3-26-175/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-175

Haldusasi

Eesti Teede Hooldus OÜ kaebus tühistada

Riigihangete vaidlustuskomisjoni 13.01.2026 otsus

vaidlustusasjas nr 291-25/299671, 299463, 299851 ja

kohustada hankijat viima riigihangete seaduses

sätestatud

nõuetega

kooskõlla

riigihanke

alusdokument: kvalifitseerimise tingimus: tehniline ja

kutsealane suutlikkus: täpsustatud liiki ehitustööde

teostamine osas, mis puudutab korrashoiutööde

(hooldetööde) lepingute numbrilise mahu määramist

ruutmeetrites

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) ‒ Eesti Teede Hooldus OÜ,

volitatud esindaja Kristel Rätsep

Vastustaja (hankija) – Transpordiamet, volitatud

esindaja Gertrud Suve

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva kohtuotsuse peale võib 10 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates

(s.o hiljemalt 02.03.2026) esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule

(HKMS § 278 lg 1). Vastuapellatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 12.09.2025 avaldas Transpordiamet (edaspidi Hankija) riigihangete registris (edaspidi

RHR) avatud hankemenetlusega läbiviidavate riigihangete - „Hiiu hooldepiirkonna riigiteede

korrashoid aastatel 2026-2031“ (viitenumber 299851); - „Ida-Viru hooldepiirkonna riigiteede

korrashoid aastatel 2026-2031“ (viitenumber 299463); - „Lääne hooldepiirkonna riigiteede

korrashoid aastatel 2026-2031“ (viitenumber 299671) (edaspidi kõik koos Riigihange)

hanketeated ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD).

3-26-175

2. 20.10.2025 esitas Eesti Teede Hooldus OÜ (edaspidi Kaebaja) Riigihangete

vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) kolm vaidlustust eelnimetatud RHAD-le. Kaebaja

palus rahuldada vaidlustuse ja kohustada Hankijat viima riigihangete seaduses (edaspidi RHS)

sätestatud nõuetega kooskõlla kvalifitseerimise tingimus: Tehniline ja kutsealane suutlikkus:

täpsustatud liiki ehitustööde teostamine osas, mis puudutas korrashoiutööde (hooldetööde)

lepingute mahtude mõõtühikuid.

3. 27.10.2025 esitas Kaebaja vaidlustuse täienduse, millega palus VAKO-l kohustada

hankijat viima RHS-s sätestatud nõuetega kooskõlla Riigihanke alusdokument

kvalifitseerimise tingimus korrashoiutööde osas selliselt, et ka korrashoiutööde lepinguid võib

esitada üks kuni kaks ja neid mahtusid on võimalik summeerida.

4. VAKO liitis RHS § 190 lg 10 alusel vaidlustusasjad 233-25/299851, 234- 25/299463 ja

235- 25/299671 ühte menetlusse, vaidlustusasjaks numbriga 233-25/299851, 299463, 299671.

5. 14.11.2025 rahuldas VAKO otsusega nr 233-25/299851, 299463, 299671 (edaspidi VAKO

I otsus) vaidlustuse osaliselt ning kohustas Hankijat viima Riigihankes esitatud

kvalifitseerimise tingimused pakkuja tehnilisele ja kutsealasele suutlikkusele kooskõlla

õigusaktides ettenähtud nõuetega. Vastavalt RHS § 200 lg-le 4 jõustus VAKO otsus selles

osas 25.11.2025.

6. 04.12.2025 tegi Hankija Riigihanke kvalifitseerimise tingimustes muudatuse, mis aga ei

kõrvaldanud Kaebaja hinnangul tingimuste mittevastavust RHS-le.

7. 12.12.2025 esitas Kaebaja VAKO-le kolm vaidlustust eelnimetatud RHAD-le ja taotles

Hankija kohustamist viia RHS-s sätestatud nõuetega kooskõlla Riigihankes pakkuja

tehnilisele ja kutsealasele suutlikkusele kehtestatud kvalifitseerimise tingimused (edaspidi

Tingimus 2) osas, mis puudutab korrashoiutööde (hooldetööde) lepingute mahu määratlust

numbriliselt. Kaebaja taotles, et VAKO kohustaks Hankijat viima RHAD-i õigusaktidega

kooskõlla selliselt, et Hankija määraks korrashoiutööde referentslepingute numbrilise mahu

ka ruutmeetrites, nagu see on määratud kilomeetrites ja samuti ehitustööde referentslepingute

puhul ruutmeetrites.

8. VAKO liitis RHS § 190 lg 10 alusel vaidlustusasjad 291-25/299671, 292- 25/299463 ja

293-25/299851 ühte menetlusse, vaidlustusasjaks numbriga 291-25/299671, 299463, 299851.

9. 13.01.2026 tegi VAKO otsuse (edaspidi VAKO II otsus) ja jättis vaidlustuse rahuldamata.

10. Tallinna Halduskohtusse saabus 22.01.2026 Eesti Teede Hooldus OÜ kaebus nõuetes

tühistada VAKO 13.01.2026 otsus vaidlustusasjas nr 291- 25/ 299671, 299463, 299851 ja

kohustada hankijat viima RHS-s sätestatud nõuetega kooskõlla riigihanke alusdokument:

kvalifitseerimise tingimus: tehniline ja kutsealane suutlikkus: täpsustatud liiki ehitustööde

teostamine osas, mis puudutab korrashoiutööde (hooldetööde) lepingute numbrilise mahu

määramist ruutmeetrites.

Kaebus sisaldas ka taotlust esialgse õiguskaitse (EÕK) korras peatada riigihangete

(viitenumber: 299851, 299671, 299463) hankemenetlused kuni kohtuasjas tehtava lahendi

jõustumiseni ja kohustada Hankijat lükkama riigihankes pakkumuste esitamise tähtpäevad

edasi mõistliku aja võrra.

11. Tallinna Halduskohus rahuldas 26.01.2026 määrusega EÕK taotluse osaliselt ning

kohustas Transpordiametit riigihangetes Hiiu hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel

2026-2031 (viitenumber 299851), Ida-Viru hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel

2026-2031 (viitenumber 299463) ja Lääne hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel

2026-2031 (viitenumber 299671) pikendama pakkumuste esitamise tähtpäeva kuni

05.03.2026. Seda Transpordiamet ka tegi.

2(7)

3-26-175

12. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 12.02.2026 määrusega Transpordiameti

määruskaebuse, tühistas Tallinna Halduskohtu 26.01.2026 määruse ja määrusega kohaldatud

EÕK abinõu ning jättis Eesti Teede Hooldus OÜ EÕK taotluse rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

13. Eesti Teede Hooldus OÜ seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Numbrilise mahu määramine RHAD-s ruutmeetrites on vastuolus RHS nõuetega ning

piirab õigusvastaselt Kaebaja õigusi esitada Riigihankes pakkumus. Hankijat tuleb kohustada

viima vaidlustatud osas RHAD õigusaktidega kooskõlla selliselt, et Hankija määraks

korrashoiutööde referentslepingute numbrilise mahu ka ruutmeetrites nagu see on määratud

kilomeetrites ja samuti ehitustööde referentslepingute puhul ruutmeetrites. Kaebajal on

kogemus kõnealuses valdkonnas, kuid see kogemus on teiste riigihangete raames määratletud

ruutmeetrites. Kaebajal on sõlmitud ja hetkel kehtivad vastavad hankelepingud. Tingimus 2,

milles on selgelt numbriliselt määratud korrashoiutööde (hooldetööde) lepingu maht vaid

kilomeetrites, kuid mitte ruutmeetrites, on vastuolus RHS § 3 punktides 1, 2 ja 3 sätestatud

riigihanke korraldamise läbipaistvuse, kontrollitavuse, proportsionaalsuse, asjakohasuse ja

võrdse kohtlemise põhimõtetega.

2) VAKO jättis 13.01.2026 otsusega vaidlustuse rahuldamata, viidates, et VAKO I otsuses

tuvastati, et RHS § 3 p-is 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega ei ole

kooskõlas kohustada pakkujat esitama andmeid, mille puhul on juba ette teada, et need

kvalifitseerimistingimustele ei vasta ning mille kvalifitseerimistingimusele vastavuse

kontrollimiseks peab Hankija rakendama meetodeid, mis ei nähtu RHAD-idest. VAKO II

otsuses leidis VAKO, et Hankija muutis 04.12.2025 Tingimust vastavalt VAKO I otsusele ja

nüüd on see õiguspärane. Hankija oli lisanud RHAD-i täienduse, et kui pakkuja ei esita

tõendeid hooldatud piirkonna teede kogupikkuse kohta kilomeetrites, esitab pakkuja nimekirja

hooldepiirkonna alla kuuluvatest teelõikudest ning hankija kontrollib lepingu vastavust

kvalifitseerimistingimustele avaliku teeregistri andmete põhjal. Sellisena oli Hankija VAKO

hinnangul muutnud Tingimust 2 viisil, mis vastab VAKO I otsusele, sest Hankija on: 1)

näinud ette alternatiivse viisi, kuidas pakkujad saavad tõendada enda vastavust RHAD-le, kui

nad ei esita tõendeid hooldatud piirkonna teede kogupikkuse kohta kilomeetrites - pakkuja

esitab nimekirja hooldepiirkonna alla kuuluvatest teelõikudest; 2) Hankija on toonud välja

meetodi, kuidas ta kontrollib sellisel juhul pakkuja vastavust RHAD-le - lähtudes pakkuja

esitatud nimekirjast hooldepiirkonna alla kuuluvatest teelõikudest, avaliku teeregistri andmete

põhjal.

VAKO II otsusega ei saa nõustuda, sest Hankija on kehtestanud korrashoiutööde

(hooldetööde) referentslepingu selge numbrilise mahu vaid kilomeetrites, samas ruutmeetrites

ei ole numbrilist mahtu määratud. Seega puudub endiselt selgus, millises mahus ruutmeetrites

peaks olema töid teostatud, et osutuda kvalifitseerituks ja oleks üldse alust pakkumust esitada.

Pakkumuse saab esitada vaid siis, kui kvalifitseerimise tingimused on selged ja üheselt

mõistetavad kõigile potentsiaalsetele pakkujatele, mitte ainult Hankija poolt väljavalitud

ettevõtjate ringile. Hankija on ruutmeetrites numbrilised mahud määratud ehitustööde

referentslepinguid omavatele pakkujate grupile ja kilomeetrites numbrilised mahud määratud

korrashoiutööde referentslepinguid omavatele pakkujate grupile. Hankija väitel ei ole talle

oluline, kas mahud on määratud ruutmeetrites või kilomeetrites, seega ei ole Hankija

objektiivselt põhjendanud, miks ta ei saa Tingimust 2 muuta ja määrata numbrilised mahud ka

ruutmeetrites. Praegusel juhul on Hankija lisanud vaid kvalifitseerimise tingimuse selgituse

Tingimus 2 kontrolli kohta. Samas VAKO otsusest I nähtub, et Tingimus 2 tuleb viia

3(7)

3-26-175

vastavusse läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega. Sealjuures viitas VAKO nii

andmetele, mida peab pakkuja esitama, kui ka kontrollimeetodile ehk siis kahele asjaolule,

mis peavad olema selged ja üheselt mõistetavad ja seega vastama RHS üldpõhimõttele. Antud

juhul on andmed ehk maht ruutmeetrites siiani määratlemata jäänud ja seetõttu ei ole

Tingimus 2 endiselt sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt. Lisaks peab pakkuja RHADi

kvalifitseerimise tingimuste kohaselt andma kinnituse, et pakkuja vastab nõutud

kvalifitseerimise tingimusele. Samas puudub Tingimuses 2 üheselt ja selgelt määratud maht

ruutmeetrites, mille kohta tuleb pakkujal hankepassis esitada kinnitus. RHS § 104 lg 2 p 2

kohaselt peab hankepass sisaldama pakkuja kinnitust, et ta vastab kõikidele riigihanke

alusdokumentides pakkuja kvalifitseerimiseks esitatud tingimustele, ja hankija nõutud

andmeid esitatud tingimustele vastamise kohta. Tulenevalt eeltoodust on Hankija antud

selgitused hanke- ja vaidlustusmenetlustes ning kvalifitseerimise Tingimus 2 vastuolus ka

RHS § 104 lg 2 p-ga 2 .

3) Hankija on viidanud, et mahtu on võimalik tuvastada avaliku registri kaudu. Kaebaja on

korduvalt öelnud, et sellest registrist ei ole võimalik saada kõiki vajalikke teede mahtusid

(erinevad teelõigud, sillad jms, mis peaks hooldustööde hulka arvestama), vähemalt mitte

isikul, kes igapäevaselt sellist registrit ei kasuta, s.h Kaebajal. Hankija on viidanud ka

Tallinna Linnavolikogu poolt vastu võetud 06.03.2025 otsusele nr 14, millega on kinnitatud

uuendatud Tallinna kohalike teede nimekiri. Kaebaja väidab, et avaliku teeregistri ja viidatud

Tallinna linna õigusaktis määratud teede loetelu andmed ei ühti, sest tänavate nimesid on

muudetud ja sellised tänavad ei ole nähtavad nt riigi avalikus registris, samuti on teedele ja

tänavatele teostatud ümberehitusi, millega on kaasnenud nimede ja teelõikude muudatused,

mis seeläbi raskendab samuti „kontrolli“ nii hankijale kui kaebajale jne. Seetõttu ei ole

hooldustööde mahtu ruutmeetrites määramata jätmise korral Tingimus 2 kontrollitav ja võib

tekitada edaspidiseid vaidlusi. Samuti on Kaebaja jaoks ebaproportsionaalselt koormav

vaidlusaluse Tingimuse 2 selgituses sisalduv ja Hankija poolt teabevahetuses 11.12.2025

antud selgitus, mis kohustab pakkujat võtma tellijalt kinnitust selle kohta, et töid on teostatud

teatud kilomeetrite ulatuses, mis tähendaks, et tellija (riigihankega mitteseotud isik) peaks

hakkama ruutmeetrites esitatud teid mõõtma asuma vms, et sellist kinnitust anda. Hankija

selgitus, et ta kontrollib teeregistrist andmete põhjal pakkuja vastavust

kvalifitseerimistingimustele, ei vasta riigihanke kontrollitavuse ja läbipaistvuse põhimõtetele.

Praegusel juhul on Hankija loonud soodsamad võimalused läbi selgete

kvalifitseerimistingimuste seadmise pakkujatele, kellel on korrashoiutööde lepingute mahud

määratud kilomeetrites ning ka ehitustööde referentse omavatele pakkujatele, kellele on

referentslepingute mahud määratud ruutmeetrites, s.h mahud on määratud numbriliselt. Seega

Tingimus 2 piirab pakkujate võrdset kohtlemist ja konkurentsi.

14. Transpordiamet leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Transpordiameti seisukohad on

kokkuvõtlikult järgmised.

1) Kaebaja jääb kaebuses juba varem kahes vaidlustuses esitatud väidete juurde, sekkudes

hankija kaalutluspädevusse ning on seisukohal, et Tingimus 2 piirab tema õigust esitada

riigihangetes pakkumusi. Samas ei ole Kaebaja esitanud seda kinnitavaid väiteid ega fakte.

VAKO on kahel korral Tingimust 2 ja Hankija kaalutlusõigust õiguspäraselt ja põhistatult

hinnanud, esimeses vaidlustuses tehtud otsus on juba jõustunud ning teises vaidlustuses tehtud

otsus peaks ka kehtima jääma.

2) Kaebuse p-s 7 on Kaebaja esitanud valeväite, justkui oleks VAKO I otsuses kohustanud

hankijat muutma kvalifitseerimistingimust Kaebaja soovitud viisil. Vastupidiselt Kaebaja

tõlgendamisele ja arusaamisele on VAKO I otsuse p-s 6.5 selgelt öelnud, et VAKO „ei

kohusta Hankijat õigusvastasust kõrvaldama konkreetsel, Vaidlustaja poolt soovitud viisil.“.

Lisaks on VAKO otsuses II uuesti analüüsinud kaebaja nõuet ning jõudnud samuti

4(7)

3-26-175

järeldusele, et õigusvastasuse kõrvaldamiseks ei pidanud Hankija sätestama Tingimuses 2

korrashoiutööde mahtu ruutmeetrites. Samuti on VAKO selgelt öelnud, et hankija on

tegutsenud õiguspäraselt, kui täiendas kvalifitseerimistingimust, nähes ette läbipaistva ja

üheselt mõistetava kontrollimehhanismi/meetodi olukorraks, kus varasemalt täidetud teede

korrashoiutööde lepingute mahud võivadki olla lisaks RHAD-is märgitud kilomeetritele ka

ruutmeetrites. VAKO I otsus on jõustunud osas, milles vaidlustus rahuldati ehk milles

kohustati hankijat viima kvalifitseerimistingimus kooskõlla õigusaktidega ettenähtud

nõuetega. Nimetatud otsuse p-s 6.4 on selgelt kirjeldatud, et õigusvastasus seisnes üksnes

selles, et Tingimus 2 sõnastus ainuüksi keeleliselt ei lubanud muude andmete kui kilomeetrite

esitamist. Kui VAKO hinnang kvalifitseerimistingimuse õiguspärasuse osas ei olnud

kaebajale meelepärane, oleks ta pidanud selles osas esitama kaebuse halduskohtule hiljemalt

24.11.2025.

3) RHS § 98 lg 1 annab hankijale õiguse kontrollida pakkujate tehnilist ja kutsealast pädevust

ning lõike teise lause kohaselt peavad kvalifitseerimise tingimused vastama hankelepingu

esemeks olevate asjade ja teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja otstarbele ning

olema nendega proportsionaalsed. Vaidlust ei ole selles, et vaidlusalune Tingimus 2

moodustab ca 50% hangitava lepingu, milles mahuarvestust peetakse kilomeetripõhiselt,

korrashoiutööde mahust ning seega vastab see hankelepingu olemusele, kogusele ja otstarbele

ning on sellega proportsionaalne. Kaebaja väide, et „kvalifitseerimistingimused on selged ja

üheselt mõistetavad ainult hankija poolt väljavalitud ettevõtjate ringile“ on meelevaldne ega

põhine ühelgi faktil. Samuti on paljasõnalised kaebaja väited selle osas, et tal ei ole võimalik

pakkumust esitada. Hankija on korduvalt nii RHRi teabevahetuse kui ka mitmete vaidlustuste

ja kaebuste vastustes kaebajale selgitanud, et tal on võimalik hankes pakkumus esitada, kui tal

on piisav pädevus ja kogemus hangitavate korrashoiulepingutega võrreldavate lepingute

kaudu. Hankija on korduvalt andnud kaebajale juhiseid, kuidas tal on võimalik iseenda

hooldatavate teede pikkust tuvastada. Hankija on isegi esitanud vaidlustusmenetluses

kaebajale Tallinna linnavolikogu poolt 06.03.2025 kinnitatud, st uuendatud dokumendi,

millest nähtuvad kõikide tema väidetavalt hooldatava korrashoiupiirkonna teede

kilometraažid. Lisaks tuleb rõhutada, et kvalifitseerimistingimused peavad vastama

hankeesemele ning olema sellega võrreldavad. Seega ei ole võimalik ega põhjendatud kaebaja

nõutud ruutmeetripõhist mahtu välja mõelda, sest see ei oleks võrreldav hankeesemega, milles

hooldetöid teostatakse kilomeetripõhiselt. Küll aga on ruutmeetripõhiselt täidetud lepingu

mahtu võimalik lihtsasti väljendada kilomeetrites, sest igal teel on kindel, mõõdetav pikkus.

Ka VAKO II otsuses on kinnitatud, et kvalifitseerimistingimust ei muuda õigusvastaseks

ainuüksi pakkuja suutmatus kasutada teeregistrit või veel vähem see, et pakkuja ei tea tema

enda poolt väidetavalt hooldatavate teede pikkuseid.

4) Kaebuses on kaebaja nimetanud hulga RHS üldpõhimõtteid, kuid pole ühegi põhimõtte

väidetavat rikkumist sisuliselt selgitanud. Vastustajal on lai kaalutlusruum määratleda

kvalifitseerimistingimused, lähtudes konkreetse hankelepingu esemest ja riskidest. Ka

Euroopa Kohus on tunnustanud hankija laia kaalutlusruumi, märkides, et parimad eeldused

oma vajaduste hindamiseks on hankijal endal ning riigihanke üldpõhimõtete ja lubatud

tõenditega seatud piirides on hankijal vabadus määrata kindlaks hankemenetluses osalemise

tingimused, mida ta peab lepingu esemega seotuks ja proportsionaalseks ning ta on vaba

hindama seda, milliseid hankemenetluses osalemise tingimusi ta peab oma seisukohast

sobivaks, tagamaks eelkõige hankelepingu täitmine talle sobivaks peetaval kvaliteeditasemel

(EKo C-195/21, p 50). Hankija on vaba hindama seda, milliseid hankemenetluses osalemise

tingimusi ta peab oma seisukohast sobivaks tagamaks eelkõige hankelepingu täitmine talle

sobivaks peetaval kvaliteeditasemel.

5(7)

3-26-175

5) Kvalifitseerimistingimuse selgituses on hankija selgelt kirjeldanud, millised andmed on

pakkuja kohustatud esitama hankepassis ning millised täiendavad andmed on võimalik esitada

kvalifitseerimistingimustele vastavuse tõendamiseks hankemenetluse kestel. Muuhulgas on

hankija selgelt sätestanud, et juhul, kui pakkuja poolt esitatud referentslepingu tellija

kinnituskirjas on esitatud tööde maht märgitud vaid ruutmeetrites, tuleb pakkujal esitada

lisaks kogu hooldepiirkonna teede nimekiri. Kaebaja väide, et ta ei saa kinnitada teatud

kilometraažil teede hooldamist, ei päde, sest igal teel on kindel pikkus, olenemata selle

laiusest, asukohast, materjalist, funktsioonist vms. Kaebaja ei ole läbivalt hankemenetluse ega

vaidlustuste jooksul esitanud tõendeid, et tööde tellija keeldub talle teede kilometraaži kohta

andmeid esitamast, kuid arvestades seda, et Tallinna linnal on olemas (ja Teeregistrisse

kantud) kinnitatud ja ajakohastatud dokumendid teede pikkuste kohta, ei ole eluliselt usutav,

et kaebaja tööde tellija ei ole võimeline kinnituskirjas teede kilometraaži esitama.

6) Tingimus 2 ei ole sätestatud meelevaldselt ning tegemist on sobiva, vajaliku ja

proportsionaalse meetmega vastustaja eesmärkide saavutamiseks. RHS ei kohusta hankijat

arvestama kõikide pakkumuse esitamisest huvitatud isikute võimaluste ja huvidega ega

kohusta hankijat kehtestama kõikidele potentsiaalsetele pakkujatele meelepäraseid

hanketingimusi. Seega ei saa ka võimalikud pakkujad hankedokumentide vaidlustamisega

kaubelda endale sobilikke või soodsamaid kvalifitseerimistingimusi. Hankija on läbivalt ja

selgelt kirjeldanud ning kinnitanud, et kaebaja võib oma korrashoiuvaldkonna pädevuse

tõendamiseks esitada referentslepingu, milles mahuarvestus on ruutmeetripõhine.

Vaidlusaluste hangete tulemusena peab tulevane teehooldaja võtma endale kohustuse tagada

riigiteede korrashoid ehk elutähtsa teenuse osutamine ja selle kohustuse täitmise mahtu

väljendatakse lepingus kilomeetrites. Kui kaebaja ei ole võimeline oma pädevust tulevase

hankelepingu kontekstis hindama, ei ole tal ka kohustust riigihangetes pakkumusi esitada.

KOHTU PÕHJENDUSED

15. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 12.02.2026 määrusega Transpordiameti

määruskaebuse ja tühistas halduskohtu poolt 26.01.2026 määrusega kohaldatud EÕK. Kuna

RHR kohaselt on Riigihankes 19.02.2026 seisuga kõikides hankemenetlustes pakkumuste

esitamise tähtajaks 05.03.2026, nagu halduskohus 26.01.2026 määruse alusel Hankijat

kohustas, on kohustamisnõue RHAD-i muuta jätkuvalt asjakohane ja eesmärgipärane (RHS §

81 lg 1) ning kohus lahendab kaebuse esitatud nõuetes.

16. Tallinna Ringkonnakohus märkis 12.02.2026 määruses: „VaKo esimene otsus ei seadnud

kahtluse alla nõuet, et ka muudes mõõtühikutes arvestatud referentslepingu järgne

hooldusteenus pidi olema osutatud teedel, mille kogupikkus oleks vähemalt 450 km. Ehk

VaKo luges esimese vaidlustuse esemeks mitte kvalifitseerimistingimuse sisulise nõude, vaid

üksnes nõutud andmete esitamise viisi ja kontrollimise metoodika. Vastavas osas on VaKo

otsus jõustunud. Seega saab kaebaja käesolevas asjas RHS § 189 lg-st 31 tulenevalt

vaidlustada kvalifitseerimistingimuse alusel esitatavate andmete koosseisu ja

kontrollimeetodit (mida kajastab hankija poolt tingimuse selgitusele lisatud lause teabe

esitamise ja vastavuse kontrollimise kohta), kuid mitte tingimust sisuliselt ega nõuda, et

hankija kehtestaks alternatiivse kvalifitseerimistingimuse ruutmeetrites. Olukorras, kus

vaidluse all ei ole küsimus kvalifitseerimistingimuse sisulisest asjakohatusest või

ebaproportsionaalsusest, ei saa kaebajal olla alust nõuda täiendava alternatiivse

kvalifitseerimistingimuse kehtestamist ka kaalutlusel, et alternatiivse ehitustööde

referentslepingu puhul on ruutmeetreid kasutatud.“ (p 10). Samuti tõi ringkonnakohus

nimetatud määruses välja: „Ringkonnakohtule jääb sealjuures ebaselgeks, kuidas rikub

tingimuse alusel andmete esitamise ja kvalifikatsiooni tuvastamise meetod kaebaja seadusega

kaitstavaid subjektiivseid õigusi. Nimelt, kaebaja saab riigihankes kvalifitseerimistingimuste

6(7)

3-26-175

peale vaidlustuse ja kaebuse esitamisega kaitsta üldjuhul oma majanduslikku huvi riigihankes

osaleda, pakkumus esitada ja hankelepingu sõlmimise korral selle täitmisest tulu teenida.

Ettevõtja ei saa vaidlustada kvalifitseerimistingimust üksnes abstraktselt võrdse kohtlemise

tagamiseks või selguse suurendamiseks. Samuti ei saa iseseisvalt kohtulikult kaitstava huvina

käsitada huvi muuta hankemenetluses oma kvalifikatsiooni tõendamist tehniliselt lihtsamaks,

kui kehtestatud tingimuste põhjal on see siiski mõistlikult võimalik. Kaebaja on oma

subjektiivsete õiguste rikkumist kaebuses kirjeldanud seeläbi, et ei saa esitada pakkumust,

kuna ei oska hinnata kilomeetrites antud mahtu oma väidetvalt ruutmeetritepõhiselt täidetud

referentslepingu põhjal (kaebuse p 7.8). Pelgalt esile toodud asjaolu, et teatud tee-elementide

nagu nt sildade andmeid on registrist keeruline tuvastada ja Tallinna kohalike teede nimekiri

ei ühti üksüheselt riiklikus teeregistris kajastatavaga, kuna andmed ei ole registrisse jõudnud,

ei saa olla veenev takistus pakkumuse esitamiseks, kui kaebajal on mõistlik alus eeldada, et

tema täidetud leping faktiliselt vähemalt nõutud mahus kogupikkusega teid hõlmas. “

(määruse p 11). Kuigi lõpuni ei saanud ringkonnakohtu arvates välistada halduskohtu

määruses esile toodud teoreetilist võimalust, et kvalifitseerimistingimuse selgituse pinnalt

võib tekkida vaidlus, kas hankija on referentslepingu alusel hooldatud teede pikkuse õigesti

arvutanud, ei nähtunud ringkonnakohtule, et pelgalt see risk ei võimaldaks kaebajal

pakkumust esitada (sealsamas).

17. Halduskohtule nähtuvalt on ringkonnakohus oma 12.02.2026 määruses andnud hinnangu

kõigi kaebuse lahendamise seisukohalt relevantsete väidete kohta, pidades neid

põhjendamatuteks ja perspektiivituteks. Kuigi EÕK määruses väljendab ringkonnakohus oma

esialgset hinnangut kaebuse eduväljavaadete osas, ei nähtu halduskohtule kaebuses ja kaebaja

täiendavas seisukohas veenvaid argumente, mis sunniks ringkonnakohtu väljendatud esialgset

seisukohta, mis ühtib vaidlustatud VAKO otsuses II tooduga, revideerima. Kohus nõustub

Tallinna Ringkonnakohtu 12.02.2026 määruses toodud seisukohtadega, mistõttu tuleb kaebus

jätta rahuldamata.

18. Halduskohus tõi 02.02.2026 määruses resolutsiooni p-s 3 välja, et kohust otsustab EÕK

abinõu jätkamise/lõpetamise üle 19.02.2026 koos kohtuotsuse kuulutamisega. Kuna

halduskohus lahendas kaebaja EÕK taotluse 26.01.2026 määrusega, rahuldades selle osaliselt

(pikendades pakkumuste esitamise tähtaega kuni 05.03.2026, mitte kohtulahendi

jõustumiseni, nagu soovis kaebaja), oli sisuliselt tegemist kohtu antud lubadusega kaaluda

EÕK kohaldamist enda initsiatiivil (vt HKMS § 249 lg 1 alternatiiv). Kuna enne kohtuotsuse

kuulutamist tegi Tallinna Ringkonnakohus määruse, millega tühistas Tallinna Halduskohtu

26.01.2026 määruse, on piisavalt selge pakkumuste esitamise tähtaja edasise pikendamise

perspektiivitus. Seega ei asu kohus uuesti kaaluma EÕK abinõu kohaldamist. Arvestades, et

kaebus jääb rahuldamata, pole selleks ka sisulist põhjust.

19. Ülaltoodut arvestades jääb kaebus rahuldamata.

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

otsus tehti Kaebaja kahjuks, tuleb viimasel kanda teiste menetlusosaliste menetluskulud. Kuna

Hankija pole esitanud andmeid kantud menetluskulude kohta, jäävad Hankija menetluskulud

tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Samuti jäävad Eesti Teede Hooldus OÜ menetluskulud

tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

7(7)