2-26-3744/2 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Tanel Pürn

Kohtujurist

Katrin Kiirend-Pruuli

Määruse tegemise aeg ja koht

18.02.2026.a, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-3744

Tsiviilasi

T.T. hagi M.T. vastu elatise vähendamiseks, hagi

tagamise taotlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (laps): T.T. (ik: XXX), seaduslik esindaja

S.V. (ik: XXX)

Kostja: M.T. (ik: XXX)

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast T.T. hagi M.T. vastu elatise vähendamiseks ja hagi

tagamise avaldust.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda ja nende suurus rahaliselt kindlaks määramata.

3. Edastada kohtumäärus hageja seaduslikule esindajale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud

1. T.T. seaduslik esindaja S.V. esitas 15.02.2026 kohtule avalduse elatise lõpetamiseks ja

täitemenetluse peatamiseks.

Hagiavalduse kohaselt soovib hageja lõpetada lapsele elatise väljamõistmine, mis on

määratud Valga Maakohtu 02.09.2025 otsusega tsiviilasjas nr 2-25-12220, kuna X elab

praegu samas majapidamises ning osaleb lapse ülalpidamises. Hageja soovib elatise

lõpetamist ajutiselt, olukorra muutumisel soovib ta pöörduda kohtusse elatise uuesti

väljamõistmiseks.

1. Lisaks palus hageja peatada täitemenetlus elatise sissenõudmiseks avalduse lahendamiseni.

Kohtumääruse põhjendused

2. Kohus käsitleb avaldust hagina elatise vähendamiseks, milles sisaldub hagi tagamise

taotlus. Mõlema menetlusse võtmisest tuleb keelduda alljärgnevatel põhjustel.

3. Tartu Maakohtu 02.09.2025 otsusega tsiviilasjas nr 2-25-12220 mõisteti kostjalt hageja

kasuks välja elatis seadusjärgses miinimummääras. Hageja soovib elatise väljamõistmise

lõpetada. Ehkki hageja taotlus on mõnevõrra ebaselge, saab seda mõista nõudena vähendada

varasema kohtulahendiga hageja kasuks väljamõistetud elatist nullini. Jõustunud otsuse

muutmine pole võimalik, kuid välja mõistetud elatise suurust saab aluse esinemisel uue

otsusega muuta.

4. Taotlust elatise sissenõudmiseks toimuva täitemenetluse peatamiseks käsitleb kohus hagi

tagamise taotlusena. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg 1 p 6 kohaselt on

täitemenetluse peatamine menetluse ajaks iseenesest seadusega ette nähtud hagi tagamise

abinõu.

5. Tulenevalt TsMS § 3 lg 1 menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud

korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kohus võib

jätta avalduse menetlusse võtmata, kui avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud

õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või avaldusega

pole avalduses toodud viisil taotletavat eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 371 lg 2 p 2).

6. Kuivõrd elatis on välja mõistetud hageja huvides, ei teeni selle vähendamine hageja huve.

Hageja ei saa kohtusse pöörduda kostja huvide kaitseks. Seetõttu jääb hagi menetlusse

võtmata.

7. Kui hageja eesmärgiks on pigem täitemenetluse peatamine või lõpetamine, siis tuleb

hagejal pöörduda kohtutäituri poole, st puudub vajadus pöörduda kohtusse. Täpsemat infot

avalduse sisu ja vormi kohta, milline toiming valida ning mis sellega kaasneb, saab asjaga

tegelevalt kohtutäiturilt või õigusnõu küsides.

8. Täitemenetluse peatamine tähendab, et ajutiselt kohtutäitur elatise sissenõudmiseks

täitetoiminguid läbi ei vii. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 46 kohaselt saab kohtutäitur

peatada täitemenetluse sissenõudja avalduse alusel. Sissenõudja, T.T. , saab tegutseda oma

seadusliku esindaja, S.V., kaudu.

Kohus selgitab, et täitemenetluse aluseks olev kohtulahend (Tartu Maakohtu 02.09.2025 otsus

tsiviilasjas nr 2-25-12220) jääb kehtima, seda lihtsalt ei täideta kohtutäituri juures edasi.

Kui peatamise aluseks olev asjaolu ära langeb (nt M.T. asub perekonnast eraldi elama ning ei

tasu enam elatist vabatahtlikult), saab esitada kohtutäiturile avalduse täitemenetluse

uuendamiseks (jätkamiseks, TMS § 47 lg 2). Sellisel juhul jätkub vahepeal peatunud

täitemenetlus sama kohtulahendi alusel edasi ning asjas pole vaja teha uut kohtulahendit.

9. Samuti on võimalik sissenõudja avalduse alusel täitemenetlus lõpetada (TMS § 48-49).

TMS § 49 lg 2 kohaselt ei piira täitemenetluse lõpetamine sissenõudja õigust pöörduda uuesti

kohtutäituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata. Sissenõudja ei

või pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui ta on nõudest kirjalikult loobunud või

täitemenetlus sama nõude kohta on nõude täitmise aegumise tõttu lõpetatud.

10. Eeltoodust tulenevalt keeldub kohus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse

võtmisest. TsMS § 372 lg 4 lause 2 alusel tagastab kohus avalduse koos lisadega selle

esitajale. TsMS § 372 lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja

tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldust ei ole olnud kohtu

menetluses. Kohus selgitab täiendavalt, et see ei piira avaldaja õigust sama avaldusega uuesti

kohtu poole pöörduda. Sellisel juhul otsustatakse võimaliku uue avalduse menetlusse võtmine

uue tsiviilasja raames.

11. Hagi menetlusest võtmisest keeldumise tõttu ei ole kohtul võimalik lahendada hagi

tagamise avaldust. Kohus saab tagada üldjuhul üksnes hagi, mis on menetlusse võetud (vt

selle kohta Riigikohtu 16.11.2004. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-04, p 17). Samuti ei vaja

hageja õiguskaitset ning taotlus tuleks jätta rahuldamata. Seetõttu jätab kohus avalduse hagi

tagamiseks samuti menetlusse võtmata.

12. Tulenevalt TsMS § 168 lg 1 kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust

menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Kohus selgitab, et kuna kohus avaldust menetlusse ei

võta ja seda ühelegi isikule ei edasta, siis ei ole käesolevas menetluses tekkinud ka

hüvitatavaid menetluskulusid.

13. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib avaldaja esitada TsMS §

372 lg 5 alusel määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Pürn

kohtunik