1-26-322/7 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2026, Viljandi kohtumaja

Kriminaalasja number

1-26-322 (25261000417)

Kohtunik

Aivar Hint

Kohtuistungi sekretär

Kätlin Lumi

Kriminaalasi

Marten Jesse süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

abiprokurör Valdo Gerassimov

Süüdistatav

Marten Jesse (isikukood: 39605315716; elukoht: XXX;

töökoht: XXX; karistatus: varem kriminaalkorras

karistatud: 02.04.2025.a. Tartu Maakohtu poolt KarS § 121

lg 1 järgi 4 kuu vangistusega tingimisi 1-aastase

katseajaga; tõkend: ei ole kohaldatud)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada Marten Jesse süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3 järgi ja

mõista karistuseks 6 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust 6

kuud vangistust Tartu Maakohtu 02.04.2025 kohtuotsusega 1-25-1270 Marten Jessele

mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 4 kuud vangistust. Mõista Marten

Jessele liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 10 kuud vangistust.

KarS § 74 lg 5 ja KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada Marten Jessele mõistetud 10 kuud

vangistust üldkasuliku tööga 300 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise

tähtajaks 1 aasta 6 kuud kohtuotsuse jõustumisest arvates.

KarS § 69 lg 4 alusel on Marten Jesse kohustatud üldkasuliku töö tegemise perioodil

järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid:

1) elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Marten Jesset käitumiskontrolli ajal mitte

tarvitama alkoholi.

2. Menetluskulude hüvitamine:

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Marten Jesselt kriminaalmenetluse kuluna

sundraha 1329 eurot ja riigi õigusabi tasu 292,64 eurot riigi kasuks. Määrata

kriminaalmenetluse kulud 1621,64 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul järgmiselt:

1) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuise menetluskulu osa 135,14

eurot tasumine (viimasel kuul 135,10 eurot), kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg on kuu 25.

kuupäev.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447

(Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või

EE957700771001523585 (AS LHV Pank), märkides ära viitenumbri 99926700004608

ning selgituse “Marten Jesse, otsus nr 1-26-322, menetluskulu“.

Menetluskulud on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud tähtaja

jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse

nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete

rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega

KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui

kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle

eest ette ei näe.

Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldus-

osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel

määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus

täitmisele.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus

Marten Jesset süüdistatakse selles, tema isikuna, keda on 02.04.2025.a. Tartu Maakohtu

otsusega karistatud kehalise väärkohtlemise eest, katseajal, 05.10.2025.a. kella 03.00 paiku

viibides XXX asuvas Voorimehe Pubis läks pubis istuva N.A juurde ja mitte midagi ütlemata

lõi talle rusikaga vastu näopiirkonna vasakpoolset külge.

Eelnevalt kirjeldatud tegevusega põhjustas Marten Jesse N.A-le füüsilist valu ja

tervisekahjustuse, (s.o vasemal pool silmalau ja silmaümbruse lahtine haav).

Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemisega,

mis on toime pandud korduvalt, pani Marten Jesse toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.

Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe

süüdistatava süüdi tunnistamiseks KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning mõista karistuseks 6 kuud

vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu

02.04.2025.a. kohtuotsusega 1-25-1270 Marten Jessele mõistetud karistuse ärakandmata osa

võrra s.o. neli (4) kuud vangistust. Seega mõista Marten Jessele liitkaristuseks kohtuotsuste

kogumis kümme (10) kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 kohaselt asendada vangistus

üldkasuliku tööga KarS § 69 sätteid arvestades. KarS § 69 alusel asendada karistuseks

mõistetud vangistus kümme (10) kuud üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse

päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd (10 kuud = 300 päeva) s. o. üldkasuliku tööga 300

tundi. Üldkasulik töö tuleb teha kaheksateistkümne (18) kuu jooksul. KarS § 69 lg. 4 kohaselt

tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

Marten Jesse peab: 1. elama kohtu määratud alalises elukohas; 2. ilmuma kriminaalhooldaja

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3. alluma

kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta; 4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5. saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6. saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti

territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et Marten Jesse on

käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

Põhjendused süüdimõistmises

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt

kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja

kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud

süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud

kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse

tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest

keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses

õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud

kokkuleppele.

Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 121 lg 2 p 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise

kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024 määrusest nr 87

(Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 886 eurot

kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga

alammäära, s.o 1329 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud

kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Marten Jesse kaitsja esinemise

eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna

292,64 eurot.

KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine

otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse

kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2).

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3

kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja

resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule

üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud

hüvitatakse ositi. Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit

on põhjendatud määrata menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et

süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja

see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas.

Kriminaalmenetluses on süüdistatavale Marten Jessele arvestuslikult menetluskuludeks kokku

1621,64 eurot, s.h sundraha 1329 eurot ja riigi õigusabi tasu 292,64 eurot. Menetluskulude

tasumine määrata ositi 12 kuu jooksul, igakuiste maksetena, võrdsete osade kaupa.

Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on

möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest

või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva

jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik