2-19-14482/42 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Kohtujurist

Eleri Kimmel

Määruse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2026.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-14482

Tsiviilasi

E B hagiavaldus A A’i vastu M B xxx testamendi

tühistamise nõudes

Menetlustoiming

Menetluse uuendamine ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

E B (isikukood xxx)

Lepinguline esindaja I P

Kostja

A A (isikukood xxx)

Lepingulised esindajad M P ja vandeadvokaat Indrek Västrik

Iseseisva nõudega kolmas isik

A T (isikukood xxx)

Lepinguline esindaja I P

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Uuendada menetlus.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-14482.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

4. Jätta kindlaks määramata menetluskulude rahaline suurus.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie

(5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

1 (3)

I. Asjaolude kirjeldus

1. A A (kostja) esitas 22.03.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse E B (hageja) vastu. Kohus

võttis hagi 09.04.2018 menetlusse. Hageja esitas 28.03.2019 kostja vastu vastuhagi M B xxx

testamendi tühistamise nõudes. Kohus keeldus 05.08.2019 määrusega vastuhagi menetlusse

võtmisest. Hageja esitas 21.08.2019 määruse peale määruskaebuse. Kohus rahuldas 30.09.2019

määrusega määruskaebuse ja eraldas vastuhagi iseseisvasse menetlusse. Kohus jättis 05.12.2019

hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas 20.12.2019

menetlusdokumendi hagi puuduste kõrvaldamiseks. Kohus võttis hagi 07.01.2020 menetlusse.

Kostja vastas hagile 21.01.2020. Hageja esitas 28.01.2021 taotluse menetluse peatamiseks kuni

kohtuotsuse jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-18-4415. Kohus peatas 31.01.2022 määrusega menetluse

kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-18-4415. Harju Maakohtu

16.01.2026 määrus tsiviilasjas nr 2-18-4415, millega kinnitati poolte kompromiss ja lõpetati

menetlus, jõustus 19.02.2026.

II. Kohtumääruse põhjendused ja seadus, millest kohus juhindus

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1 sätestab, et kohus uuendab peatunud

või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse

peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kui menetlus peatati mõlema poole puudumise

tõttu kohtuistungilt, uuendatakse menetlus üksnes poole taotlusel.

Kohus peatas 31.01.2022 määrusega menetluse kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni

tsiviilasjas nr 2-18-4415 (dtl 516). Harju Maakohtu 16.01.2026 määrus tsiviilasjas nr 2-18-4415,

millega kinnitati poolte kompromiss ja lõpetati menetlus, jõustus 19.02.2026 (dtl-d 529-532).

Eeltoodust tulenevalt on menetluse peatamise alus ära langenud. Kohus uuendab peatatud

menetluse.

3. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

Harju Maakohus kinnitas 16.01.2026 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-4415 E B ja A A vahel

sõlmitud kompromissi. Kompromissist nähtuvalt sõlmisid pooled kompromissi kõigi M B järelt

pärimisega seotud nõuete ja vastuväidete lõplikuks lahendamiseks, seal hulgas tsiviilasjas nr 2-18-

4415 ja tsiviilasjas nr 2-19-14482 esitatud nõuetes (dtl 530, p 1.1). Pooled taotlesid tsiviilasjas nr 2-

18-4415 kohtult kompromissi kinnitamist ja menetluste lõpetamist kompromissi alusel tsiviilasjades

nr 2-18-4415 ja 2-19-14482.

Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et pooled on sõlminud kompromissi menetluse

lõpetamiseks nii tsiviilasjas nr 2-18-4415 kui ka tsiviilasjas nr 2-19-14482. Harju Maakohus on

selle kompromissi 16.01.2026 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-4415 kinnitanud. Kompromiss

on jõustunud kohtumäärusega kinnitatud teises kohtuasjas, mistõttu käesolevas kohtuasjas seda

eraldi kinnitada ei saa. Seega esineb TsMS § 428 lg 1 p 4 järgi alus menetluse lõpetamiseks otsust

tegemata. Kohus lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel tsiviilasja menetluse.

Vastavalt TsMS §-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti

pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.

4. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus jätab menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda. Kohus jätab menetluskulude suuruse kindlaks määramata.

2 (3)

5. Kohus selgitab hagejale, et tal on võimalik TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel taotleda poole

maakohtus tasutud riigilõivu tagastamist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

3 (3)