2-25-17982/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

18. veebruar 2026 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-25-17982;

Aktiva Finance Group OÜ hagi K.K. vastu;

võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks;

tsiviilasja hind 5595,28 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479; aadress

XXX, 10149 Harjumaa)

Hageja esindaja

Sigrid Rahkema (XXX)

Kostja

K.K. (isikukood XXX; aadress XXX,

Asja lahendamine

lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista K.K.lt (K.K.) OÜ Aktiva Finance Group kasuks

lepingu nr L89010299864 alusel põhivõlgnevus 42,26 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivis 6,01 eurot; välja mõista K.K.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõudelt

(42,26 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates 19.02.2026 kuni põhinõude

täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses;

1.1 välja mõista K.K.lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks lepingu nr C85009614137 alusel

põhivõlgnevus 2370,61 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 337,04 eurot; välja mõista

K.K.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõudelt (2370,61 eurot) võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 sätestatud määras alates 19.02.2026 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist

mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.

2. Seoses eelnevaga:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta kostja kanda 58% ja hageja kanda 42 %;

2.2 välja mõista K.K.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulu 414,70 eurot;

2.3 välja mõista K.K.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (s.o 414,70

eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras,

kuid kokku viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses;

2.4 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks;

2.5 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

3.Selgitada:

3.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg 2);

3.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks;

3.3 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või

lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega

saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib

nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist;

3.4 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu

Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada;

3.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada

apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on

apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks-

tegemisest;

3.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil;

3.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Asjaolud

1. Hagiavalduse kohaselt AS Inbank Finance ja K.K. sõlmisid 29.10.2022

järelmaksulepingu nr. L89010299864, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Vastavalt

lepingule soetas kostja kauba maksumusega 608,99 eurot. AS Inbank ja K.K. sõlmisid

27.08.2022 krediidilepingu nr. C85009614137, mille alusel sai kostja krediiti limiidiga 2000

eurot. Kostja oli kohustatud krediidi tagastama iga kuu 5. kuupäeval. Krediidilepingu nr.

C85009614137 muudeti 07.09.2022 poolte kokkuleppel krediidilimiit 3300 eurole. Lepingu

nr. L89010299864 kohaselt on krediidi kulukuse määr 39,15% aastas ja intressimäär 25%

aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 608,99 eurot,

intressimäära 25%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 15.10.2024, osamaksete arv 18

kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. Lepingu nr. C85009614137 kohaselt on krediidi kulukuse

määr 26,76% aastas ja intressimäär 22% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on

arvesse võetud krediidilimiiti 3300 eurot, intressimäära 22%, maksepäeva iga kuu 5. kuupäev,

tagastamise tähtaeg 1 aasta ja kuutasu 2,50 eurot, kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. Kostja ei

täitnud lepingust nr L89010299864 tulenevaid kohustusi tähtaegselt, tasumata oli kolm

järjestikkust osamakset 15.09.2023, 15.10.2023, 15.11.2023, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja 05.12.2023.a kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav

tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 27.12.2023. a saatis esialgne

võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust

ka täiendava tähtaja jooksul. Lepingu nr L89010299864 alusel soetas kostja kauba

maksumusega 608,99 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud

maksegraafiku alusel perioodil 15.05.2023-15.10.2024 a. Kostjalt on toimunud laekumisi

lepingu kehtivuse ajal põhiosa katteks 33,54 eurot. Peale lepingu ülesütlemist ja nõude

loovutamist on kostja sooritanud makseid hagejale põhiosa katteks 400 eurot, millest 40 eurot

arvestab hageja sissenõudekulude katteks ja 360 põhiosa katteks, seega on tasumata põhiosa

summas 215,45 eurot. Kostja ei täitnud lepingust nr C85009614137 tulenevaid kohustusi

tähtaegselt, tasumata oli kolm järjestikkust osamakset 05.09.2023, 05.10.2023, 05.11.2023,

mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 05.12.2023.a kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse,

milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1.

27.12.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja

ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Lepingu nr C85009614137 alusel sai

kostja kasutada krediiti limiidiga 3300 eurot. Kostja kohustus kasutatud krediidi tagastama iga

kuu 5. kuupäeval. Lepingu ülesütlemise seisuga 27.12.2023 koosnes kostja tähtajaks

tagastamata kasutatud krediit/põhisumma 3281,63 eurot. Peale nõude loovutamist on kostja

sooritanud makseid hagejale põhiosa katteks 400 eurot, millest 50 eurot arvestas hageja

sissenõudekulude katteks ja 350 eurot põhiosa katteks. AS Inbank Finance ja AS Inbank

loovutasid 29.12.2023 kostja vastased nõuded Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega

nõuda kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest, mis saadeti

kostjale. Hageja palub välja mõista lepingu nr L89010299864 alusel kostjalt hageja kasuks

välja põhivõlgnevus 215,45 eurot, intress 65,18 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 94,35

eurot. Mõista lepingu nr C85009614137 alusel kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus

2931,63 eurot, intress 293,71 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1176,83 eurot. Mõista

lepingu nr L89010299864 alusel kostjalt hageja kasuks viivis alates 23.10.2025 kuni

põhinõude summas 215,45 eurot täitmiseni lepingujärgse viivisemääras 25% aastas. Mõista

lepingu nr C85009614137 alusel kostjalt hageja kasuks viivis alates 23.10.2025 kuni

põhinõude summas 2931,63 eurot täitmiseni lepingujärgse viivisemääras 22% aastas. Mõista

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv 595 eurot ja hageja

õigusabikulud 676 eurot. Mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

2. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud e-posti aadressil XXX 7.11.2025, kostja

tähtaegselt vastanud ei ole.

Kohtu põhjendused

3. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

4. Hagi hind on 5595,28 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

TsMS § 405 lg-le 1.

5. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava

osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1

nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

6. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja AS Inbank Finance vahel

sõlmitud 29.10.2022 järelmaksulepingu nr. L89010299864, kauba maksumusega 608,99

eurot (dtl 14-21) ning kostja ja AS Inbank vahel sõlmitud 27.08.2022 krediidikontoleping

C85009614137 (dtl 22-45).

7. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidilepingud

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. AS Inbank Finance ja AS Inbank olid oma

majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele

isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg

5). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laenuandjad ütlesid lepingud üles 27.12.2023 (dtl 46-

49). Vaidlust ei ole, et kostjale on antud krediiti 2000 eurot ja 3300 eurot ja sõlmiti

järelmaksuleping 608,99 euro osas. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud

lepingute täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on

rahaliste kohustuste täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

8. Kohus on seisukohal, et laenuandjad on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

9. Hagiavalduse kohaselt järelmaksulepingu sõlmimisel veenduti kostja

krediidivõimekuses. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja

päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid

maksehäireid polnud. Päringud tulenevad lisast 14, lepingu nr C85009614137 puhul lk 2-3

ning lepingu nr L89010299864 lk 5-6. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid

kontrollinud Maksu- ja Tolliametilt/Pensioniregistrist. Tarbija kohustuste suurus, mis

krediidiotsuse tegemisel arvesse võeti, nähtub tarbija esitatud krediiditaotluses. Sissetulekute

ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks

suhtarvuks 50%) ei ole krediidiandjatele kehtiva regulatsiooniga kehtestatud, mistõttu lähtub

krediidiandja tarbija krediidivõimelisust hinnates printsiibist, et sissetulekud peavad olema

suuremad kui igakuised kohustused. Samuti arvestab Inbank krediidiotsuse tegemisel, et

kliendi igakuistest sissetulekutest peab üle jääma vähemalt statistikapõhine arvestuslik

elatusmiinimum. Krediidiandja eeldab, et tarbijatel on enda finantsseisundi kohta kõige

täpsem informatsioon ning tarbijad esitavad krediidiandjale täpset ja tõest informatsiooni.

Olukorras, kus tarbija esitab krediiditaotluses teadvalt valeandmeid oma sissetulekute ning

kohustuste kohta, on tarbija rikkunud hea usu põhimõttest tulenevat kohustust teatada teist

poolt asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada. Kui

tarbija on krediiditaotluse esitamisel krediidiandjale esitanud ebaõigeid andmeid, ei saa

krediidiandjale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Tarbija varasema

maksekäitumise kohta kogutakse andmeid nii sisestest kui välistest allikatest. Inbank teeb

päringud Creditinfo ja Krediidiregistri maksehäireregistritesse. Ühtlasi kasutatakse väliste

registrite poolt pakutavaid krediidireitinguid, mis hindavad tarbija tõenäosust jääda võlgu.

Kõnealuste krediiditaotluste esitamise ajal kehtivaid maksehäireid polnud (dtl 52-73).

10. Kohus leiab, et krediidiandjad ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema

sissetulekute ja kohustuste kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus.

Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda

ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada

tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui

tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle

tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud

asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud

nõutud andmed esitamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid ega põhjendusi selle kohta, et

krediidiandjad oleks tegelikult välja selgitanud ja kontrollinud kostja majandamiskulusid ja

finantskohustusi. Puuduvad andmed selle kohta, et krediidiandja oleks nõudnud või kogunud

kostja pangakonto väljavõtet järelmaksulepingu nr. L89010299864 ja krediidilepingu nr.

C85009614137, mis on ainus usaldusväärne viis laenutaotleja finantskohustuste

kontrollimiseks.

11. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja

krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS

§ 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja

muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu

jne).

12. Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise

tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist.

13. Järelmaksulepingu nr. L89010299864 (kauba maksumusega 608,99 eurot) alusel on

kostja teostanud makseid kokku 566,73 eurot, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

põhivõlgnevus 42,26 eurot. Krediidikontolepingu C85009614137 (kasutatud krediidi 5652,13

eurot) alusel on kostja teostanud makseid kokku 2931,52 eurot, seega tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista põhivõlgnevus 2370,61 eurot.

14. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on selle rikkumise

tagajärjeks, et VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel saab hageja nõuda tagasi kostjalt põhivõla koos

VÕS §-s 94 sätestatud intressiga, st hagi on võimalik osaliselt rahuldada. Kui tarbija on tühise

intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb

see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (vt RKTKm 2-23-116386, p 14.1.4,

RKTKm, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26). Seega on õigus nõuda kostjalt intressi üksnes

seadusjärgses madalamas määras. Samas ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest

lausest hagejale muid tasusid. Seadusjärgse intressi võlgnevus (leping nr L89010299864

põhivõlgnevus 42,26 eurot) perioodi 27.10.2024 – 18.02.2026 eest on kostjal viivis 6,01

eurot ja (lepingu nr C85009614137, põhivõlgnevus 2370,61 eurot) 27.10.2024 –

18.02.2026 viivis 337,04 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

15. Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas, kui

lepingus kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Kohus

leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on põhjendatud ja asjakohane

mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS § 113 lg 1 alusel.

16. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt 42,26 eurolt ja

2370,61 alates 19.02.2026 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud määras.

17. Muude nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

18. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

19. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 88,5% ulatuses kostja ja

11,5% ulatuses hageja kanda.

20. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu

esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

21. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 595 eurot ning õigusabikuludest

summas 676 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid, et ta oleks menetluskulusid

käesolevas menetluses kandnud.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest,

mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohtu

hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 120 eurot, mis on

tavapärases võlanõude asjas sisuliselt standardhagi esitamisel kohtu hinnangul piisavaks

tasuks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb

kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena 715 x 58% = 414,70 eurot.

22. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul

on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest

kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(414,70 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

23. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik