1-26-366/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-26-366

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. jaanuar 2026, Tallinn

Kriminaalasja number

1-26-366

Kohtunik

Aulike Salo

Kohtuistungi sekretär

Hanne-Liia Toomeoja

Tõlk

Eevi Pant

Kriminaalasi

Aleksejs Škuratovs süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi

lühimenetluses

Prokurör

Katrin Tron

Süüdistatav

Aleksejs Škuratovs

Isikukood: 38807150467; elukoht: xxx,; kodakondsus:

xxx; emakeel: x keel; haridus: x; töökoht x; 1 kehtiv

kriminaalkaristus

Kaitsja

Natalja Kutepova

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada Aleksejs Škuratovs süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista talle

karistuseks vangistus 1 aasta 6 kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra,

mõistes Aleksejs Škuratovsile karistuseks 1 aasta vangistust.

3. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 2.

juuni 2025 otsusega kriminaalasjas nr 1-25-2790 mõistetud karistuse ärakandmata osa,

s.o vangistuse 1 aasta, võrra ning mõista liitkaristuseks vangistus 2 aastat.

4. Vangistuse kandmist arvestada alates Aleksejs Škuratovsi karistuse kandmisele

asumisest või tema karistuse kandmisele toimetamisest.

1-26-366

5. KarS § 50 lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel kohaldada Aleksejs Škuratovsi suhtes

lisakaristust, võttes Aleksejs Škuratovsilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 aastaks.

6. KarS § 55 lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus koos vangistusega mõistmisel kogu

põhikaristuse kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

7. Vastavalt LS § 127 sätetele, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse

jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

8. Kohtuotsuse jõustumisel vabastada aresti alt Aleksejs Škuratovsile kuuluv

mootorsõiduk Audi A4, reg-nr XXX, VIN kood XXX, mis asub Lääne-Harju

politseijaoskonna parklas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn.

9. KrMS § 175 lg 1 p-de 3 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Aleksejs

Škuratovsilt riigituludesse menetluskuludena joobe tuvastamise kulu 22 eurot ja teise

astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1329 eurot, kokku 1351 eurot.

10. KrMS § 180 lg 3 4. lause alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o iga kuu 112,58 eurot. Ühe osamakse

tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse kõigi osamaksete tähtaeg saabunuks,

misjärel on Maksu- ja Tolliametil õigus pöörata otsus tasumata nõuete osas täitmisele

kohtutäituri kaudu.

11. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004

SEB

Pank,

EE522200221013264447

Swedbank,

EE401700017002872300 Luminor Pank, EE957700771001523585 LHV Pank ning makse

tegemisel märkida viitenumber

99926700002697.

Viitenumbri märkimine

maksekorraldusele on kohustuslik.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon

Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju

Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades

apellatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele

kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks

kättesaadav 18. veebruaril 2026. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada

kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul.

Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule.

SÜÜDISTUS

Aleksejs Škuratovsit süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud 02.06.2025 Harju

Maakohtu poolt KarS § 424 lg 1 järgi, juhtis tahtlikult uuesti, s.t. korduvalt 27.09.2025 kella

05:38 paiku Tallinnas Sõle 27 juures mootorsõidukit Audi A4 reg-nr XXX, olles

joobeseisundis (EKEI teenusjuhtumi nr 25T-TXT05313 kohaselt uuringu läbiviimiseks

1-26-366

võetud verest tuvastatud etanooli 2,16 mg/g +/- 0,06, k=2, st alkoholi sisaldus veres mitte

vähem kui 2,10 mg/g), millega ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 nõudeid.

LS § 69 lg 1 – Juht ei tohi olla käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 31 nimetatud alkoholi

piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära

ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 -

Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui

juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas

õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Seega pani Aleksejs Škuratovs toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise korduvalt,

see on KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 22. jaanuari 2026 määrusega anti Aleksejs Škuratovs süüdistuses

KarS § 424 lg 2 järgi lühimenetluses kohtu alla. 27. jaanuaril 2026 toimunud kohtuistungil

tunnistas süüdistatav ennast kuriteo toimepanemises süüdi ja jäi kohtueelses menetluses antud

ütluste juurde.

2. Kaitsja leidis, et tegu on tõendatud ning kaitsealune on oma teost aru saanud. Küsimus on

ainult karistuses.

3. Prokurör taotles Aleksejs Škuratovsi süüdi tunnistamist KarS § 424 lg 2 järgi ja tema

karistamist 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, vähendades seda KrMS § 238 lg 2 alusel

kolmandiku võrra. KarS § 65 lg 2 alusel liita mõistetud karistusele Harju Maakohtu 2. juuni

2025 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta vangistust ja mõista

liitkaristuseks 2 aastat vangistust ning see asendada üldkasuliku tööga 720 tundi. Prokurör

taotleb ka Aleksejs Škuratovsile kuuluva mootorsõiduki Audi A4, reg-nr XXX,

konfiskeerimist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. KarS § 424 lg 2 näeb ette vastutuse korduva mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi

juhtimise eest joobeseisundis. Seega tuleb KarS § 424 inkrimineerimiseks esmajoones

tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine ning

seejärel süüdistataval joobe olemasolu ning korduv mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis.

Kohtu hinnangul on Aleksejs Škuratovsile etteheidetav tegu tõendatud kriminaalasjas kogutud

ja kohtus uuritud tõenditega.

5. Vaidlust ei ole, et Aleksejs Škuratovs juhtis 27. septembril 2025 kella 5.38 paiku Tallinnas

Sõle 27 juures mootorsõidukit Audi A4, reg-nr XXX.

6. Süüdistatav on kahtlustatavana ülekuulamise protokollis tunnistanud, et juhtis 27.

septembril 2025 kella 5.38 paiku Tallinnas Sõle 27 juures mootorsõidukit Audi A4, reg-nr

XXX. Teo pani toime mitte tahtlikult. 2023 septembris oli tal peatrauma, pärast mida muutus

tema psüühiline seisund just alkoholi tarbimisel. Kui tarbib alkoholi, siis saabuvad rasked

1-26-366

tagajärjed, milliseid varasemalt ei esinenud. Ta kaotab täielikult kontrolli oma käitumise üle

ja ei taju oma tegevusi määral, mis enne traumat ei esinenud. Seoses sellega, et auto oli

müügis, käivad inimesed autot vaatamas ja iga inimene teeb proovisõitu. Kainena ta teab, et

kui on vaja tankida autot, ta ei tohi sõita, kuid purjus olles, käib peast klõps ja ta tunneb, et

peab autot tankima. Seisund on selline, et kõik läheb sassi, mis on õige, mis valesti, mis on

fantaasia ja mis on reaalsus. Kui varem on suutnud ennast hoida, siis seekord läks edasi ja ei

suutnud end vaos hoida. Saades aru sellest, et on sellised olukorrad, kus ta ei suuda ennast

vaos hoida, on pöördunud ravi saamiseks arsti poole. Kahetseb, et on alkoholi tõttu kõik

hävitanud (dtl 24-26).

7. Sõiduki juhtimist süüdistatava poolt kinnitavad ka tunnistaja V. S. ütlused, mille kohaselt

olles 27. septembril 2025 patrullis koos patrullpolitseinikuga M. S., teostasid

liiklusjärelevalvet Sõle 27, Tallinn ees. Kell 05.38 märkasid Alexela tanklast välja sõitmas

Audi A4, reg nr XXX, mille omanikul puudub liiklusregistri andmetel sõiduki juhtimisõigus.

M. andis vilkurituledega peatumismärguande, pärast mida jäi sõiduk seisma. Alguses isik

väitis, et tal pole ühtegi dokumenti kaasas, kuid hiljem oli leitud LV pass LV7170075, nimeks

Aleksejs Škuratovs, sünd 15.07.1988. Passis olev foto klappis isiku näoga. Kuna juhi suust

tuli alkoholilõhn, palus M. teda sõidukist väljuda. Tunnistaja kontrollis juhi joovet

indikaatorvahendiga AlcoOuant 6020plus, mille tulemuseks oli positiivne näit. Pärast seda

proovis ta kontrollida juhi joovet aktiivse režiimiga, kuid isik ei olnud võimeline protseduuri

jälgima kolm korda. Seejärel suunduti isikuga LTKH-sse, kus tal võeti vereproov. Sõidukist

kuni vere võtmiseni, isik midagi ei tarvitanud (dtl 49-50).

8. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus tõendab, et Aleksejs Škuratovs kõrvaldati 27.

septembril 2025 kell 05.38 mootorsõiduki Audi A4, reg-nr XXX, juhtimiselt LS § 91 lg 2 p-

de 2 ja 3 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle

lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis ning tal puudub vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigus (dtl 14-15).

9. KarS § 424 koosseisu täitmiseks peab lisaks sõiduki juhtimise faktile esinema isikul ka

joove. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või

psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis

avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja

reaktsioonides.

10. Politseiametnikust tunnistaja V. S. kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt märkas

ta Aleksejs Škuratovsi sõiduki kinni pidamisel, et isikul tuli suust alkoholilõhna, juhi joovet

püüti kontrollida aktiivse režiimiga, kuid isik ei olnud võimeline protseduuri jälgima kolm

korda (dtl 49-50).

11. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt esinesid Aleksejs Škuratovsil joobele

viitavad tunnused – silmade punetus, väiksed pupillid, reaktsiooni kiirus häiritud, kõne

segane, aja-, isiku ja kohatajus esines häireid, koordinatsioonis kerged häired, nutab, käitub

apaatselt ja omamehelikult (dtl 12-13).

12. Tunnistaja ütluste kohaselt toimetati Aleksejs Škuratovs LTKH-sse, kus temalt võeti

vereproov etanoolisisalduse määramiseks. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt

1-26-366

tuvastati isiku organismis etanooli 2,16 mg/g +/- 0,06, k=2, st alkoholi sisaldus veres oli mitte

vähem kui 2,10 mg/g (dtl 18-19).

13. Tulenevalt eelnevast leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on

tõendamist leidnud nii Aleksejs Škuratovsi poolt mootorsõiduki juhtimine süüdistuses

näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Aleksejs Škuratovs oli sõidukit juhtides alkoholijoobes.

14. KarS § 424 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb

kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et

süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis.

Kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtub, et Aleksejs Škuratovs tunnistas probleeme

alkoholiga. Pärast traumat kaotab ta täielikult kontrolli oma käitumise üle ja ei taju oma

tegevusi. Kohtuistungil tunnistas Aleksejs Škuratovs ennast 27. septembril 2025 toime

pandud teos süüdi. Karistusregistri väljavõttest (dtl 1) nähtub, et Aleksejs Škuratovs on

saanud karistada kriminaalkorras 02. juunil 2025 KarS § 424 lg 1 järgi. Samuti nähtub

kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määruseset (dtl 58-60), et süüdistatava suhtes on

17. veebruaril 2023 lõpetatud kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel KarS § 424 lg 1

kvalifitseeritavas kuriteos. Seega ei ole olnud alkoholijoobes sõiduki juhtimine talle võõras.

Aleksejs Škuratovs põhjendab oma tegevust - alkoholijoobes sõiduki juhtimist varasema

traumaga, mis takistab tal oma käitumist kontrollida. Oma ütlustes ta avaldab, et „Kui varem

on suutnud ennast hoida, siis seekord läks edasi ja ei suutnud end vaos hoida“. Kohtu

hinnangul oli ta teadlik, et on alkoholi tarvitanud, kuid sellest hoolimata otsustas autoga

sõitma minna ja seda põhjusel, et oli vaja sõidukit tankida. Samamoodi, olles eelnevalt

samalaadse süüteo toimepanemise eest karistatud, oli ta teadlik ka sellest, et selline

õigusvastane käitumine on karistatav. Seega oli süüdistatav teadlik nii teo keelatusest kui ka

karistatavusest. Sellest järeldab kohus, et Aleksejs Škuratovsi käitumine oli eesmärgipärane ja

teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena, kuivõrd süüdistatav

seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja ta teadis, et see saabub, või

vähemalt pidas seda võimalikuks. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid

kohus ei tuvastanud.

15. Karistusregistrist (dtl 1) nähtuvalt on Aleksejs Škuratovsit karistatud 02. juunil 2025 KarS

§ 424 lg 1 järgi. Harju Maakohtu 02. juuni 2025 kohtuotsuse (dtl 3-6) kohaselt karistati

Aleksejs Škuratovsit 1 aasta pikkuse vangistusega, mis jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel

täielikult täitmisele pööramata 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga. Kuivõrd käesolevas asjas

süüdistatakse Aleksejs Škuratovsit järjekordselt mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, siis

on tegemist süütegude korduvusega KarS § 424 lg 2 mõttes.

16. Eeltoodust tulenevalt on tuvastamist leidnud, et Aleksejs Škuratovs pani toime korduva

mootorsõiduki joobes juhtimise, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Karistus

17. Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

18. KarS § 424 lg 2 kohaselt karistatakse korduva mootorsõiduki juhtimise eest

1-26-366

joobeseisundis kuni nelja-aastase vangistusega. Seega on kohaldatavaks karistuse liigiks

eranditult vangistus. Antud kuriteo korral ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi

kohaldamata.

19. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava

süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse

konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja

üldpreventiivseid eesmärke. Sanktsiooni keskmiseks määraks on 2 aastat vangistust.

20. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus esmalt asjaolu, et Aleksejs Škuratovs pani kuriteo

toime kavatsetult. Seejuures tuleb arvestada süüdistatava alkoholijoobe suurust – alkoholi

sisaldus tema veres oli mitte vähem kui 2,10 mg/g. Seega oli alkoholi olulises määras üle LS

§ 69 lg 2 p-s 1 sätestatud alammäära (alammäär 1,50 mg/g). Seega on Aleksejs Škuratovsi

süü üle keskmise.

21. Aleksejs Škuratovsi puhul esineb karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus.

Kohtul ei ole alust kahelda Aleksejs Škuratovsi poolt avaldatud kahetsuse siiruses. Karistust

raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes Aleksejs Škuratovsi teos ei esine.

22. Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi

ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Aleksejs

Škuratovsil on karistusregistri väljavõttest nähtuvalt üks kehtiv kriminaalkaristus. Sealjuures

on viimane mõistetud Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises.

23. Kooskõlas kohtupraktikas omaksvõetud seisukohaga (vt nt RKKKo nr 3-1-1-58-13 p 10)

märgib kohus, et samalaadseid süütegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate

karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma

õigusrikkumiste toimepanemist. Seega saab karistuse määr iga uue samaliigilise süüteo

toimepanemise eest minna üksnes raskemaks, sest varasem karistus/karistused pole mõju

avaldanud. Kuna vaatamata varasemale karistusele jätkas Aleksejs Škuratovs rikkumiste

toimepanemist, siis keelunormide kehtivuse kinnitamiseks, uute süütegude ärahoidmiseks ja

üldpreventiivseid kaalutlusi silmas pidades tuleb Aleksejs Škuratovsit karistada KarS § 424 lg

2 järgi 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, mida lühimenetluse sätete alusel vähendatakse ühe

kolmandiku võrra ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on 1 aasta vangistust.

12. Tegu on toime pandud 27. septembril 2025, seega Harju Maakohtu 2. juuni 2025

kohtuotsusega määratud katseajal. KarS § 65 lg 2 sätestab, et kui süüdlane paneb pärast

kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo,

suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud

karistuse ärakandmata osa võrra, käesolevas asjas seega 1 aasta võrra. KarS § 74 lg 5 ja § 65

lg 2 alusel tuleb mõista liitkaristuseks vangistus 2 aastat.

24. Prokurör ja kaitsja taotlesid Aleksejs Škuratovsile mõistetud vangistuse asendamist

üldkasuliku tööga. Kohtu hinnangul ei ole Aleksejs Škuratovsi puhul asenduskaristus

õigustatud. Süüdistatav pani uue kuriteo toime katseajal, mil muuhulgas oli tal keelatud

alkoholi tarvitada (dtl 3-6). Seega käitumine, kus ta alkoholi tarvitamisega rikkus

1-26-366

käitumiskontrolli nõudeid ja lisaks veel asus sõidukit juhtima, viitab selle, et süüdistatav ei ole

saanud aru oma teo keelatusest ega ohtlikkusest. Lisaks polnud tal mootorsõidukit juhtides

juhtimisõigust. Aleksejs Škuratovs pani uue KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime

kõigest kolm ja pool kuud peale samasuguse kuriteo toimepanemise eest määratud karistust.

Kohtu hinnangul näitab selline käitumine Aleksejs Škuratovsi ükskõikset suhtumist

õiguskorda ning varasemasse, s.o kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsusesse ja sellega

mõistetud karistusse, millega ta ise vabatahtlikult nõustus. Kuna käesolevaks hetkeks on

selge, et mõistetud karistus, katseaja määramine ja alkoholi tarvitamise keeld ei ole suutnud

tagada tema õiguskuulekust, siis tuleb tema suhtes kõne alla karistusena üksnes reaalne

vangistus.

25. Lisaks peab kohus vajalikuks välja tuua, et Riigikohtu praktika kohaselt loetakse

mõistetud karistuseks KarS § 56 lg 1 alusel mõistetud, mitte KrMS § 238 lg 2 alusel

vähendatud karistust. Seega on käesolevas asjas mõistetavaks karistuseks vangistus 1 aasta 6

kuud. Kuna eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuseks on 1 aasta vangistust, siis ei ole

võimalik vangistust üldkasuliku tööga asendada, kuivõrd KarS § 69 lg 1 sõnastuse kohaselt on

võimalik üldkasulikku tööd kohaldada kuni kahe aasta pikkuse vangistuse puhul.

26. KarS § 424 lg 4 p 2 kohaselt kohaldatakse mootorsõiduki korduva joobes juhtimise puhul

lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võib mootor-, õhu- või

veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade

rikkumisega seotud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist

kuriteo korral kuni kolmeks aastaks.

27. Kuigi Maanteeameti liiklusregistri väljavõte kinnitab, et Aleksejs Škuratovsil puudub

mootorsõiduki juhtimisõigus (dtl 9), siis kooskõlas Riigikohtu otsusega 1-22-6248 kohaldab

kohus Aleksejs Škuratovsi suhtes ka lisakaristust.

28. Võttes arvesse Aleksejs Škuratovsi süü suurust ja kergendavat asjaolu kahetsuse näol,

leiab kohus, et süüdistatavale võib lisakaristuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmist

määra. Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse

mõneks ajaks liiklusest ja suunatakse juhtimisõiguse taastamiseks taas eksamile, võib

suurendada ka teiste liiklejate turvalisust. Pidades silmas Aleksejs Škuratovsi süüd ning teo

toimepanemise asjaolusid, kohaldab kohus Aleksejs Škuratovsi suhtes mootorsõiduki

juhtimise õiguse äravõtmist üheks aastaks.

29. LS § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse

peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul

otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

30. KarS § 55 lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega

määratud tähtajale.

Menetluskulud

31. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3

kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib

kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

1-26-366

32. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega

kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest ja joobeseisundi tuvastamise kulu.

Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise

otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad

süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei

ole. Süüdistatav ei ole oma varatuse kohta esitanud sellekohaseid tõendeid ega ka taotlenud

kohtult vastava teabe väljanõudmist. Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude

väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid menetluskulude

tasumist puudutava küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku

resotsialiseerumisväljavaadetest. Kuna Aleksejs Škuratovs on varasemalt kriminaalkorras

karistatud isik ning tema käitumine on jätkuvalt õigusvastane, siis ei oleks kohtu hinnangul

menetluskulude riigi kanda jätmisel käesoleval juhul positiivset toimet Aleksejs Škuratovsi

resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta tervikuna süüdistatava kanda.

33. Seega mõistab kohus Aleksejs Škuratovsilt välja KrMS § 175 lg 1 p 9 ning § 179 lg 1 p 2

alusel sundraha 1329 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamisega seotud kulu 22

eurot. Menetluskulud kokku 1351 eurot.

34. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetluskulude osade kaupa tasumise

võimaldamist süüdimõistetul. Arvestades hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust, siis

käib menetluskulude ühekorraga tasumine süüdistataval ilmselgelt üle jõu. Lähtudes eelnevast

peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata

kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega

kuulub Aleksejs Škuratovsil ühes kuus tasumisele vähemalt 112,58 eurot.

35. Menetluskulude ühe osamakse tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse kõigi

osamaksete tähtaeg saabunuks, misjärel on Maksu- ja Tolliametil õigus pöörata otsus

tasumata nõuete osas täitmisele kohtutäituri kaudu (Tallinna Ringkonnakohtu määrus

kriminaalasjas 1-25-2450 p 6).

Asitõendid

36. Süüdsitatava sõnul on temale kuuluv sõiduk Audi A4, reg-nr XXX müügis (dtl 25-26, 44-

45). Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et sõiduk on müügis, et saadud raha eest tasuda

varasemaid menetluskulusid. Arvestades, et karistust kandes puudub tal võimalus sõidukit

joobeseisundis juhtida ning ta on astunud samme talle määratud kohustuste täitmiseks, siis

kohus ei pea vajalikuks sõiduki konfiskeerimist.

37. Kohtuotsuse jõustumisel vabastada aresti alt Aleksejs Škuratovsile kuuluv mootorsõiduk

Audi A4, reg-nr XXX, VIN kood XXX, mis asub Lääne-Harju politseijaoskonna parklas

aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn.

Kohus juhindus KrMS § 238 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2, §-st 306 ning § 309 lg-st 3.

(allkirjastatud digitaalselt)