2-25-119353/13 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. veebruaril 2026, Rakvere

Tsiviilasja number

2-25-119353

Tsiviilasi

Sihtasutuse Narva Linnaelamu hagi V Pi vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

249,12 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Sihtasutus Narva Linnaelamu, registrikood:

90003404, asukoht: Energia tn 4, Narva linn, Ida-Viru

maakond

Hageja lepinguline esindaja: Julia Tuštšenko, e-posti aadress:

xxxx

Kostja: V P, isikukood: xxxx, kehtiv elu- ja viibimiskoht

teadmata

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista V Pilt Sihtasutuse Narva Linnaelamu kasuks poolte vahel 03.08.2022 sõlmitud

üürilepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus summas 185,37 eurot, seisuga 27.10.2025

sissenõutavaks muutunud viivis summas 44,93 eurot ning edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud määras alates 28.10.2025 põhinõudelt 185,37 eurolt kuni põhinõude

täitmiseni.

3. Jätta menetluskulud V Pi kanda.

4. Välja mõista V Pilt Sihtasutuse Narva Linnaelamu kasuks menetluskulud 100 eurot ning

menetluskuludelt 100 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

6. Avaldada kohtuotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning

kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-25-119353 Sihtasutuse Narva Linnaelamu hagi V Pi

vastu võlgnevuse nõudes. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus

kätte toimetatud 16.01.2026 Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole kohtu poolt määratud

tähtajaks, so 30.01.2026 hagile vastust esitanud.

Tsiviilasjas on Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluses kostjale edastanud menetlusdokumendid

järgnevalt (10.10.2025 määrus):

06.08.2025 aadressil xxxx- Elektrooniline kättetoimetamine ei õnnestunud

11.08.2025 aadressil xxxx- Elektrooniline kättetoimetamine ei õnnestunud

13.08.2025 aadressil xxxx- Elektrooniline kättetoimetamine ei õnnestunud

15.08.2025 aadressil xxxx- Elektrooniline kättetoimetamine ei õnnestunud

28.08.2025 aadressil Xxxx - Tagastatud - hoiutähtaja möödumisel.

28.08.2025 saadetud teavitus e-posti aadressidel xxxx– puudub vastus, xxxx– puudub vastus, xxxx–

puudub vastus.

Rahvastikuregistri andmetel on aadress Xxxx kehtetu. Varasemas menetluses xxxx korteriomanik

kinnitas 04.02.2025, et antud aadressil elab võlgniku tütar, ei osanud öelda kas võlgnik ka siin elab.

KÜ Soldnina 14 esindaja kinnitas 09.10.2025, et aadressil xxxx elavad kaks naisterahvast kuid ei

osanud öelda kas üks on neist võlgnik.

Viru Maakohus edastas kostjale menetlusdokumendid (hagi koos lisadega ning menetlusse võtmise

kohtumäärus) järgnevalt:

-14.11.2025 e-posti aadressile: xxxx, vastus puudub;

-14.11.2025 e-posti aadressile: xxxx, vastus puudub;

-20.11.2025 postiaadressile: xxxx, tagastatud märkega: kostja ei viibinud kohal.

Kostja tegelik viibimiskoht ei selgunud ka päringutest muudesse riiklikkudesse registritesse. Kohtu

puudub lisainformatsioon isiku tegeliku elu- või asukoha kohta. Kostjal puudub töötamise registri

andmetel kehtiv töösuhe, mistõttu ei ole kohtul võimalik menetlusdokumente tööandja vahendusel

kätte toimetada.

Seega eeldused tagaseljaotsuse kätte toimetamiseks Ametlike Teadaannete vahendusel on täidetud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt

tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 271 kohaselt, üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule)

kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1

kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (edaspidi

kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud.

Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja

kasutamisega ja ei seondu lepingueseme parendamise või selle puuduse kõrvaldamisega. VÕS § 108

lg 1 ja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on

kohustust rikkunud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1). Viivisenõude võib koos põhinõudega

esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle

välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367). VÕS

§ 287-1 lg 1 sätestab, et eluruumi üürilepingu korral võivad üürileandja ja üürnik leppida kokku VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast kõrgemas viivisemääras tingimusel, et vastav

kokkulepe on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, lg 2 sätestab, et kokkulepe, millega

antakse üürileandjale õigus nõuda eluruumi üürnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral viivist, mis ületab enam kui kolm korda VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

viivisemäära, on tühine.

Hageja palub kostjalt välja mõista üüritasu võlgnevus summas 126,60 eurot ning kõrvalkulude

võlgnevus summas 58,77 eurot, kokku 185,37 eurot, viivised ajavahemiku eest alates 01.10.2023

kuni 27.10.2025 summas 44,93 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt (kokku summalt 185,37 eurot)

alates 28.10.2025 kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni viivisemääras poolaasta kaupa Euroopa

Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8 (kaheksa) protsenti aastas.

Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1

alusel hagi. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja poolte vahel 03.08.2022 sõlmitud

üürilepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus summas 185,37 eurot, seisuga 27.10.2025

sissenõutavaks muutunud viivis summas 44,93 eurot ning edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises

lauses sätestatud määras alates 28.10.2025 põhinõudelt 185,37 eurolt kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Asja

menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus rahuldas hagi ja TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad

menetluskulud kostja kanda.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv summas 100 eurot.

Menetluskulud kokku on 100 eurot. Muid menetluskulusid (sh lepingulise esindaja kulusid) hageja

märkinud ei ole. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 100

euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda

ka viivis.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik