3-25-3258/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-3258

Määruse kuupäev

19. veebruar 2026

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X kaebus Jõhvi valla kohustamiseks ja mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses kaebaja last puudutavate menetlustega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus osas, mis jäeti Tartu Halduskohtu 12. detsembri 2025. a

määrusega käiguta.

2. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 6. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse seoses Toila valla

tegevuse ja tegevusetusega kaebaja last puudutavates menetlustes. Kaebaja palub kohustada

Toila valda algatama lastekaitseametniku tegevuse suhtes järelevalvemenetlus, väljastama

kaebajale kõik kaebaja lapse kohta päringutega nõutud dokumendid ning tuvastada, et

ametniku tegevus on olnud õigusvastane, ebaprofessionaalne ja erapoolik. Ühtlasi palub

kaebaja mõista Toila vallalt kaebaja kasuks välja moraalse kahju hüvitise kohtu äranägemisel,

arvestades ametniku tegevusest tingitud tervisekahjustust ja vaimset kannatust. Kaebaja

põhjendab oma kaebust järgnevalt.

1.1. Toila valla lastekaitseametnik andis 13. detsembril 2024 tsiviilasjas nr 2-24-17934

ebaõiglase, põhjendamatu ja lubamatu hinnangu kaebaja peres laste suhtes füüsilise vägivalla

kasutamise kohta. Ametnik ei oma pädevust anda hinnanguid ega teha oletusi vägivaldse

käitumise kohta ilma tõendusmaterjalita. Eeltoodu rikub süütuse presumptsiooni põhimõtet

ning kahjustab isiku väärikust, au ja head nime. Sellise seisukoha teatavaks saamise hetkest

alates on kaebaja tervis stressi all. Ametniku tegevus on põhjustanud kaebajale mittevaralist

kahju. Lisaks esitas lastekaitseametnik kohtule ebatäpset ja moonutatud teavet, mille kohaselt

loobus ema 2024. a kevadel tasuta koolitusest, kuna ei pidanud vajalikuks seal osaleda.

3-25-3258

Õiglane ja objektiivne sõnastus oleks, et mõlemale vanemale pakuti osalemisvõimalust, kuid

kumbki ei kasutanud seda.

1.2. Lastekaitseametnik on 20. mail 2025 tsiviilasjas nr 2-24-17934 koostatud kodukülastuse

aktis esitanud andmed elamu kohta, kus laps tegelikult ei ela ega viibi. Seda kinnitas

kohtuistungil lapse isa. Hoolimata sellest asjaolust on ametnik oma aktis hinnanud elamu

elamiskõlblikuks. Selline väide on eksitav, kuna kinnistul puudub kasutusluba. Lisaks ei ole

lastekaitseametnikul pädevust anda ehitise seisundi või elamiskõlblikkuse kohta

eksperthinnangut. Kui laste heaolu spetsialist külastas lapse ema elukohta, ei märkinud ta

kohtule esitatud dokumendis, et laps oli puhas, tal olid vanusele vastavad riided jms. Kui ta

aga külastas isa elukohta, rõhutas ta neid aspekte. Selline selektiivne rõhutamine loob mulje,

et ema hoolitsus lapse heaolu eest on puudulik, mis ei vasta tegelikkusele.

1.3. Tsiviilasjas nr 2-25-14042 tegi Toila valla lastekaitseametnik kohtule ettepaneku

kohustada kaebajat käima koos lapsega psühholoogi vastuvõtul. Kohtuniku täpsustavale

küsimusele vastates teatas ametnik, et selline soov tulenes lapse isalt, lisades seejärel, et on

aru saanud, et isa ei toeta seda mõtet. Selline vastuoluline ja ebajärjekindel seisukoht näitab,

et ametnik ei olnud oma ettepanekut objektiivselt läbi mõelnud ega lähtunud lapse tegelikest

vajadustest. Lastekaitseametnik peab jääma neutraalseks vahendajaks, kes juhindub lapse

heaolust ja psühholoogilisest turvatundest. Selline ettepaneku tegemine ilma lapse huvide

sisulise hindamiseta ning ühe vanema soovil põhinevalt on ebaprofessionaalne ja lapse õigusi

rikkuv.

1.4. Kaebaja on korduvalt palunud Toila vallal väljastada talle lapse isa poolt allkirjastatud

juhtumiplaan kaebaja lapse kohta, kelle suhtes on kaebajal kehtiv hooldusõigus. Hoolimata

korduvatest taotlustest ei ole vald kaebaja päringule sisuliselt vastanud ega edastanud nõutud

dokumenti. Toila valla tahtlik venitamine ja formaalne suhtlus on põhjustanud kaebajale

vaimset stressi ja ebakindlust. Vald on rakendanud halduskiusu, vastates täpselt 30 päeva

pärast avalduse esitamist ning vältides sisuliste selgituste andmist ja dokumentide

väljastamist.

2. Kaebaja esitas 18. oktoobril 2025 kohtule kaebuse täienduse, milles põhjendab, et 17.

septembri 2025. a protokollis tsiviilasjas nr 2-24-14042 oli määratud, et Toila valla laste

heaolu spetsialist peab korraldama kaebaja ja tema lapse kokkusaamise psühholoogi juures.

Spetsialist teavitas kaebajat ja teist lapsevanemat, et esimene kohtumine toimub 15. oktoobril

2025 kell 15.00. Kohale jõudes selgus, et kohtumine oli tegelikult korraldatud kell 15.30.

Kaebaja tööpäev kestab kuni kell 16.00 ning kaebaja pidi töölt lahkuma tund aega varem,

kuigi oleks saanud seda teha poole tunni võrra hiljem. Samuti, kui kaebaja kohale jõudis, siis

selgus, et spetsialist pidi kohtuma ainult kaebajaga ning mitte kaebaja lapse ja lapse isaga,

millest kaebajat ei olnud teavitatud. Spetsialist ei tegutsenud kooskõlas kohtu juhistega.

3. Tartu Halduskohus tagastas 12. detsembri 2025. a määrusega kaebuse osas, milles kaebaja

nõudis Toila valla kohustamist algatada ametniku suhtes distsiplinaarmenetlus ning valla

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses tsiviilasjades antud hinnangute, väidete ja

teabega (resolutsiooni p 1). Kaebajal puudub õigusaktidest tulenevalt subjektiivne õigus

nõuda kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse

algatamist. Toila valla tsiviilasjade raames esitatud seisukohad, arvamused, kodukülastuse

aktid jne on kohtumenetluses tehtud menetlustoimingud, mis ei ole eraldiseisvalt kaebusega

halduskohtus vaidlustatavad. Kohus jätkas haldusasja menetlust kaebaja nõuetes kohustada

Toila valda väljastama kaebajale nõutud dokumendid ning hüvitada Toila valla tekitatud

mittevaraline kahju seoses valla tegevusega kaebaja päringutele vastamisel ja ametniku

tegevusega, mis puudutab 15. oktoobri 2025. a psühholoogi vastuvõttu. Kohus jättis samas

määruses kaebuse ülejäänud osas käiguta ning andis kaebajale tähtaja kohustamisnõude

3-25-3258

täpsustamiseks ning täiendava riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks

(resolutsiooni p 2).

4. Kaebaja esitas 21. detsembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse täienduse. Kaebaja juhib

kohtu tähelepanu, et ametnik, kelle suhtes järelevalve algatamist kaebaja nõudis, ei tööta

enam kohalikus omavalitsuses ning seega ei soovi kaebaja nõuda ametniku suhtes järelevalve

algatamist. Kaebaja viitab samuti, et Toila vallas puudus lastekaitsealase pädevusega ametnik.

Vastused päringutele on allkirjastanud ametis olev vallavanem, kuid pädeva isiku puudumine

ei taga piisavat laste huvide kaitsmist. Kaebaja tasus täiendava riigilõivu 5 eurot dokumentide

väljastamise nõudega seoses. Kaebaja soovib jätkuvalt, et vastustaja väljastaks kõik kaebaja

alaealise lapsega seotud dokumendid, mille viitas varasemas päringus, sealhulgas memod ja

protokollid kohtumistest, registreeritud kirjavahetus, juhtumiplaanid, vahehinnangud ning

kõik STAR infosüsteemis olevad dokumendid. Kaebajal on õigus dokumente saada, sest need

puudutavad kaebaja alaealist last, kelle suhtes kaebajal on hooldusõigus. Jääb arusaamatuks,

kes on kaebajale esitatud valla poolsed vastused sisuliselt koostanud. Vastustaja ametnikud on

kaebaja suhtes levitanud halvustavaid hinnanguid, kujutades kaebajat konfliktse ja vaimselt

ebastabiilse isikuna. Kaebaja alaealise lapse õigused ja huvid ei pruugi olla kaitstud.

5. Jõhvi vald teatas 19. jaanuaril 2026 Tartu Halduskohtule, et Jõhvi ning Toila vald ühinesid

28. novembril 2025, mille tulemusena Toila Vallavalitsus on kustutatud riigi ja kohalike

omavalitsuse asutuste riiklikust registrist. Alates 1. jaanuarist 2026 korraldati ümber Jõhvi

valla ametiasutuste tegevus, mille tulemusena Toila Vallavalitsus liideti Jõhvi

Vallavalitsusega.

6. Jõhvi vald esitas 10. ja 13. veebruaril 2026 Tartu Halduskohtule vastused kohtunõuetele,

milles teatas, et Jõhvi vald ei ole edastanud kaebajale mistahes dokumente lähtuvalt kaebaja

2025. aastal esitatud päringutest. Jõhvi vald ei ole keeldunud kaebajale kaebaja lapsega seotud

dokumentide väljastamisest ning kaebaja ei ole pärast 15. septembrit 2025 pöördunud

täiendavalt valla poole ega täpsustanud, millises ulatuses kaebaja soovib STAR-süsteemist

dokumentide väljastamist.

KOHTU SEISUKOHT

7. Esmalt märgib kohus, et Jõhvi vallavalitsus teatas 19. jaanuaril 2026 Tartu Halduskohtule,

et Jõhvi ja Toila vald ühinesid 28. novembril 2025. Jõhvi vald palus menetlustest eemaldada

Toila valla ning asendada menetlusosalisena Jõhvi valla. Haldusasi on menetlusstaadiumis,

kus kohus ei ole vastustajat kindlaks määranud. Kohtu hinnangul saab Toila valla asemel

menetluses olla vastustajaks üldõigusjärgluse korras Jõhvi vald (HKMS § 29 lg 1).

8. Kohtus jätkub menetlus kaebaja nõuete osas, milles kaebaja nõuab Jõhvi valla kohustamist

väljastama kaebajale nõutud dokumendid ning hüvitada Jõhvi valla tekitatud mittevaraline

kahju seoses valla tegevusega kaebaja päringutele vastamisel ja ametniku tegevusega, mis

puudutab 15. oktoobri 2025. a psühholoogi vastuvõttu. Kaebaja 21. detsembri 2025. a kaebuse

täiendusest ei nähtu kohtule, et kaebaja sooviks uute nõuete esitamist. Kohus mõistab, et

kaebaja etteheited vastustaja õigusvastase tegevusega kaebaja kohta halvustavate hinnangute

levitamisel ning kaebaja päringutele vastamisel seonduvad kaebaja esitatud kahju hüvitamise

nõudega ning täpsustavad seda. Kahju hüvitamise nõude raames hindab kohus muuhulgas

vastustaja tegevuse õigusvastasust. Seega ei ole eraldiseisvalt abstraktsed õigusvastasuse

tuvastamise nõuded kohtus vajalikud ning lubatavad, kuna ei aita kuidagi kaasa isiku õiguste

3-25-3258

kaitsele. Kaebaja selgitas kohustamisnõude ulatust ning märkis, et soovib vastustajalt kõigi

varasemas päringus välja toodud kaebaja alaealise lapsega seotud dokumentide väljastamist.

9. Kohus märgib, et kaebaja on väljendanud soovi loobuda ametniku vastu järelevalve

menetluse algatamise kohustamisest, sest ametnik ei tööta enam kohalikus omavalitsuses (dtl

59). Kohus ei käsitle kaebaja avaldust loobumise avaldusena HKMS § 153 lg 1 mõttes. Kohus

tagastas 12. detsembri 2026. a määruse resolutsiooni puntiga 1 kaebaja kaebuse osas, milles

kaebaja nõudis ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist. Kohus selgitab, et kaebuse

tagastamise korral loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2) ning

seega on kaebaja eesmärk tagastamisega saavutatud. Tagastamise korral on kaebaja õigused

suuremal määral kaitstud, kuna kaebusest loobumisel lõpetaks kohus asja suhtes menetluse

ning see võtaks kaebajalt õiguse kaebusega uuesti kohtusse pöörduda.

10. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebus ei vasta käesoleva seadustiku §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt

määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

11. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise

ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (HKMS § 39 lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja

2). Kaebaja on esitanud kohtule kohustamisnõude, millelt tuleb vastavalt riigilõivuseaduse

(RLS) § 60 lg-le 1 tasuda riigilõivu 20 eurot, ning mittevaralise kahju hüvitamise nõude kohtu

äranägemisel, millelt kuulub RLS § 60 lg 3 kohaselt tasumisele riigilõiv summas 350 eurot.

Tartu Halduskohus jättis 12. detsembri 2025. a määrusega X kaebuse käiguta ja andis

kaebajale riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks tähtaja 10 päeva määruse

kättesaamisest arvates. Kaebajale toimetati Tartu Halduskohtu määrus kätte 12. detsembril

2025. Seega hakkas riigilõivu tasumise tähtaeg kulgema 13. detsembril 2025 ja möödus 22.

detsembril 2025. Kaebaja oli kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot ning tasus 21.

detsembril 2025 täiendavalt riigilõivu 5 eurot seoses dokumentide väljastamise nõudega.

Seega on kaebaja tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu kokku 20 eurot, mis on eeldus

kohustamisnõude läbivaatamiseks. Kaebaja ei ole kahju hüvitamise nõude läbivaatamise

eelduseks vajalikku riigilõivu 350 eurot tasunud või riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks menetlusabi taotlust esitanud, riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule

esitanud ega riigilõivu tasumiseks täiendavat tähtaega palunud. Kahjunõude osas riigilõivu

tasumata jätmine on selliseks puuduseks, mis takistab kahju hüvitamise nõude läbivaatamist.

12. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebus kahju hüvitamise nõude osas HKMS § 121

lg 1 p 2 alusel.

13. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale,

kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on

kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

14. Kaebaja soovib kohustamisnõudega Jõhvi valla kohustamist väljastada kaebajale kõik

kaebaja alaealise lapsega seotud dokumendid, millele viitas kahes 2025. aastal esitatud

päringus vastustajale. Nõutud dokumentide hulgas on memod ja protokollid kohtumistest,

registreeritud kirjavahetus, juhtumiplaanid, vahehinnangud ning kõik STAR infosüsteemis

olevad dokumendid. Vastustaja on kaebajale selgitanud erinevate kaebaja lapsega seotud

dokumentide koostamist ning menetlustega seotud sündmusi, sealhulgas kodukülastuse aktiga

seonduvat, kohtumisi seoses tsiviilasjaga nr 2-24-17934, juhtumiplaani koostamist ja

tutvustamist ning tegevusplaani raames ellu viidud tegevusi (dtl-d 39 ja 44). Seega puudutab

3-25-3258

dokumentide väljastamise nõue peaasjalikult STAR-süsteemis olevaid dokumente. Kohus

tuvastas, et vastustaja palus kaebajal täpsustada, milliste dokumente väljastamist kaebaja

STAR-süsteemist soovib, sest juhtumimenetlus on väga mahukas (Toila Vallavalitsuse 15.

septembri 2025. a vastus nr 5-5/959-4, p 5; dtl 44). Kaebaja ei ole vastustajale esitanud

selgitusi või täpsustusi, millised dokumente kaebaja STAR-süsteemist saada soovib (dtl-d 74

ja 83).

15. Kohtu hinnangul on kohustamisnõude aluseks olev õiguste riive väheintensiivne. Kaebaja

kohustamisnõue STAR-süsteemist dokumentide väljastamiseks puudutab kaebaja õigust

tutvuda haldusmenetluse dokumentidega ning toimikuga tutvumise õigust (haldusmenetluse

seadus (HMS) § 37 lg 1) kui ka õigust tutvuda oma isikuandmetega (isikuandmete kaitse

üldmääruse1 (IKÜM) art 15 lg 1). Kaebaja õiguste riivet saab pidada väheintensiivseks, kui

kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral

kaebaja saadav kasu oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud

kuludega. Kaebajale dokumentide mitteväljastamine ei too kaebajale kaasa olulisi

negatiivseid tagajärgi. Kaebaja on olnud aktiivselt haldusmenetluse osaline ning teda on

kaasatud lapsega seotud haldusmenetlusse. Kaebajale on tutvustatud haldusmenetlusega

seotud olulisi dokumente nagu nt lapse tegevuskava (vt dtl 44). Kaebaja õiguste riivet

vähendab asjaolu, et kaebaja esitatud nõue dokumentide väljastamiseks on esitatud väga

abstraktselt, nõudes kõiki lapsega seotud dokumente. Samuti ei ole kaebaja ise kaasa aidanud

soovitud dokumentide saamisele. Vastustaja palus täpsustada ning piiritleda soovitud

dokumentide hulk, kuid kaebaja ise on jäänud passiivseks ning ei ole vastustajale täpsustusi

esitanud. Eeltoodule tuginedes saab pidada kaebaja õiguste riivet väheintensiivseks.

16. Kohtu hinnangul on kohustamisnõude rahuldamine vähetõenäoline. HMS § 37 lg 1

tuleneb igaühele õiguse tutvuda haldusmenetluse dokumentide ja toimikuga, kui see on

olemas. See annab ka menetlusosalisele õiguse tutvuda toimikuga, mis on ulatuslikum

võrreldes muu kolmanda isiku õigusest. Samuti on menetlusosalise õigus tutvuda toimikuga

ulatuslikum võrreldes avaliku teabe seaduses ette nähtud igaühe õigusega tutvuda avaliku

teabega (Riigikohtu halduskolleegiumi 6. veebruari 2025. a otsus asjas nr 3-22-2476, p 12).

Lisaks tuleneb IKÜM artiklist 15 lg-st 1 isikule õigus tutvuda enda isikuandmetega. Kuigi

kaebajale on subjektiivne õigus andmetega tutvumiseks, siis ei ole vastustaja tegevus kaebaja

suhtes olnud õigusvastane. Kaebaja on küll 2025. aastal kahel korral Jõhvi valla poole

pöördunud ning palunud dokumendid väljastada, kuid Jõhvi vald ei ole keeldunud kaebajale

dokumentide väljastamisest (dtl-d 74 ja 83). Seega ei ole vastustaja tegevus rikkunud kaebaja

õigust andmetega tutvumiseks ning tema tegevus ei ole õigusvastane. Kuigi kaebajal võib olla

subjektiivne õigus andmetega ning haldusmenetluse dokumentidega tutvumiseks, siis ei anna

see kaebajale õigust saada andmeid ühel kindlal viisil. Menetlustoimingu vormi ja muud

haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või

määrusega ei ole sätestatud teisiti (HMS § 5 lg 1). Samuti on haldusorgani kohustus

haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt (HMS § 5 lg 2). Eluliselt on usutav,

et STAR-süsteemis juhtumimenetluse kohta talletatud dokumentide ning andmete hulk on

sedavõrd mahukas, et selle tervikuna väljastamine võib osutuda nii tehniliselt väga keerukaks

kui ka ebamõistlikult ressursimahukaks. Seega saab vastustaja tegevust pidada efektiivseks

ning proportsionaalseks, kui ta palus kaebajal täpsustada soovitud dokumentide ja andmete

hulka. Seejuures ei saa täpsustava küsimuse esitamist pidada dokumentide väljastamisest

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise

kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus).

3-25-3258

keeldumiseks. Kuna puudub vastustaja õigusvastane tegevus ei ole kaebaja kohustamisnõude

rahuldamiseks alust.

17. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse kohustamisnõude osas HKMS § 121 lg 2

p 21 alusel. Seega kuulub X kaebus osas, mis jäeti Tartu Halduskohtu 12. detsembri 2025. a

määrusega käiguta, täies ulatuses tagastamisele. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le

2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel

loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

18. Kaebaja on tasunud kohustamisenõude läbivaatamiseks vajaliku riigilõivu 20 eurot. Kuna

kohus tagastab kaebuse kohustamisnõude osas HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, siis ei kuulu

kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele (HKMS § 104 lg 5 p 2).

19. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3

ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider