2-25-125472/9 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Määruse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2026, Rapla

Tsiviilasja number

2-25-125472

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Elisa Eesti AS hagi G.Z-i vastu võlgnevuse nõudes

1163,67 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja lahendamise viis

Hageja: Elisa Eesti AS, registrikood 10069659

Kostja: G.Z, isikukood XXX

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Elisa Eesti AS hagi G.Z-i vastu tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista G.Z-ilt (G.Z, isikukood XXX) Elisa Eesti AS (registrikood 10069659)

kasuks poolte vahel 12.08.2022 sõlmitud kliendi- ja teenuse osutamise lepingust

tulenev põhivõlgnevus 665,88 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis perioodi 01.03.2023 kuni 04.12.2025 eest summas 336,27 eurot, s.o

kokku 1042,15 eurot.

3. Mõista G.Z-ilt Elisa Eesti AS kasuks välja viivis 0,05% päevas arvestatuna tasumata

põhinõudelt (s.o 665,88 eurot) alates 05.12.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni,

kuid kokku koos käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 2 nimetatud viivise summaga

mitte suuremas ulatuses kui põhinõude suurus (s.o 665,88 eurot).

4. Jätta menetluskulud G.Z-i kanda.

5. Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 540 eurot ning mõista

nimetatud summa G.Z-i Elisa Eesti AS kasuks välja.

6. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

7. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

2-25-125472

Edasikaebamise kord ja kaja esitamine

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank

AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada

kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus

1. Elisa Eesti AS esitas 27.10.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 1059,45 euro saamiseks. Kohus tegi 28.10.2025 võlgnikule makseettepaneku,

mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Maksekäsuosakond andis

nõude üle Pärnu Maakohtule lahendamiseks hagimenetluses tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p 2 alusel.

2. Hageja esitas 04.12.2025 hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 665,88 euro,

sissenõudmiskulu 40 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 336,27 euro ning

edasiulatuva viivise nõudes. Hagi kohaselt on Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud

12.08.2022 kliendi- ja teenuse osutamise lepingu, mille alusel osutas hageja kostjale

interneti- ja/või teleteenuseid ja/või seadmete rendi- ja/või müügilepingu(te)ga rentis

kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed. Kostja on jätnud tasumata 10

arvet maksetähtajaga 30.09.2022 kuni 28.02.2023, kokku 665,88 eurot. Vastavalt

üldtingimuste punktile 10.1 on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist määraga 0,05%

tasumata summalt kalendripäevas kuni summa täieliku tasumiseni. Hageja nõuab viivist

alates 01.03.2023 kuni hagi esitamiseni 04.12.2025 kokku 336,27 eurot.

3. 11.12.2025 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat

esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama

määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

2-25-125472

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale

kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).

Kohtuotsuse põhjendused

4. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui

hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS

§ 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole

kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus toimetas hagimaterjalid

kostjale kätte 31.01.2026 kostja poolt 27.01.2026 kohtule antud postiaadressile ja

11.12.2025 kohtumääruse toimetas kohus kostjale kätte KÄPO kaudu 11.12.2025. Kostja

hagile vastust esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse

tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi

tuleb rahuldada.

5. Tagaseljaotsuse teeb kohus lühidalt kirjeldava osaga ja ilma põhjendava osata (TsMS §

444 lg 3).

6. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3

sätestatud aluse esinemise korral (1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või

tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud

kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha).

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises

ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.

Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse

riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud

nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis

tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja

ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu,

millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31).

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja

esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

7. Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §

468 lg 1 p 2).

Menetluskulud

8. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude

2-25-125472

rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses

kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

9. Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).

10. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning

esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulud 338 eurot (ilma käibemaksuta).

Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus arvestab lepingulise esindaja

kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt

tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Esindaja

tunnitasu on 169 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja tasu koosneb: täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on nimetatud toimingute tegemiseks kulunud 3 tundi.

Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada. Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on

põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kohus leiab, et esindaja tasumäär 169 eurot/tund ei ole

asjaolusid arvestades mõistlik. Kohus selgitab, et selline tasumäär vastab keskmisele

vandeadvokaadi tasumäärale. Hageja esindaja on jurist. Arvestades hageja esindaja

kvalifikatsiooni ning asja keerukust on põhjendatud tasumääraks 120 eurot/tund. Seega

kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele esindajatasu 2*120=240 eurot.

Hageja taotleb lisaks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu

20 euro väljamõistmist. TsMS § 172 lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 484

alusel on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot.

Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt

hageja kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 280 eurot.

Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud.

Eeltoodut arvestades on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 540 eurot

(280+20+240).

11. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Seega määrab kohus, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivist.

12. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

2-25-125472

(allkirjastatud digitaalselt)

Brigitta Mõttus

kohtunik