2-25-112181/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2026.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-112181

Tsiviilasi

H. T. hagi R. M. vastu võlgnevuse, kahju

hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

750 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: H. T., isikukood XXX

Kostja: R. M., isikukood XXX

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt R. M. hageja H. T. kasuks põhivõlg 750 eurot.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt R. M. hageja H. T. kasuks menetluskuludena riigilõiv 175 eurot.

5. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte.

6. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

Üürileping üürileandja (H. T.) ja üürilevõtja (R. M.) vahel aadressile XXX sõlmiti 16.09.2024

tähtajatult üürihinnaga 350 eur kuu kohta pluss kommunaalid. Kohustuste tasumise tähtaeg iga

kuu 15. kuupäev. 03.11.2024. sõlmiti üürilepingu lisa seoses R. M. venna R. M. ennetähtaegse

vabanemisega ja vanglast elektroonilise järelevalve all. Sellega seoses tõusis kokkuleppel üür

450 euroni kuu kohta. Muudeks tingimusteks oli muuhulgas asjaolu, et üürileandja võib igal

ajal tagasi võtta nimetatud aadressile antud nõusoleku R. M. elukohana vabaduses. Seega

üürileandja nõusolekul ning kokkulepitud tingimustel sai R. M. elukohaks samuti XXX. Seoses

pidevate üürimaksete ja kommunaalkulude võlgnevusega ning korteris toimunud öörahu

rikkumistega lõpetasime kokkuleppel üürnikuga üürisuhte ning korteri valdus läks

üürileandjale üle 29.03.2025. Korteri üleandmise vastuvõtu akti ei ole, sest üürnik ei ilmunud

korteri üleandmisele kohale. Võtme jättis koridori ukseliistu kohale. 30.03. emailiga saatis

üürileandja üürnikule korteri vastuvõtmisel korteris fikseeritud puudused ja kahjustused ning

info ka seni laekumata võlgnevuse kohta ning selgituse koguse võlgnevusest tagatisraha maha

arvamise kohta. Kirjas viidatud võtmete duplikaatide eest küsitud 20 eurot on emailis viidatud

nõudest maha arvestatud, sest võtmed olid siiski postkasti pandud ja sain need tagasi. Küll aga

lisandus ka uue pesumasina soetuskulu, sest see oli jäetud niiskena kinni ning oli seest

hallitama läinud, mida korteri valduse üle tulemisel ei osanud kohe vaadata ja ilmnes uue

üürniku sissekolimisel mõnda aega hiljem. Nõude täpne suurus on nüüd järgmine: Veebruari

maksmata kommunaalid 178,42 eur (sh elekter 116,22 eur, vesi 9,20 eur, üürilepingus pt 6.3

fikseeritud maja kommunaalid 53 eur). Märtsi üür 420,97 eur (üürilepingus pt 5.1 fikseeritud ja

lepingu lisaga muudetud üür 450 eurot kalendrikuus kohandatud lepingu kestvuse päevadega

märtsis ehk 29 päeva eest). Märtsi kommunaalid 112,79 eur (sh elekter 56,03 eur, vesi 7,18 eur

ja üürilepingu pt 6.3 fikseeritud maja kommunaalid, mis on kohandatud 29 päevaga 49,58 eur).

Korteri mittenormaalsest kasutamisest tingitud kahjustused 400 eur. Kokku võlgnevusi ja

kahjustusi kokku 1112,95 eurot. Võlgnikul oli lepingujärgne tagatisraha 350 eurot.

Võlgnevuste ja kahjustuste summast 1112,95 eurot lahutades tagatisraha 350 eurot jääb

võlgnevuseks 762,95 eurot. Kokku hagi nõude suurus 750 eur (hagi nõue on teadlikult esitatud

pisut väiksem kui tegelik võlgnevus ja kahju kokku olid), millele lisandub tavamenetluse

riigilõiv 175 eur. Tagatisraha 350 eurot on seega juba maha arvestatud kogu nõudesummast.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 750 eurot. Hageja menetluskulud:

riigilõiv 175 eurot.

Kohtu selgitused

Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult Ametlikud

Teadaanded kaudu 13.12.2025.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul

materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja

põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta

põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on

menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on

TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 175 eurot.

Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 175 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja

kulutusi riigilõivule 175 eurot.

Hageja muid menetluskulusid välja ei toonud ja tsiviilasja materjalidest muid hüvitatavaid

kulusid ei nähtu. Hageja esindas ennast ise.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik