1-23-7274/157 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-23-7274

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2026, Tallinn

Kriminaalasja number

1-23-7274

Kohtunik

Priit Palmiste

Kriminaalasi

M. R. süüdistuses KarS § 201 lg.2 p.3 järgi üldmenetlus

Prokurör

riigiprokurör Eneli Laurits

Süüdistatav

M. R.

Isikukood XXX, elukoht XXX; XXX kodanik; emakeel

XXX, valdab XXX; XXX, töötab F OÜ-s, XXX;

kriminaalkorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole.

Kaitsja

Kannatanu

Menetlustoiming

vandeadvokaat Kristjan Tuul

XXX (registrikood XXX), esindaja vandeadvokaat Allan

Valk

Korralduslike küsimuste lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada prokuratuuri ja süüdistatava taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS

§ 202 lg.1 alusel.

2. Kohustada M. R.t hüvitama XXX tekitatud kahju summas 29 114 eurot ja 88 senti kolme

kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. Kahjuhüvitis kanda XXX

arveldusarvele XXX.

3. Jätta M. R. kohtukulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole määruskaebe korras vaidlustatav (KrMS § 385 p 10).

ASJAOLUD

1. M. R. anti Harju Maakohtu 27.02.2024 määrusega kohtu alla süüdistatuna KarS § 201 lg 2 p 1

ja 3, § 209 lg 2 p 2 ja § 2172 lg 1 järgi. Kohus võttis 15.03.2024 määrusega menetlusse ka

XXX ja Eesti Vabariigi tsiviilhagid.

2. Harju Maakohtu 21.08.2024 otsusega mõisteti süüdistatav õigeks KarS § § 201 lg 2 p 1 ja 3, §

209 lg 2 p 2 ja § 2172 lg 1 järgi ja tsiviilhagid jäeti läbi vaatamata.

3. Tallinna Ringkonnakohus tühistas prokuratuuri apellatsioonkaebuse peale 20.02.2025 otsusega

maakohtu otsuse osaliselt ja tunnistas süüdistatava süüdi KarS § 209 lg 2 p 2 järgi.

Ringkonnakohus saatis Eesti Vabariigi tsiviilhagi uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises

kohtukoosseisus.

1-23-7274

4. Tallinna Ringkonnakohtu otsusele esitasid kassatsioonkaebused nii prokuratuur kui ka kaitsja.

5. Riigikohus tühistas 18.11.2025.a Tallinna Ringkonnakohtu otsuse süüdi tunnistada süüdistatav

KarS § 209 lg.2 p.2 järgi ning mõistis isiku õigeks. Samas tühistas Riigikohus ringkonnakohtu

otsuse osas, millega jäeti tühistamata maakohtu otsus süüdistatava õigeksmõistmises KarS §

2172 järgi. Riigikohus jõustas Harju Maakohtu 21.08.2024 otsuses osas, millega mõisteti

süüdistatav KarS § 209 lg.2 p2 järgi õigeks ja Eesti Vabariigi tsiviilhagi jäeti läbi vaatamata.

Riigikohus saatis KarS § 2172 ja XXX nõude osas kriminaalasja uueks arutamiseks Harju

Maakohtule teises koosseisus.

6.

02.02.2026 esitas prokuratuur kriminaalasjas muudetud süüdistuse, kvalifitseerides

süüdistatavale etteheidetava süüteo ümber KarS § 201 lg.2 p.3 järgi. Samal päeval esitas

kannatanu täpsustatud nõude summale 29 114,88 eurot, millise kvalifitseeris tsiviilhagi asemel

avalik-õigusliku nõudena.

7.

04.02.2026 kohtuistungil esitas prokuratuur taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS §

202 alusel. Taotluse kohaselt on tegemist teise astme süüteoga, süüdistatava süü ei ole suur, ta

on nõustunud heastama tekitatud kahju ning tänaseks päevaks puudub asjas piisav avalik

menetlushuvi. Süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu esindaja toetasid prokuratuuri taotlust.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus, kuulanud ära menetluse poolte seisukohad, sh süüdistava seisukoha temale

etteheidetava teo ja tekitatud kahju suhtes ning tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, leiab,

et taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 274 lg 5 ja § 202 lg 1 alusel on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

9. KrMS § 274 lg 5 kohaselt võib kohus prokuröri ja süüdistatava taotlusel lõpetada

kriminaalmenetluse KrMS §-des 202–2031 sätestatud alustel. KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib

prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse

lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või

süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud

kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

I Teo karistatavuse üldised eeldused

10. KrMS 202 kohaldamine eeldab, et eelnenud kriminaalmenetluse käigus on kahtlustatava või

süüdistatava käitumises tuvastatud KarS § 2 lg-s 2 sätestatud teo karistatavuse üldised eeldused

– süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü (RKKK 3-1-1-19-10, p 8.3).Siinkohal tuleb märkida, et

kriminaalasja lõpetamise määrus ei rajane samasugusel tõenduslikul baasil ja õiguslikul

analüüsil kui süüdimõistev kohtuotsus ega ole sellega samastatav (RKKKo 1-17-3615 p 21).

11. Süüdistatavat süüdistatakse KarS § 201 lg.2 p.3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises

ametiisikuna KarS § 288 lg 1 mõttes, mis seisneb selles, et tema XXX vallavanemana tekitas

XXX varalist kahju vähemalt summas 29 114,88 eurot, pöörates talle usaldatud vara

ebaseaduslikult kolmandate isikute kasuks.

12. Ametiisik KarS § 288 lg 1 ja KVS § 2 lg 1 kohaselt on füüsiline isik, kellel on avaliku

ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid

alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu,

nimetamise või valimise alusel. XXX 4. koosseisu 13. istungi XXX. a otsusega nr XXX valiti

XXX. Vastavalt XXX. a avaldusele astus süüdistatav XXX ametikohalt alates XXX. a tagasi.

Seega täitis süüdistatav ajavahemikul XXX. a kuni XXX.a XXX avalik-õigusliku juriidilise

isiku esindaja ülesandeid ja oli ametiisik KarS § 288 lg 1 ning KVS § 2 lg 1 tähenduses.

13. Ajavahemikul 13.03.2019. a kuni 25.03.2019. a vabastas süüdistatav XXX teenistusest ATS §

87 lg 1 ja 4 alusel:

1) 13.03.2019 käskkirjaga nr 17.1-1.1/73 XXX P. L. ja määras maksta hüvitist teenistusest

vabastamisel kuue kuupalga ulatuses, s.o 14400 eurot. P.L. arvestati ametist lahkumisel

1-23-7274

kuupalka 1028,57 eurot ja puhkusekompensatsiooni 2135,30 eurot.

Lisaks maksis XXX P.L. eest sotsiaalmaksu 5796,08 eurot ja tööandja töötuskindlustust

140,51 eurot.

2) 15.03.2019 käskkirjaga nr 17.1-1.1/77 XXX S. T. ja määras maksta hüvitist teenistusest

vabastamisel kuue kuupalga ulatuses, s.o 13 200 eurot. S.T. arvestati ametist lahkumisel

kuupalka 1152,38 eurot ja puhkusekompensatsiooni 3560,91 eurot.

Lisaks maksis XXX S.T. eest sotsiaalmaksu 5911,38 eurot ja tööandja töötuskindlustust

143,31 eurot.

3) 20.03.2019 käskkirjaga nr 17.1-1.1/83 XXX E. B. ja määras maksta hüvitist teenistusest

vabastamisel kuue kuupalga ulatuses, s.o 12 000 eurot. E.B. arvestati ametist lahkumisel

kuupalka 1028,57 eurot ja puhkusekompensatsiooni 2135,30 eurot.

Lisaks maksis XXX E.B. eest sotsiaalmaksu 5101,13 eurot ja tööandja töötuskindlustust

123,66 eurot.

14. ATS § 87 kohaselt vabastatakse ametnik teenistusest tema enda soovil tema enda algatatud

taotluse alusel, mis tuleb esitada vähemalt 30 kalendripäeva enne soovitud vabastamise päeva.

Kokkuleppel teenistusest vabastamise õigust omava isikuga võib ametniku teenistusest

lahkumise korral kohaldada ka lühemat etteteatamistähtaega. ATS § 103 lg 2 p 6 kohaselt peab

ametniku teenistusest vabastamise haldusakt sisaldama muuhulgas ametnikule makstavat

hüvitist, sealhulgas hüvitis kasutamata puhkusepäevade eest, kui vabastamisega kaasneb

hüvitise maksmine. Süüdistataval oli õigus määrata isikutele preemiat ATS § 61 lg 1, 5 ja

ajavahemikul 03.12.2018 kuni 31.08.2019 kehtinud XXX ametiasutuste palgajuhendi § 14 lg 1

kohaselt. ATS § 61 lg 5 ja tolleaegse XXX ametisutuste palgajuhendi § 11 lg 2 alusel oli õigus

preemiat maksta kuni 20 protsendi ulatuses ametniku aastasest põhipalgast. ATS § 102 lg 1

andis süüdistatavale õiguse koondamise tõttu teenistusest vabastamise korral maksta

ametnikule hüvitist ühe kuu keskmise palga ulatuses.

