 83–86) ning 25.02.2024 seisuga (dtl 143). Seega

ei ole kostja ringkonnakohtu arvates ümber lükanud hageja väidet, et 08.02.2021 seisuga olid

parkimisala sissesõidul ning parkimisalal liiklus- ja parkimiskorraldust reguleerivad märgid

olemas. Seda, et kostja mõistis, et on sisenenud eraparklasse, tõendab kolleegiumi hinnangul

ka see, et kostja tasus 08.02.2021 kell 10.58–12.32 parkimise eest (dtl 65).

14.2. Seejuures ei ole aga hageja tõendanud parkimistingimuste sisu ning seda, et

parkimistingimustest tulenevalt on hagejal õigus teha leppetrahvi liiklusseaduse eiramise eest.

Hageja, kes tugineb lepingu sõlmimisele, peab vaidluse korral poolte lepingu sõlmimisele

suunatud tahteavalduste esitamist tõendama. Hageja ei ole tõendanud, et pooled sõlmisid

parkimislepingu 07.03.2024 esitatud seisukoha lisas 1 (dtl 79) toodud parkimistingimustel.

Hageja esitatud fotodelt (dtl 77, 121–122) ei ole tuvastatav, kas ja millised

parkimistingimused 08.02.2021 seisuga kohaldusid. Sealhulgas ei ole võimalik tuvastada, kas

parkimistingimused sisaldasid pakkumust lepingu sõlmimiseks VÕS § 35 lg 1 mõttes ning

leppetrahvikokkulepet lepingu rikkumisel. Piisavaks ei ole hageja parklas tehtud fotod, mis ei

ole loetavad ning eraldi foto hageja tüüptingimustest (dtl 79), mille kohta puudub mh teave,

mis ajal on foto tüüptingimustest tehtud ja kus tüüptingimused kohaldusid (vt ka TrtRnKo

31.01.2023, 2-22-106308, p 13.1).

15. Eeltoodust tulenevalt on maakohus jätnud õigesti hagi rahuldamata ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest

tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

17. TsMS § 174 lg 3 kohaselt, kui maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kohtuotsuses kindlaks ja kohtuotsuse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav

kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse.

Alljärgnevalt määrab ringkonnakohus kostja menetluskulude suuruse kindlaks.

18. Kostja lepinguline esindaja esitas 13.02.2026 menetluskulude nimekirja, milles oli

töötundide ja sellest tulenevate kulude summa lõpparvestuses viga. Kostja lepinguline

esindaja esitas 15.02.2026 parandatud nimekirja, mille palus ringkonnakohtul vastu võtta.

15.02.2026 menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostjale osutatud õigusabi 6 tunni

ulatuses tunnihinnaga 99 eurot/t (km-ta). Menetluskulude nimekirja kohaselt tegi kostja

lepinguline esindaja järgmiseid toiminguid:



20.01.2025 vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 3 tundi;



21.01.2025 vastuse täpsustuste koostamine ja esitamine kohtule 1 tund;



13.02.2026 lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamine 2 tundi.

19. Hageja esitas kostja menetluskuludele vastuväite. Hageja leiab, et kostja menetluskulude

nimekiri ei vasta vorminõuetele. Kostja ei ole välja toonud, milline on osutatud

õigusabiteenuse tunnihind (ilma või koos käibemaksuga). Lisaks ei ole menetluskulud

tõendatud, mistõttu taotleb hageja hinnangul kostjalt välja nõuda õigusabi kulusid tõendavad

2-23-152116

dokumendid. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. Kostja menetluskulude nimekirjas olevast

tabelist nähtub, et õigusabiteenuse hind on 99 eurot/t ning menetluskulude summa on esitatud

ilma käibemaksuta. Lisaks ei pea TsMS § 176 lg 6 teise lause kohaselt kohtu nõudmiseta

menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. TsMS § 176 lg 6 annab kohtule

diskretsiooniõiguse täiendavate dokumentide nõudmiseks (RKTKm 18.10.2016, 3-2-1-81-16,

p 15). Ringkonnakohus ei pea praegusel juhul vajalikuks menetluskulusid tõendavate

dokumentide esitamist. Kostja menetluskulude nimekiri on esitatud piisava täpsusega

hindamaks kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja on osalenud menetluses lepingulise

esindaja kaudu ja esile toodud asjaoludel puudub alus arvata, et kostjal ei oleks talle osutatud

õigusteenuse eest tasumise kohustust.

20. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjat

on esindanud jurist. Kostja esindaja tasumäär on kohane ja ei ületa juristi keskmist tasumäära

sarnase keerukusega asja puhul.

21. Ringkonnakohus peab kostja lepingulise esindaja tehtud menetlustoimingutele kulunud

aega põhjendatuks ja vajalikuks osaliselt. Kostja on märkinud, et 13.02.2026 lõplike

seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamiseks kulus 2 tundi. Arvestades kostja

13.02.2026 lõpliku seisukoha sisu korduvusi ning mahtu (ca 3 lk), sh seda, et menetluskulude

nimekirja näol ei ole tegemist mahuka tabeliga (3 kulurida) leiab ringkonnakohus, et

nimetatud toimingu põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks on 1 tund. Ülejäänud toimingute osas

on kolleegiumi hinnangul menetlustoimingutele kulunud aeg kooskõlas asja menetlusega ning

nendele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik.

22. Tulenevalt eespool märgitust on kostja põhjendatud ja vajalik ajakulu

apellatsioonimenetluses 5 tundi. Kostja on soovinud menetluskulude väljamõistmist ilma

käibemaksuta. Seega on kostja põhjendatud ja vajalik menetluskulu ringkonnakohtus 495

eurot (käibemaksuta) (5 t x 99 eurot/t).

(allkirjastatud digitaalselt)