2-19-1464/94 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

19.02.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-1464

Kohtuasi

N.S kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 03.03.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

N.S määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Võlgnik N.S (isikukood XXX)

Puudutatud isikud (võlausaldajad)

Swedbank AS (registrikood 10060701)

Swedbank Liising Aktsiaselts (registrikood 10434248)

Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu)

Kohtutäitur Rocki Albert

TCM Estonia OÜ (registrikood 12003417)

X.B (isikukood XXX)

G.J (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu N.S 14.04.2025 esitatud tõend.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 03.03.2025 määrus osas, milles maakohus jättis N.S

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest täielikult vabastamata. Teha

tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada N.S taotlus kohustustest

vabastamiseks osaliselt ja vabastada N.S pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, v.a kohustused X.B, G.J ja Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste

Keskuse kaudu) ees. Samuti täiendada määruse resolutsiooni usaldusisiku

vabastamist puudutava osaga.

3. Rahuldada N.S määruskaebus osaliselt.

4. Avaldada teade N.S pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

2-19-1464

5. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

6. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

6.1. Rahuldada N.S taotlus kohustustest vabastamiseks osaliselt.

6.2. Vabastada N.S pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest, mis olid

tekkinud enne tema pankroti väljakuulutamist 22.02.2019, v.a kohustustest

X.B, G.J ja Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) ees.

6.3. Lõpetada kohustustest vabastamise menetlus.

6.4. Vabastada N.S usaldusisiku kohustustest.

6.5. Avaldada teade N.S pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

6.6. Jätta menetluskulud maakohtus N.S kanda ning määruskaebusega seonduvad

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse, v.a resolutsiooni p 1, peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohus kuulutas 22.02.2019 määrusega välja N.S (võlgnik) pankroti. Maakohtu

24.01.2020 määrusega algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja võlgnikku

kohustati täitma usaldusisiku ülesandeid. Tunnustatud nõudeid jäi tasumata 79 361,91 euro

ulatuses.

1.1. Esimene aruanne tuli esitada 30.01.2021. Võlgnik esitas esimese aruande kohtu

nõudmisel 21.05.2021 koos arvelduskonto väljavõtte (01.12.2020–21.05.2021),

Sotsiaalkindlustusameti otsuse ja Töötukassa teatistega.

1.2. Kuna võlgnik ei esitanud tähtaegselt ka teist aruannet, kutsus maakohus võlgniku

ärakuulamisele. 17.03.2022 toimunud ärakuulamisel andis kohus võlgnikule tähtaja 2021. a

aruande esitamiseks, täieliku arvelduskonto väljavõtte 2020. a ja 2021. a kohta esitamiseks

ning tuludeklaratsiooni ja töövõimetuse kohta tõendite esitamiseks. Võlgnik esitas 27.03.2022

töövõimekaardi koopia ja 28.03.2022 teise aruande, millele olid lisatud töövõimekaardi

koopia, teatised töövõimetoetuse maksmise kohta, arvelduskonto väljavõte 2021. a kohta.

1.3. Võlgnik esitas 10.04.2023 aruande 2022. a kohta ja 26.02.2024 aruande 2023. a kohta,

milles taotles kohustustest vabastamise menetluse ennetähtaegset lõpetamist, kuna võlgniku

tervis oli halvenenud (lisandunud suhkruhaigus ja kõrgvererõhutõbi).

1.4. Vastuseks kohtunõudele teatasid võlausaldajad Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste

keskuse ja Maksu- ja Tolliameti kaudu), Swedbank AS ja TCM Estonia OÜ, et jätavad

võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada.

2-19-1464

1.5. Maakohus määras ärakuulamise ajaks 13.01.2025 ja selgitas ärakuulamisel kohustustest

vabastamise menetluse kohustusi ja andis võlgnikule tähtaja lõpparuande ja selgituste

esitamiseks hiljemalt 14.02.2025.

1.6. Võlgnik esitas 17.02.2025 selgitused saadud pärandi, lotopiletite ostmise ja tööotsimise

kohta ning 19.02.2025 esitas aruande perioodi 01.01.2024–31.12.2024 kohta, Eesti

Töötukassa töövõime hindamise 12.10.2022 otsuse nr TVH/22/040447 ja arvelduskonto

väljavõtte 01.01.2024–31.12.2024 kohta.

1.7. Võlausaldajad TCM Estonia OÜ ja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste keskuse ja Maksu-

ja Tolliameti kaudu) jätsid lõpparuandele seisukohta esitades võlgniku kohustustest

vabastamise kohtu otsustada.

Maakohtu määrus

2. Maakohus keeldus 03.03.2025 määrusega võlgniku vabastamisest pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 5 alusel, vabastas usaldusisiku

tema kohustustest ja lõpetas menetluse.

2.1. Maakohus kohaldas asja lahendamisel füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68

lg-le 2 tuginedes füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust käsitlevaid

redaktsioone, mis kehtisid kuni 30.06.2022. Vastavalt PankrS § 175 lg-le 5 (siin ja edaspidi

on viidatud kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioonile) võib kohus muuhulgas omal algatusel

otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise

menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lg-s 2 või 4 nimetatud alus.

PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on

rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate

huve. Maakohtu hinnangul oli võlgnik rikkunud PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

2.2. Maakohus tuvastas, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust

tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Võlgnik tõi aruannetes esile, et tema sissetulekuks on töövõimetoetus ja puudega tööealise

inimese toetus. Võlgniku esitatud tõenditest ja Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti

dokumentidest nähtus, et võlgnikul puudus töövõime alates 2017. aastast. Eesti Töötukassa

kinnitas, et võlgniku töövõimet on hinnatud kahel korral: 16.11.2017 otsusega nr

TVH/17/053252 määratud puuduv töövõime 5 aastaks (31.10.2017–30.10.2022) ja

12.10.2022 otsusega nr TVH/22/040447 määratud puuduv töövõime 5 aastaks (31.10.2022–

30.10.2027). Võlgnik selgitas 13.01.2025 toimunud ärakuulamisel, et seoses tervisega

tekkisid võlad ja tervise tõttu ei saa töötada. Kuna võlgnik esitas kohtule tõendeid oma

puuduva töövõime kohta ning ka Eesti Töötukassa kinnitas, et võlgnikul puudub töövõime, ei

saa võlgnikult oodata, et ta tegeleks mõistlikult tulutoova tegevusega.

2.3. Maakohus tuvastas, et võlgnik on jätnud täitmata kohustuse anda teavet oma sissetulekute

ja vara kohta ning seeläbi on varjanud oma tulusid PankrS § 173 lg 2 mõttes.

Aruannetest tulenevalt ei ole võlgnik teinud ühtegi väljamakset võlausaldajatele, on esitanud

aruanded hilinenult ning pärast seda, kui kohus on võlgnikule tema kohustusi meelde

tuletanud. Võlgnik ei esitanud vaatamata kohtu nõudmisele 2020. a arvelduskonto väljavõtet,

mistõttu ei saanud maakohus hinnata perioodi 24.01.2020–01.12.2020.

2-19-1464

01.12.2020–21.05.2021 konto väljavõttest nähtuvalt laekus võlgniku kontole Eesti Loto AS-lt

lotovõite kokku 81,70 eurot. 2021. a konto väljavõttest nähtuvalt laekus võlgniku kontole

Eesti Loto AS-lt lotovõite kokku 98,90 eurot ja ta ostis lotopileteid 225 euro ulatuses. 2022. a

konto väljavõttest nähtuvalt laekus võlgniku kontole Eesti Loto AS-lt lotovõite 246,60 eurot

ja ta ostis lotopileteid 1078,50 euro ulatuses. Cle oli võlgnik teinud ülekandeid 460 euro

ulatuses ja C oli võlgnikule kandud 660 eurot. Samuti nähtus konto väljavõttest, et võlgnik on

teinud sularaha sissemakseid 905 euro ulatuses.

10.04.2023 aruandest nähtuvalt laekus 22.03.2022 ja 24.03.2022 võlgniku kontole W (vend)

pärand 3080,99 eurot, mis oli võlgniku sõnul kantud Wle (venna naine) matuste ja

diakooniahaigla arvete tasumiseks. Maakohtu jaoks ei olnud võlgniku selgitused pärandi

kohta usutavad. Võlgniku sõnul andis ta saadud pärandi täies ulatuses Wle, et ta saaks tasuda

venna haiglaarved ja matusekulud. Kohtule esitatud konto väljavõttest nähtus, et võlgniku

kontole laekus 22.03.2022 W pärandi väljamaks pärimistunnistuse alusel 489,53 eurot ja

24.03.2022 AS Pensionikeskuse W teise samba pärandus 2591,46 eurot. Kokku laekus

võlgniku kontole pärandist saadud tulu 3080,99 eurot, millest ta 24.03.2022 kandis 2000 eurot

Wle. Võlgnikule pidi jääma vähemalt 1080,99 eurot. Samuti ei nähtunud, et võlgnik oleks ise

raviarvete eest ülekandega tasunud.