15. Eeltoodust tulenevalt oli P.L. õigus preemiat maksta summas 5760 eurot, S.T. 5280 eurot ja

E.B. 4800 eurot. Kuivõrd E.B. ametikoht jäi täitmata ja hilisemalt koondati, oli E.B.

teenistussuhe võimalik lõpetada ATS § 90 lg 1 p 2 alusel ning ATS § 102 lg 1 kohaselt talle

hüvitist maksta ühe kuu keskmise palga ulatuses ehk 2000 eurot. Ajavahemikul 13.03.2019. a

kuni 20.03.2019. a määras süüdistatav aga oma käskkirjades ametist lahkunutele (P.L., E.B. ja

S.T.) seaduses lubatust kõrgemad rahalised hüvitised, mille tulemusel maksti XXX kuuluvatest

rahalistest vahenditest: 13.03.2019.a P.L. 14 400 eurot; 15.03.2019.a S.T. 13 200 eurot ja

20.03.2019.a E.B. 12 000 eurot, kokku 39 600 eurot. Seega seadusliku aluseta maksti P.L.

8640 eurot, S.T. 7920 ja E.B. 5200 eurot ehk kokku 21 760 eurot. Lisaks hüvitistele maksis

XXX 21 760 eurose väljamakse pealt pealt sotsiaalmaksu 7180,80 eurot ja tööandja

töötuskindlustusmaksu 174,08 eurot.

16. KarS § 2 lg.2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane

ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüdistatavale heidetakse ette KarS § 201 lg.2 p.3

tunnustele vastava süüteo toimepanemist. Nimetatud sätte kohaselt karistatakse ametiisiku

poolt valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult

enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest. Seega on selle süüteokoosseisu objektiivsed

tunnused: a) isikule usaldatud võõras vara, b) selle enda või kolmanda isiku kasuks pööramine,

c), varakäsutuse ebaseaduslikkus, d) antud juhul erisubjektina ka ametiisiku staatus.

17. Kohtu hinnangul tuleb süüdistatavale etteheidetavas käitumises nende tunnuste esinemist

jaatada. Võõras vara oli XXX pangakontol olev raha mille käsutusõigus oli usaldatud

süüdistatavale, kolmanda isiku kasuks pööramine seisnes väljamakse tegemises P. L.le, S. T.le

ja E. B.le õigusaktidega lubatust suuremas määras, varakäsutuse ebaseaduslikkus seisnes

sellise väljamakse tegemiseks õigusliku aluse puudumises (avalikus õiguses kehtiv nulla actio

sine lege e. seaduslikkuse põhimõte) ning süüdistatav oli teo toimepanemise ajal ka ametiisik.

18. Seega, olles 26.06.2018.a - 04.04.2019.a XXX, pööras süüdistatav kriminaaltoimiku

materjalide pinnalt XXX vara, s.t kontol oleva raha kui valla panga vastu suunatud nõude,

õigusliku aluseta hüvitist saanud ametnike kasuks, kogusummas 29 114,88 eurot.

19. Kriminaaltoimiku pinnalt võib järeldada teo toimepanemisel vähemalt kaudset tahtlust KarS §

1-23-7274

16 lg.4 mõttes. Viidatud sätte kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab

võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Avaliku võimu

kandja tippjuht pidi teadma, et avalike vahendeid saab kasutada ainult viisil, mis on otseselt

õigusaktides ette nähtud ning õigusaktides ettenähtud määrast suuremas määras vahendite

avaliku võimu kandja omandist välja suunamisel vähemalt möönma, et selline tegevus võib

olla ebaseaduslik.

20. Kriminaalmenetluses ei ole tuvastatud õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid.

21. Seega tuleb kriminaaltoimiku pinnalt lugeda tuvastatuks teo karistatavuse üldiste eelduste

esinemine.

II Etteheidetava kuriteo raskusaste

22. Otstarbekuse kaalutlusel menetluse lõpetamise teise eeldusena on vajalik tuvastada, et

süüdistatavale etteheidetav kuritegu on teise astme kuritegu.

23. Kuritegude raskusastmeid reguleerib KarS § 4. Selle kolmanda lõike kohaselt on teise astme

kuritegu süütegu, mille eest KarSis on karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis

aastat või rahaline karistus. Prokuratuur süüdistab süüdistatavat KarS § 201 lg.2 p.3 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. KarS § 201 lg.2 näeb karistusena ette rahalise

karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

24. Osutatust nähtub, et süüdistatavale etteheidetav tegu on teise astme kuritegu, mille puhul on

seadusandja pidanud võimalikuks kaaluda kriminaalmenetluse lõpetamist otstarbekuse

kaalutlusel.

III Süü suurus

25. Otstarbekuse kaalutlusel menetluse lõpetamise kolmanda eeldusena on vajalik tuvastada, et

süüdistatava isiku süü ei ole suur.

26. Kohtu hinnangul tuleb süüdistatava süü suuruse hindamisel arvestada eelkõige asjaolu, et

süüdistatava tahe teo toimepanemisel ei olnud suunatud kasu saamisele. Süüdistatav on

selgitanud, et pidas enda tegevust sellel ajahetkel õiguspäraseks, olles eelnevalt arutanud

hüvitiste maksmist valla õigusnõuniku ja vallavalitsusega. Süüdistatava teadmise kohaselt oli

tema tegevus kooskõlas ka senise praktikaga. Tegemist võib olla süüdistatava eksimusega teo

keelatuses, kuid süüdistatava vastutus ei ole välistatud seetõttu, et kohtu hinnangul ei olnud

selline eksimus antud juhul vältimatu. Üldjuhul on keelueksimus välditav (RKKK 21.06.2024,

4-23-3193/28, p 19). Kohtupraktikas on leitud, et kui isik tegutseb spetsiifilises

majandustegevuse valdkonnas, milles osalejatelt eeldatakse valdkonna reeglite tundmist, on

tema võimalus tugineda keelueksimuse vältimatusele äärmiselt piiratud (RKKK 28.11.2022, 1-

21-697/63, p 65). Sarnane põhimõte laieneb ka avalikule haldusele, eeskätt selle tippjuhtide

tegevusele. Teo sotsiaaladekvaatsus, millele kohtud menetletavas asjas viitasid, on

keelueksimuse välditavuse üle otsustamisel aga oluline ennekõike väljaspool n-ö spetsiifilisi

tegevusvaldkondi (RKKK 27.09.2022, 1-21-7336/33, p 16). Vallavanem on vallavalitsuse kui

avalik-õigusliku juriidilise isiku juhtorgani juht. Inimeselt, kes nõustub asuma vallavanemaks,

saab KarS § 39 lg 1 kohaldamise kontekstis eeldada teadmist, et valla vara käsutamiseks peab

olema õiguslik alus ja et ta ei tohi määrata ametnikele omal äranägemisel summasid, mille

maksmist ükski õigustloov akt ette ei näe.

27. Süüdistava süü hindamisel tuleb mh arvestada ka seda, et süüdistatavat tuleb pidada üldjoontes

õiguskuulekaks isikuks. Riigikohus on selgitanud, et tulevaste süütegude vältimiseks kohase

sanktsiooni valikule aitab kaasa teave isiku varasematest süütegudest ja nende eest mõistetud

karistustest. Samuti võib varasemaid karistusi eripreventiivsetel kaalutlustel arvestada ka juhul,

kui need on karistusregistrist kustutatud (RKKK 02.11.2023, 4-22-4139/41, p-d 11 ja 13).

Samamoodi nagu kehtivad ja kustunud karistused, annavad ka menetlusaluse isiku hilisemad

teod teavet tema käitumismustri ja hoiakute kohta ning võimaldavad hinnata karistuse

eripreventiivset mõju. Kui isik jätkab õigusrikkumisi ka süüteomenetluse kestel ja rikkumised

on seotud menetletava süüteoga (osutatud 4-22-4139/41, p 13), võib see viidata vajadusele

1-23-7274

valida teist liiki karistus, mis on konkreetse juhtumi asjaoludel eelduslikult mõjusam. Antud

juhul ei ole süüdistatavat enne etteheidetava teo toimepanemist kriminaalkorras karistatud,

samuti on süüdistatav alates etteheidetava teo toimepanemisest kuni käesoleva määruse

tegemiseni käitunud õiguskuulekalt. Selles kontekstis tuleb ühekordselt õiguslikult

etteheidetava otsuse tegemist lugeda pigem erandlikuks ning süüdistatava õiguskuulekale

käitumisele mõjutamiseks pole vajalik karistusõiguslike sunnivahendite kohaldamine.

28. Süüdistatavale heidetakse ette varavastase süüteo toimepanemist. Varavastaste süütegude

puhul on üheks süü suuruse hindamise kriteeriumiks tekitatud kahju suurus. Omastamistegu on

kriminaalkorras karistatav, kui sellega kaasneb kahju, mille rahaline väärtus ületab

kahtekümmend miinimumpäevamäära, s.o 200 eurot (KarS § 218 lg 4). Karistusseadustiku

mõttes on oluliseks kahjuks kahju, mis ületab 4 000 eurot. Suureks kahjuks on kahju, mis

ületab 40 000 eurot ja eriti suur on kahju, mis ületab 400 000 eurot (KarS § 12 1).

Süüdistatavale etteheidetav omastamistegu jääb alla seda piiri, mida seadusandja on pidanud

suureks kahjuks. Seega on ka kahjustatud õigushüve suurusest lähtuvalt põhjust hinnata

süüdistatava süüd väikseks.

29. Kriminaaluurimisele kaasaaitamist, enda eksimuse selget tunnistamist kohtuistungil ja

vabatahtlikult vastutuse võtmist kannatanule kahjude kiire (kolme kuu jooksul) hüvitamise

näol tuleb kohtu hinnangul pidada süüd kergendavateks asjaoludeks KarS § 57 lg.2 mõttes.

30. Kohus asub siiski seisukohale, et kuigi süüdistatava süü ei ole antud asjaoludel välistatud, on

siiski selle suurus piisavalt väike õigustamaks kriminaalmenetluse lõpetamist otstarbekuse

kaalutlusel.

IV Tekitatud kahju heastamine

31. Otstarbekuse kaalutlusel menetluse lõpetamise neljanda eeldusena on vajalik tuvastada, et

süüdistatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud

kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud.

32. Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu esitanud avalik-õigusliku nõude ametist lahkunud

ametnikele ebaseaduslikult välja makstud summa 29 114,88 eurot hüvitamiseks. Süüdistatav ei

ole sellele vastu vaielnud ning on võtnud endale kohustuse see summa täies ulatuses hüvitada

kolme kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. Nimetatud kohustuse võtmist tuleb

kohtu hinnangul antud asjaoludel käsitleda kuriteoga tekitatud kahju heastama asumisena.

33. Süüdistatava kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava enda kanda, kannatanu enda

kulude väljamõistmist süüdistatavalt ei taotle.

34. Kohtu hinnangul on sellega täidetud ka kriminaalmenetluse otstarbekuse kaalutlusel

lõpetamise tekitatud kahju heastamise nõue.

V Avaliku menetlushuvi puudumine

35. Otstarbekuse kaalutlusel menetluse lõpetamise viienda eeldusena on vajalik tuvastada, et asjas

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

36. Avaliku menetlushuvi näol on tegemist määratlemata õigusmõistega, mida sisustakse eri- ja

üldpreventiivsete kaalutluste kaudu. See on seotud karistusõiguses kehtiva ultima ratio

põhimõttega, mis näeb ette, et karistust tuleb kohaldada siis, kui muud vahendid osutuvad

ebapiisavaks ja karistamise järele eksisteerib tungiv vajadus. Avaliku menetlushuvi

määratlemise aluseks ei ole õige võtta kannatanu või kahtlustatava sotsiaalset staatust,

avalikkuse huvitatust konkreetse õigusküsimuse lahendamisest, kriminaalkohtuotsuse

vajalikkust haldusõigusliku meetme kohaldamise alusena, samuti juhtumi kajastamist meedias.

37. Avaliku menetlushuvi mõiste on enamjaolt seotud materiaalses karistusõiguses sätestatud

karistamise eesmärkidega, s.o eri- ja üldpreventsiooniga.

38. Prokurör on seisukohal, et eripreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt ei ole käeolevas

kriminaalmenetluses avalikku menetlushuvi. Süüdistatav on nii enne kriminaalmenetlust kui ka

hilisemalt käitunud seaduskuulekalt. Tema suhtes kriminaalkaristuse kohaldamine ei ole seega

1-23-7274

vältimatult vajalik tema õiguskuuleka käitumise tagamisel. Juba ainuüksi selle kriminaalasja

menetlemise kulg on ilmselgelt avaldanud tugevat eripreventiivset mõju. Kriminaalmenetluses

ei ole tuvastatud asjaolusid, mis viitaksid süüdistatava väljakujunenud või väljakujunemisel

olevale õigusevastasele käitumisele. Etteheidetavad omastamisteod on toime pandud väga

väikeste vahedega ning ühes kindlas situatsioonis, millise kordumine on suurima tõenäosusega

välistatud. Kohus nõustub selle seisukohaga. Kohtu hinnangul on pikk, avalik ja kulukas

kohtumenetlus juba iseenesest süüdistatava suhtes piisavalt represseeriv ning sellega oma

eripreventiivse eesmärgi täitnud. Süüdistatav on kohtuistungil selgelt avaldanud, et saab nüüd

aru enda teo keelatusest ning teeks samas olukorras edaspidi teistsuguse otsustuse.

39. Prokuröri hinnangul on üldpreventiivsetest eesmärkidest avaliku menetlushuvi jaatamiseks

alust siis, kui ühiskonna usk õiguse kehtivusse kannataks tugevalt kriminaalmenetluse

lõpetamise korral kriminaalmenetluse esemeks oleva teo toimepanemise viisist, tagajärgede

erakordsest iseloomust, analoogiliste tegude suurest arvust või muudest põhjustest tingituna.

Kuigi süüdistatav pani talle etteheidetava süüteo toime ametiisikuna, siis käesoleval ajal ta

seda enam aga pole ning ta on taandunud poliitikast, mistõttu maandab nimetatu avalikku

menetlushuvi. Avalikku menetlushuvi maandab ka asjaolu, et õiguslik vaidlus selle üle, milline

on vallavanema pädevus omal soovil ametist lahkuvatele ametnikele hüvitiste määramisel, on

selles kriminaalasjas tuvastatud asjaolude suhtes seisukoha kõrgeima kohtu poolt saanud. Ka

käesoleva taotluse rahuldamise vältimatu eeldus on põhjendatud kuriteokahtluse tuvastamine,

seega laheneb avalikkuse võimalikku huvi puudutav õiguslik vaidlus ikkagi kohtu otsustusega.

40. Kohus nõustub prokuröriga ka selles osas, et antud asjas puudub üldpreventiivsetel kaalutlustel

huvi menetluse jätkamiseks. Puhtalt õiguslik huvi nt pretsedenti loova kohtuotsuse saamise

vastu ei ole eraldivõetuna avaliku huvi jaatamiseks piisav. Kohus on ka seisukohal, et avalik

menetlushuvi võib ajas väheneda, seda kasvõi mõistliku menetlusaja tagamise valguses.

Sõltuvalt asjaoludest võib kriminaalasja menetlemise mõistliku aja möödumise

proportsionaalseks järelmiks olla kriminaalasjas menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel

(RKKK 3-1-1-3-04 p 22; 3-1-1-43-10 p 20). Käesolevas asjas on süüdistatav talle

etteheidetava teo toime pannud 2019 aastal, kriminaalmenetlust on alustatud 2021 aastal,

süüdistatav on kohtu alla antud 2023 aastal. Kriminaalasja on arutatud nii maakohtus,

ringkonnakohtus kui riigikohtus. Riigikohus on andnud kriminaalasja esemeks olevatele

asjaoludele hinnangu (RKKKo 18.11.2025 1-23-7274). Selle hinnangu läbi on saanud üheselt

selgeks milline on avaliku võimu kandja pädevus avalike vahendite kasutamisel ning sellega

kaasnev vastutus. Kohtu hinnangul puudub eeltoodud valguses vajadus asja edasiseks

menetlemiseks ka õiguskorra üldise kaitsmise huvist lähtuvalt.

VI Süüdistatava nõusolek menetluse lõpetamiseks

41. Otstarbekuse kaalutlusel menetluse lõpetamise viimase eeldusena on vajalik tuvastada, et asjas

kriminaalmenetluse lõpetamiseks on süüdistatava nõusolek.

42. Kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 lg.1 alusel on vaja süüdistatava nõusolek. Isiku

soostumine kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel tähendab ühtlasi, et isik

loobub talle inkrimineeritud kuritegudes kohtulahendi taotlemisest, seega ka enda võimalikust

õigeksmõistmisest. Samas ei eelda nõusolek seda, et isik ennast peaks süüdi tunnistama,

samuti ei saa seda tema nõusolekust järeldada.

43. Süüdistatav on avaldanud kohtuistungil nõustumist kriminaalmenetluse lõpetamisega

otstarbekuse kaalutlusel ning allkirjastanud ka kohustustega nõustumist kinnitava dokumendi.

Seega on kohtu hinnangul täidetud kõik kriminaalmenetluse sellel alusel lõpetamise aluseks

olevad tingimused.

VII Kohtu lõppjäreldus

44. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 274 lg 5 määrab kohus lõpetada menetlus M. R.

süüdistuses KarS § 201 lg.2 p.3 järgi KrMS § 202 lg.1 alusel.

45. Süüdistatava süüd talle etteheidetavate tegude toimepanemisel pole põhjust hinnata suureks,

1-23-7274

talle ette heidetavad teod on hinnatavad teise astme süütegudena, ta võtab endale kahju

hüvitamise kohustuse ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

46. Otstarbekuse printsiibi rakendamise eesmärgiks on mh hoiduda karistuse kohaldamisest, kui

see ei ole üld- ega eripreventiivsetel eesmärkidel tingimata vajalik. Viimase aluseks on

põhiseaduslik proportsionaalsuse printsiip (PS § 11), mille karistusõigusliku sisu kohaselt tuleb

karistust vältida kõikidel juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt

mittemõõdukas (RKKK 3-1-1-85-04 p 16).

47. Süüdistatavale etteheidetavate tegude raskus ja nendega kahjustatud õigushüve oleks

kriminaalasja arutamise korral üldmenetluses ebaproportsionaalses suhtes ja kõneleks piiratud

ressursi ebamõistlikust kasutusest. Kohus on seisukohal, et antud asjaoludel on süüdistatava

suhtes vajalikud karistusõiguslikud eesmärgid saavutatavad ka kriminaalmenetluse lõpetamisel

pandavate kohustuste kaudu.

48. Kriminaalmenetluse lõpetamisel tuleb M. R.le panna kohustus hüvitada XXX tekitatud kahju

summas 29 114 eurot ja 88 senti kolme kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest.

M. R. kohtukulud tuleb jätta tema enda kanda. Kohus on seisukohal, et kriminaalmenetluse

lõpetamisel otstarbekuse kaalutlusel on üheks oluliseks aspektiks ka kannatanu huvide parem

kaitse, temale võimalikult täieliku ja kiire hüvitise pakkumine, mida antud juhul süüdistatav on

kohustunud ka tegema. Nimetatud rahaline meede on ülaltoodule lisaks piisav

kriminaalmenetluse eesmärkide saavutamiseks ning puudub vajadus süüdistatavale täiendavaid

kohustusi panna.

49. Mitte vähetähtis ei ole kohtu hinnangul ka see asjaolu, et kriminaalmenetluse lõpetamine

otstarbekuse kaalutlusel aitab vältida süüdistatava suhtes avaliku kriminaalmenetluse

läbiviimisega ning võimaliku süüditunnistamise ja karistusregistrisse kandmisega kaasnevat

asjatut stigamtiseerimist.

50. Kohus selgitab, et kohustuste täitmata jätmine või ebakohane täitmine ei too kaasa määratud

kohustuste sundtäitmist, vaid selle õiguslikuks tagajärjeks on kriminaalmenetluse uuendamine

KrMS § 202 lg 6 alusel.

VIII Kohtumääruse vaidlustamine

51. Kooskõlas KrMS § 385 p.10 ei ole kriminaalmenetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetav

kohtumäärus määruskaebe korras edasi kaevatav.

52. Kaebevõimaluse puudumine tuleneb asjaolust, et süüdistatav on andnud enda suhtes sellel

alusel kriminaalmenetluse lõpetamiseks teadva nõusoleku. Nõusoleku andmine tähendab mh

seda, et süüdistatav on teadlik kriminaalmenetluse lõpetamise eranditult kõigist järelmitest ja

ka sellest, et tal puudub õigus määrust vaidlustada. Seega kujutab KrMS § 202 alusel tehtav

otsustus endast lõppkokkuvõttes konkreetses asjas konsensuse ja õigusrahu saavutamist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Palmiste, kohtunik