2023. a konto väljavõttest nähtuvalt laekus võlgniku kontole Eesti Loto AS-lt lotovõite kokku

179,60 eurot ja ta ostis lotopileteid 205 euro ulatuses. Võlgniku kontole oli kandnud C 2250

eurot, R 100 eurot, G 300 eurot, D 500 eurot ja M 50 eurot ning võlgnik oli teinud oma

kontole sularaha sissemakseid 700 eurot.

Maksu-ja Tolliameti 27.09.2024 vastusest nähtuvalt oli võlgniku ainus sissetulek 2022. a

kohustusliku kogumispensioni väljamakse 3239,32 eurot ja 2023. a kohustusliku

kogumispensioni väljamakse 52,92 eurot.

Seega oli võlgnik kohustustest vabastamise menetluse jooksul saanud tulu lotovõitude näol

kokku vähemalt 606,80 eurot ja teinud oma arvelduskontole sularaha sissemakseid 1605 euro

ulatuses, mille kohta puudub kohtul võimalus kontrollida raha päritolu. Samuti olid eraisikud

kandnud võlgniku kontole erinevaid summasid ning võlgnik on teinud ülekandeid eraisikule,

mille kohta võlgniku selgitused puuduvad.

Võlgnik oleks pidanud PankrS § 173 lg 6 järgi saadud pärandist 1/2 ulatuses tegema

võlausaldajatele väljamakseid, s.o 1540,50 euro ulatuses. Võlgniku konto väljavõtetest

nähtus, et võlgnik sai kohustustest vabastamise menetluse jooksul tulu 606,80 eurot, millest

25% ehk 151,70 eurot oleks võlgnik võinud endale jätta ja ülejäänud osas (455,10 eurot) oleks

pidanud tegema väljamakseid võlausaldajatele (PankrS § 173 lg-d 3 ja 4). Samuti ei

kajastanud võlgnik aruandes, et on kohustusliku kogumispensioni raha (s.o 52,92 eurot) välja

võtnud ega ole selles osas väljamakseid teinud.

2.4. Võlgnik ei ole teinud võlausaldajatele ühtegi väljamakset. Kohustustest vabastamise

menetluse jooksul on võlgniku sissetulekuks olnud töövõimetoetus ja puude toetus, millele ei

saa täitemenetluse seadustiku § 132 (TMS) kohaselt sissenõuet pöörata. Kohustuste

vabastamise menetluse käigus on saanud võlgnik tulu lotovõitude näol, võtnud välja

kohustusliku kogumispensioni raha, saanud pärandi ja teinud oma kontole korduvalt sularaha

sissemakseid ning eraisiku on võlgnikule kandnud raha. Võlgnik ei ole saadud lisatulu osas

võlausaldajatele väljamakseid teinud. Sellega rikkus võlgnik PankrS § 173 lg 3–5 sätestatud

võlausaldajatele raha eraldamise kohustust.

2-19-1464

2.5. Võlgnik oli vähemalt hooletu (võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 2) ja rikkus PankrS §

173 lg-s 2 sätestatud kohustust ning kahjustas sellega võlausaldajate huve. Võlgnik ei esitanud

kohtule usutavaid põhjendusi loto mängimise kohta ega ka pärandist saadud raha kasutuse

kohta. Võlgnik oli 2023. aastal võtnud välja kohustusliku kogumispensioni 52,92 eurot, kuid

seda ei ole aruandes kajastanud. Samuti ei esitanud võlgnik kohtule 24.01.2020–01.20.2020

perioodi kohta arvelduskonto väljavõtet, kuigi kohus andis 17.03.2022 selleks korralduse.

Samuti nähtusid võlgniku arvelduskonto väljavõtetest korduvad sularaha sissemaksed, mida

kohtul ei olnud võimalik kontrollida. Oluliste andmete esitamata jätmine kogu menetluse

kestel tegi kohtu jaoks äärmiselt keeruliseks hinnata kohustuste nõuetekohast täitmist. Seega

oli võlgnik rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

2.6. Võlgnik oli teadlik enda võlgadest, kohustustest siinses menetluses ja ka sellest, et tal

tuleb aru anda. Sellele vaatamata ei püüdnud võlgnik menetluse jooksul oma kohustusi

piisava hoolsusega täita.

Määruskaebus

3. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Vastuseks

maakohtu etteheidetele selgitas võlgnik, et ta ei ole teadlikult midagi valesti teinud. Võlgnik

enda teada esitas kohtule 2020. a arvelduskonto väljavõtte. D ja L (võlgniku õepojad) on

kandnud võlgnikule söögiraha, kui selleks on vajadus olnud. Võlgnik on need summad ka

tagasi kandnud. R on võlgniku invaliidist sõber ja I on tema õde, kes on võlgniku

arvelduskontole kandnud raha, et võlgnik aitaks kohvimasina, kraanide ja vannitoa segistite

ning toidu ostmisel, kuna R on kodune ja väljas ei käi. Lotopiletite osas selgitas võlgnik, et on

ostnud lotopileteid Cle, kellel polnud lotokontot. Pärandist laekunud raha osas selgitas

võlgnik, et sellest rahast on kantud matusekulud, samuti haigla- ja arstikulud.

Menetluse edasine käik

4. Swedbank AS ja Swedbank Liising Aktsiaselts palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.

5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis

võlgniku täielikult kohustustest vabastamata, ning tühistatud osas tuleb teha TsMS § 667 lg 2

esimese lause alusel uus määrus, millega rahuldada võlgniku taotlus pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest osaliselt ja vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest. Võlgnik ei vabane X.B, G.J ja Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse

kaudu) ees olevatest kohustusest. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt, kuna seadusest

tulenevalt ei saa võlgnikku kõigist kohustustest vabastada. Samuti tuleb määruse resolutsiooni

täiendada usaldusisiku vabastamist puudutava osaga. TsMS § 654 lg 2² ja § 659 alusel esitab

ringkonnakohus määruse resolutsioonis ka kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

7. Võlgnik esitas määruskaebemenetluse ajal täiendava tõendi (2020. a arvelduskonto

väljavõte), mis on TsMS § 662 lg 3 järgi lubatav ja ringkonnakohus võtab esitatud tõendi

vastu.

2-19-1464

8. Maakohus kohaldas FIMS § 68 lg 2 alusel õigesti kuni 30.06.2022 kehtinud

pankrotiseaduse redaktsiooni. Maakohtu määruse tegemise ajaks oli kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest möödunud üle viie aasta, mistõttu tuli kohtul otsustada võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine PankrS § 175 kohaselt.

9. Kohustustest vabastamise menetluse üheks eesmärgiks on võimaldada uus majanduslik

algus eriti raskes majanduslikus seisus võlgnikule, kes annab endast parima võlausaldajate

nõuete rahuldamiseks. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud

korras ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus. Mh sätestab PankrS § 175 lg 2 absoluutsed

keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (RKTKm

05.10.2016, 3-2-1-90-16, p-d 12–13).

10. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui

võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara,

samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta. Kohtul on õigus kohustustest vabastamise menetlus lõpetada vaid

juhul, kui täidetud on kõik eelnimetatud tingimused, st võlgnik on PankrS § 173 lg-s 2

sätestatud kohustusi rikkudes varjanud saadud tulusid ja vara või jätnud kohtu nõudel

andmata teavet oma sissetulekute ja vara kohta; võlgnik on oma eelnimetatud kohustusi

rikkunud süüliselt ning võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate

huve (RKTKm 02.11.2016, 3- 2-1-31-16, p 14).

11. Võlgniku esitatud andmete kohaselt ei ole ta kogu menetluse aja jooksul töötanud ja tema

igakuiseks sissetulekuks on olnud töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus. Maakohus leidis, et

võlgnik ei rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova

tegevusega, kuna võlgnikule on määratud puuduv töövõime. Selle üle määruskaebemenetluses

vaidlus puudub.

12. Maakohus leidis, et võlgnik varjas oma lisasissetulekuid ja ei andnud maakohtu hinnangul

piisavaid selgitusi oma täiendavate sissetulekute kohta. Maakohus tuvastas, et võlgnik on

teinud oma arvelduskontole sularahasissemakseid, võlgniku arvelduskontole on laekunud

lotovõite, samuti on kandnud eraisikud võlgniku arvelduskontole raha ning võlgnik on saanud

pärandi. Maakohus leidis, et võlgnik on jätnud täitmata kohustuse anda teavet eelnimetatud

täiendavate sissetulekute ja vara kohta ning seeläbi on võlgnik varjanud oma tulusid PankrS §

173 lg 2 mõttes. Maakohus järeldas, et võlgnik rikkus süüliselt (olles vähemalt hooletu)

sissetuleku eraldamiskohustust ja jättis täitmata loovutuskohustuse, kahjustades sellega

võlausaldajate huve, mistõttu jättis maakohus võlgniku täielikult kohustustest vabastamata

PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel. Võlgnik vaidlustas maakohtu määruse, kuna ta leiab, et ei ole

tulu varjanud ja teadlikult võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohustust rikkunud.

13. Kuivõrd PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus keelduda võlgnikku kohustustest

vabastamast üksnes juhul, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud

kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, annab ringkonnakohus hinnangu sellele,

et kas siinses asjas oli võlgniku käitumine süüline.

13.1. Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 175 lg 2 p-s 2 on peetud silmas võlgniku raskelt

süülist käitumist. Kui võlgniku käitumises ei ole raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole

kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest

ilma jätta (RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14 ja seal viidatud lahendid).

2-19-1464

13.2. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb võlgniku käitumise süülisuse hindamisel arvesse võtta

ka asjaolu, et siinsel juhul jättis maakohus võlgnikule usaldusisiku määramata ja kohustas

võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

13.3. Pankrotiseadus eristab usaldusisiku kohustusi ja võlgniku kohustusi, samuti nende

kohustuste rikkumise tagajärgi. Kui võlgnik rikub enda kohustusi, võib kohus PankrS § 175

lg-te 2 ja 3 alusel keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast. Kui usaldusisik ei täida enda

kohustusi kohaselt, võib kohus usaldusisiku vabastada ja asendada teise usaldusisikuga

(PankrS § 172 lg 5). Seega ei saa kohustustest vabastamisest keeldumise aluseks olla need

võlgniku rikkumised, mille ta paneb toime iseenda usaldusisiku ülesandeid täites.

Usaldusisiku aruande esitamine ja võlausaldajatele väljamaksete tegemine ei ole võlgniku

kohustus PankrS § 173 järgi, mille süüline rikkumine annaks PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi alust

lõpetada kohustustest vabastamise menetlus (TlnRnKm 16.12.2025, 2-10-57941/93, p 27.1).

13.4. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui

usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud,

et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada

võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma

kohustusi täidab. Riigikohus on selgitanud, et kui kohus määrab võlgniku enda

usaldusisikuks, peab ta olema veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita.

Kui kohus on võlgniku usaldusisikuks siiski määranud, on kohtul PankrS § 172 lg 6 teise

lause järgi ka kohustus kontrollida, kas võlgnik täidab usaldusisiku kohustusi. Eelviidatud

kohustuse raames tuleb kohtul eelkõige kontrollida, kas võlgnik täidab ja saab nõuetekohaselt

hakkama PankrS §-s 172 sätestatud kohustuste täitmisega (RKTKm 02.11.2016, 3-2-1-31-16,

p 18). Ringkonnakohtu hinnangul tähendab eeltoodu seda, et juhul, kui menetluse kestel

ilmnes, et võlgnik ei ole võimeline usaldusisiku kohustusi täitma, tuli võlgnikule määrata

usaldusisik, kes neid kohustusi täidab. Võlgnikku ei saa jätta ilma võimalusest vabaneda oma

kohustustest seetõttu, et võlgnik ei ole võimeline täitma usaldusisiku kohustusi.

13.5. Kohustustest vabastamise menetluse algatamisel selgitas maakohus 24.01.2020

määruses võlgnikule/usaldusisikule õigusi ja kohustusi (I kd, tl 91–97). Esimesel

ärakuulamisel 17.03.2022 olid maakohtu selgitused võlgnikule üldsõnalised. Maakohus

selgitas võlgnikule vajadust tõendada töövõime puudumist ja aruande õigeaegse esitamise

kohustust (I kd, tl 135–136). Seejärel tõendas võlgnik töövõime puudumist. Teisel

ärakuulamisel, mis toimus alles 13.01.2025, palus kohus võlgnikul selgitada lotode ostmise

teemat ja pärandiga seotud asjaolusid (II kd, tl 52–53). Seejuures selgitas maakohus, et kui

võlgnik ei leia tagantjärgi tõendeid pärandist saadud tulu kulutamise kohta, siis tuleb seda

selgitada aruandes. Lisaks selgitas maakohus ärakuulamisel, et kui võlgnik ei ole teinud

võlausaldajatele väljamakseid, mida oleks pidanud tegema, siis peab aruannetes tegema

parandusi ja võlausaldajatele väljamaksed tegema. Seejuures oli võlgnik samal ärakuulamisel

eelnevalt vastuseks kohtu küsimusele, kas ta on kasutanud abi aruannete koostamisel,

kinnitanud, et ta ei ole abi kasutanud ja on koostanud aruanded ise. Asjaolu, et võlgnikule

laekus märtsis 2022 pärandist saadud tulu, mille ta suremas osas kohe edasi kandis oma

vennanaisele, nähtus nii võlgniku 10.04.2023 esitatud aruandest ja sellele lisatud 2022. a

arvelduskonto väljavõttest. Sellele, et võlgnik ei olnud võlausaldajatele väljamakseid teinud,

juhtis TCM Estonia OÜ tähelepanu juba 17.04.2023 menetlusdokumendis (I kd, tl 187).

Maksu- ja Tolliameti 27.09.2024 vastusest nähtus, et võlgnikule oli 2022 laekunud

kohustusliku kogumispensioni väljamakse (II kd, tl 33). Samale asjaolule viitas ka Swedbank

AS 30.09.2024 seisukohas (II kd, tl 45). Samas maakohus küsis võlgnikult selgitusi pärandist

saadud tulu kohta alles 13.01.2025 ärakuulamisel, s.o peaaegu 2 aastat pärast aruande

2-19-1464

esitamist (II kd, tl 52–53). Vahepealsel ajal ärakuulamisi ei toimunud ja kirjalikke

selgitusnõudeid toimikust ei nähtu.

13.6. Aruannetest ei ole võimalik aru saada, kas võlgnik sai aru, kui suur on mittearestitav

summa ja kui palju ta peab võlausaldajate jaoks kõrvale panema. Arvestades aruannetes

märgitut, on ringkonnakohtu hinnangul pigem võimalik järeldada, et võlgnik ei olnud

võimeline usaldusisiku kohustusi täitma.

13.7. Ringkonnakohtu hinnangul on mõistetav, et võlgnik ei pruukinud aru saada vajadusest

koguda jooksvalt tõendeid selle kohta, et ta tasus vennalt päritud summa arvel venna

haiglaarveid ja venna korteri üürivõla. Ringkonnakohtu hinnangul pidi aga olema kohtule

arusaadav nii aruannete kui ka ärakuulamiste põhjal, et võlgnik ei suuda iseseisvalt tagantjärgi

aruandeid parandada ega oska ka välja arvutada summasid, mida ta oleks pidanud

võlausaldajatele väljamakseteks loovutama. Samas maakohus pidi juba alates 10.04.2023

aruandest ja sellele lisatud arvelduskonto väljavõttest nägema nii võlgniku sissetulekute

suurust kui ka tõenäoliselt kohustuste täitmise ebapiisavat ulatust ning selgitama võlgnikule

juba varem, kellele ja kui palju ta peaks raha maksete tegemiseks eraldama. Maakohus oleks

pidanud menetluse jooksul ka sisuliselt kontrollima seda, kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi

täidab, ning vajadusel juhtima tähelepanu konkreetsetele puudujääkidele, mitte piirduma vaid

formaalselt aruannete nõudmisega. Eelkõige pidanuks maakohtus tekitama küsimusi alates

2023. a aruannetes märgitu, sh pärandist saadud tulu ning füüsiliste isikute omavahelised raha

ülekanded ja sularaha sissemaksed.

13.8. Maakohtu menetlusest ega vaidlustatud määruse põhjendustest ei nähtu, et kohus oleks

kontrollinud võlgniku võimet täita usaldusisiku kohustusi. Ringkonnakohus peab

tõenäoliseks, et probleemid seoses pärandist saadud rahade kasutamisega ja selgituste

andmisega oleks olnud välditavad, kui usaldusisikuks ei oleks määratud võlgnik, vaid teine

isik, või kui maakohus oleks pööranud nimetatud asjaolule kohe tähelepanu.

13.9. Ringkonnakohus leiab, et võlgniku käitumist ei ole alust lugeda raskelt süüliseks

olukorras, kus maakohus rikkus PankrS § 172 lg-st 6 tulenevat kontrollikohustust, ei juhtinud

mitme aasta jooksul võlgniku tähelepanu kohustuste ebapiisavas ulatuses täitmisele ja

puuduvad selged viited võlgniku pahatahtlikkusele. Seega vaatamata maakohtu viimasel

ärakuulamisel antud selgitustele ja asjaolule, et võlgnik jättis loovutamiskohustuse vähemalt

mingis ulatuses täitmata, kinnitavad määruskaebuse väited ja toimiku materjalid, et võlgnik ei

olnud siiski sellisel määral hooletu ja pahatahtlik, et ta tuleks jätta kohustustest vabastamata.

13.10. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa asjas esitatud materjalide ja arvelduskonto

väljavõtete pinnalt teha järeldust, et võlgnik oleks tegelenud regulaarselt kõrvaltegevusega,

millest saadavat sissetulekut on ta varjanud (PankrS § 173 lg 2). Ringkonnakohtu hinnangul

saab võlgniku selgituste ja arvelduskonto väljavõtete alusel järeldada, et lotot mängis teatud

osas lisaks võlgnikule tema arvelduskonto kaudu ka võlgniku elukaaslane, kes on ka

võlgnikule arvelduskontodest nähtuvalt raha kandnud. Tõenäoline on ka määruskaebuse

väide, et võlgnik on toodete või teenuste eest maksnud kolmandate isikute abil. Asja

materjalide põhjal ei ole alust asuda ka seisukohale, et hasartmängude (loto) mängimise tõttu

jäi võlausaldajatele raha välja maksmata ja nende huvid said süüliselt kahjustatud.

Ringkonnakohus rõhutab, et hasartmäng ei ole vahend sissetuleku teenimiseks, vaid selle

kulutamiseks. Arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on võlgnik menetluse viimasel aastal seda

ka mõistnud ja ei ole enam lotot mänginud. Ringkonnakohus ei kiida võlgniku vastavaid

tegevusi heaks, kuid siinsel juhul ei nähtu, et võlgnik oma kohustusi süüliselt rikkunud.

2-19-1464

13.11. Asjaolu, et võlgnik ei esitanud maakohtule oma pangakonto väljavõtet perioodi

24.01.2020–30.11.2020 kohta, ei ole kohustustest vabastamise otsustamisel määrav, kuna

võlgnik on esitanud koos määruskaebusega enda arvelduskonto väljavõtte 01.01.2020–

31.12.2020 kohta ja sellelt ei nähtu muud kui paketi hooldustasud ja lotovõidud kokku 143

eurot.

13.12. Ringkonnakohus nõustub, et pärandi ja pensionisamba väljamaksed muutuvad

võlgniku varaks, mille arvelt tuleb võlausaldajate nõudeid täita. Samas ei ole võlgnik

pärandust, sh pensionisamba väljamakseid varjanud, need on nähtavad võlgniku 10.04.2023

esitatud aruandest, sellele lisatud arvelduskonto väljavõttest ning lisaks Maksu-ja Tolliameti

27.09.2024 vastusest (II kd, tl 33). Maakohus tuvastas, et võlgniku arvelduskontole laekus

22.03.2022 W pärandi väljamakse pärimistunnistuse alusel 489,53 eurot ja 24.03.2022 AS

Pensionikeskuse W II samba pärandus 2591,46 eurot, s.t kokku laekus võlgniku

arvelduskontole pärandist saadud tulu 3080,99 eurot. Võlgnik kandis 24.03.2022 sellest

summast 2000 eurot Wle (I kd, tl 167–168). Lisaks nähtub võlgniku 2023. a arvelduskonto

väljavõttest, et 19.10.2023 laekus võlgnikule 42,34 eurot, selgitusega „W 2. samba pärandus“

(II kd, tl 15).

13.13. Eeltoodu alusel ei saa võlgnikule ette heita seda, et ta oleks varjanud oma vara või ei

oleks andnud kohtu nõudel teavet (PankrS § 173 lg 2). Võlgnik oli kohtule kättesaadav ja

osales ärakuulamisel, samuti esitas ta aruandeid.

13.14. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul asja materjalide põhjal võimalik

jõuda järeldusele, et võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS §-s 173 välja toodud kohustusi ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve, mistõttu oleks tema kohustustest vabastamine

välistatud. Ringkonnakohus leiab, et võlgniku käitumises puuduvad raskelt süülise käitumise

tunnused. Võlgnik on vastavalt oma võimetele ja oskustele täitnud PankrS §-s 173 sätestatud

kohustusi. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et võlgniku kohustustest vabastamine

PankrS § 175 lg 1 alusel on põhjendatud.

14. PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult

tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3)

võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma

kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta

kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on

võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

14.1. Pärnu Maakohtu 24.01.2020 määruse (I kd, tl 91–92) järgi jäi võlgniku

pankrotimenetluses tunnustatud nõuete eest raha saamata järgmistel võlausaldajatel:

Nr.

Võlausaldaja

Tunnustatud nõue (eurodes)

1. Swedbank AS

34 467,32

2. Swedbank Liising AS

3210,06

3. Eesti Vabariik (Maksu ja Tolliameti kaudu)

2-19-1464

4. Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskus)

4512,03

5. Pärnu kohtutäitur Eha Nikker

1959,79

6. TCM Estonia OÜ

88,32

7. X.B

16 324,21

8. G.J

16 023,76

14.2. PankrS § 176 lg 2 järgi ei lõpe lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Asja

materjalidest nähtuvalt on võlgnikul elatisevõlad X.B ja G.J ees (I kd, tl 92) ja elatiseabi võlg

riigi ees (II kd, tl 33). Perehüvitiste seaduse § 57 lg 2 sätestab, et täitemenetlusaegse elatisabi

saaja elatise maksmise alusdokumendist tulenev elatisnõue läheb riigile üle

täitemenetlusaegse elatisabi määramisest alates väljamakstud täitemenetlusaegse elatisabi

ulatuses. Kuivõrd elatisabi nõue tekib siis, kui elatise saaja avalduse alusel algatatakse elatise

sissenõudmiseks täitemenetlus ja riik hakkab maksma elatise saajale (s.o siinsel juhul

võlgniku lastele) täitemenetlusaegset elatisabi, laieneb PankrS § 176 lg 2 sätestatu ka riigi

elatisabi nõuetele. Seega ei vabane võlgnik elatise võla tasumise kohustusest, s.o kohustustest

X.B, G.J ja Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) ees.

15. Ringkonnakohus märgib, et Maksu- ja Tolliameti kinnitusel tasaarvestas maksuhaldur

võlgniku trahvinõude 65 eurot võlgnikule tagastamisele kuuluva tulumaksuga ning vähendas

Riigi Tugiteenuste Keskuse elatisabinõuet (II kd, tl 33).

16. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus keeldus

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, ja teha uus määrus,

millega vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, v.a kohustustest

X.B, G.J ja Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) ees.

17. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb täiendada maakohtu määruse resolutsiooni. Maakohus

on vastuolus PankrS § 172 lg-ga 4 jätnud usaldusisiku tema kohustustest vabastamata.

Ringkonnakohus vabastab võlgniku võlgnik usaldusisiku kohustustest.

18. Seoses maakohtu määruse tühistamisega tuleb ringkonnakohtu määruse jõustumisel

avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta

(PankrS § 175 lg 7).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

19. Määruskaebuse rahuldamisele vaatamata peab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1 alusel

õiglaseks jätta menetluskulude jaotuse maakohtus muutmata, st jätta menetluskulud

maakohtus võlgniku kanda, ning määruskaebusega seotud menetluskulud menetlusosaliste

endi kanda. Ringkonnakohus arvestab sealjuures asjaolu, et lahend tehakse võlgniku huvides.

Määruskaebemenetluses kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

20. Määrus on edasikaevatav tulenevalt PankrS § 175 lg-st 6 ja TsMS § 178 lg-st 1. Vastavalt

TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)