2-25-19147/3 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

(TAGASELJAOTSUS)

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-25-19147

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2026. a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

B2 Impact OÜ hagi J. R. vastu võlgnevuse nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Hagihind

5933,16 eurot

Menetlusosalised

Hageja:

B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ)

reg.kood: 11542046 Asukoht: Mustamäe tee 16,

10617 Tallinn

Hageja

esindaja:

M. T. (e-posti aadress e-post: XXX)

Kostja:

J. R. (ik XXX elukoht: XXX e-post: XXX;

XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista J. R.lt B2 Impact OÜ kasuks võlgnevus 5425 (viis tuhat nelisada

kakskümmend viis) eurot 90 senti (millest põhivõlgnevus 4997,71 eurot, intress perioodi

eest 9.05.2025-9.06.2025 208,37 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 219,82 eurot

perioodi eest 9.06.2025-11.11.2025).

3. Välja mõista J. R.lt B2 Impact OÜ kasuks viivis alates 12.11.2025 kuni põhinõude

4997,71 euro tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (seadusjärgses

määras)

4. Menetluskulud jätta kostja J. R. kanda.

4.1 Välja mõista J. R.lt B2 Impact OÜ kasuks hageja menetluskulude katteks 595

(viissada üheksakümmend viis) eurot.

4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras.

1(6)

5. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, tasudes

Rahandusministeeriumi kontole riigilõivu 385 eurot ja esitades kohtule selle kohta

maksekorralduse.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui

koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus,

saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse

peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

ASJAOLUD

1. B2 Impact OÜ esitas 11.11.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse J. R. vastu võla nõudes.

Hageja palub J. R.lt välja mõista B2 Impact OÜ kasuks

-

lepingust tulenev võlgnevus summas 5425,90 eurot, millest põhivõlgnevus 4997,71

eurot, intress 208,37 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 219,82 eurot;

-

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude summalt 4997,71

eurot alates 12.11.2025 kuni kohustuse täieliku tasumiseni.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja J. R.lt välja mõista B2 Impact OÜ kasuks

hageja menetluskulude katteks 595 eurot (hagi esitamise eest tasutud riigilõiv).

1.1

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) ja J.

R. tarbijakrediidilepingu (laenulimiidilepingu). Lepinguga määrati kindlaks igakuise

tagasimakse kuupäev minimaalse kuumaksega, kuid klient võis igal ajal laenulimiiti rohkem

tagasi maksta. Oma limiidi piires sai klient igal ajal lisaraha taotleda. Selleks tuli logida sisse

oma iseteenindusse kasutades isikukoodi ja pin-koodi. Laenulimiidi leping sõlmiti panga

iseteeninduskeskkonnas.

J. R. esitas 16.06.2020. a laenutaotluse Multitude Bank p.l.c iseteeninduskeskkonnas. Samal

kuupäeval edastas krediidiandja läbi iseteeninduskeskkonna kostja taotluses märgitud e-posti

aadressile teavituskirja, millega edastas kostjale lepingu üldtingimused koos hinnakirja ja

Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega, mis moodustasid lepingu lahutamatu osa.

Laenu kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja saadetud PIN koodi kasutades

Multitude iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi.

Sellega loeti poolte vahel leping sõlmituks 16.06.2020. a. Üldtingimuste punkti 6.1 kohaselt

võimaldati kostjale limiiti kuni 5000 eurot. Leping sõlmiti tähtajatult. Laenulimiit on

korduvkasutatav, mis tähendab, et tagasimakstud põhiosade osas vabaneb krediit, mida saab

jälle uuesti kasutada.

2(6)

Euroopa tarbijakrediidi teabelehe p 3 kohaselt kohustus klient tasuma raha kasutamise eest tasu

intressimääras 49,09% aastas ehk 0,1345% päevas. 16.06.2020 Euroopa tarbijakrediidi

teabelehe punkti 3 kohaselt oli krediidikulukuse määr 61,79% aastas

Lepingu hinnakirja kohaselt on viivisemäär võrdne intressimääraga, s.o 49,09% aastas ja

0,1345% päevas.

Vastavalt lepingu tingimustele kohustus kostja tagastama laenu igakuiselt krediidiandja poolt

edastatud arvete alusel.

Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid kokku 10657,08 eurot, millest

põhinõude katteks arvestati 2050,29 eurot, kulude katteks 186,44 eurot ja intressi katteks

8420,35 eurot.

Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed,

veebruarikuu osamakse summas 266,70 eurot, maksetähtaeg 10.03.2025, märtsikuu osamakse

summas 277,36 eurot, maksetähtaeg 10.04.2025, aprillikuu osamakse summas 287,69 eurot,

maksetähtaeg 10.05.2025, maikuu osamakse summas 284,84 eurot, maksetähtaeg 10.06.2025

Krediidiandja edastas 24.06.2025 kostja e-postile meeldetuletuse lepingu lõpetamisest. Kostjale

edastatud teatises märgib krediidiandja, et juhul kui kostja võlgnevust ei tasu, öeldakse kostjaga

sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval. Lepingu lõppemisel muutub aga kogu

võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud

lõppes leping 8.06.2025. a. ja kogu nõue muutus sissenõutavaks.

Krediidiandja on lepingu ülesütlemise teatised kostjale edastanud mõistlikul viisil – tema poolt

deklareeritud aadressile lepingus sätestatud viisil.

Kostjat teavitati 3.07.2025 edastatud kirjaga nõude loovutamisest uuele võlausaldajale. Seega

hageja hinnangul nõude loovutamine kostja suhtes on toimunud VÕS § 170 mõttes.

1.2

Lepingu kehtivuse ajal teostas krediidiandja kostjale väljamakseid kogusummas 7048

eurot ja kostja teostas krediidiandjale tagasimakseid põhisumma katteks 2050,29 eurot. Kostja

põhivõlgnevus hagiavalduse esitamise seisuga 4997,71 eurot (7048 eurot - 2050,29 eurot),

mille hageja palub kostjalt välja mõista.

VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Lepingujärgne intressimäär oli 49,09% aastas. Hageja nõuab intressi tasumist perioodi eest

9.05.2025-8.06.2025 summas 208,37 eurot.

Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6

õiguskaitsevahendina nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võlgnikult viivist VÕS § 113 lg 1 alusel.

Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisummalt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast

päevast 9.06.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni 11.11.2025 seadusjärgses viivisemääras ehk

219,82 eurot.

Lisaks nõuab hageja viivist TsMS § 367 alusel alates 12.11.2025 seadusjärgses viivisemääras,

so 10,15% aastas.

1.3

Hageja selgitab, et krediidiandja Multitude Bank kogus teavet kliendi kohta.

Krediidiandja kontrollis isikusamasust rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal.

Krediidiandja iseteenindusportaali kaudu täidetud laenutaotlusel märkis kostja, et sissetulek

(employee income) 1600 eurot, igakuised kulutused (monthly expenses): 285 eurot. Kostja

kinnitas, et kasutab laenu tavapärase tarbimise eesmärgil, mitte kriitilise olukorra ega kriitiliste

vajaduste tõttu, samuti, et on teadlik laenu võtmisega seotud kohustustest, millel võib olla

negatiivne mõju tema rahalisele olukorrale. Kostja esitatud ja krediidiandja poolt kogutud

andmeid kogumis analüüsides leidis krediidiandja, et kostja on krediidivõimeline ja mille

tulemusena sai põhjendatult eeldada, et klient on võimeline oma kohustusi täitma.

Hageja lisab, et kostja ja krediidiandja vahel on krediidileping sõlmitud 2020. a, seega on

krediidiandja teostanud kliendi krediidivõimelisuse hindamise 2020. a kehtinud krediidiandja

sise-eeskirja ja regulatsioonide kohaselt. Hageja viitab Riigikohtu seisukohale, mille järgi ei ole

3(6)

krediidivõime hindamisel ilmtingimata vajalik tugineda üleüldse pangakonto väljavõttele, kui

muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks (2-21-13098). Vastavalt VÕS § 4034

lg-le 2 omandas krediidiandja muuhulgas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku

ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete ja täiendavate

registripäringute alusel. Krediidiandja sise-eeskirjades on kirjeldatud eraldi reeglid, nõuded

ning tingimused, millistel juhtudel ning kuidas kontrollida laenusaaja poolt esitatud teavet ning

läbi milliste korrektuuride (nt sissetuleku korrigeerimine), konservatiivse lähenemise (nt

hüpoteetiliste kohustuste arvutamine), skooride ja muude andmete analüüsimisel kogumis on

võimalik krediidiandjal teha krediidiotsus näiteks ka teatud juhtudel konto väljavõtet küsimata.

Selline metoodika, kus krediidiandja ei tugine üksnes konto väljavõttele sissetulekute ja

kohustuste kontrollimisel, ei ole ka vastuolus vastutustundliku laenamise nõuetega.

Krediidiandjal on õigus ja ka kohustus kehtestada sise-eeskirjadega vastavad metoodikad,

kuidas ta laenusaaja krediidivõimelisust hindab ning kuidas ta jõuab vastava krediidiotsuseni

(positiivse või negatiivse). Vastavalt KAVS §-le 50 lg 4 krediidiandja või -vahendaja kontrollib

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija

esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

2. Kohus saatis J. R.le hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust.

Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus

tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Hagimaterjalid toimetati J. R.le isiklikult kätte 28.11.2025.a Kostja kohtu määratud tähtajal

kohtule ei vastust ega omapoolseid vastuväiteid ei esitanud.

3. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega

vastavalt TsMS § 407 lg 1.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub

kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.

5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja

poolt omaksvõetuks.

Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle

ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses.

6. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse

(VÕS) § 8 lg 2, § 76, § 100, § 101, § 108, § 113 lg 1, § 113 2 lg 2; § 402 jj, § 164 lg 1, § 170

TsMS § 367.

6.1 Käesoleval juhul on tegemist sidevahendi abil sõlmitud lepingutega.

VÕS § 410 lg 1 sätestab, et VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista

tarbijakrediidilepingu sõlmimist sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu

sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival

andmekandjal. VÕS § 410 lg 1 järgimata jätmine toob kaasa VÕS § 408 lg 1 tagajärje ehk

lepingu tühisuse.

Hageja selgitab, et kostjale on e-kirja vahendusel, st enne lepingu sõlmimist saadetud Euroopa

tarbijakrediidi infoleht ja lepingueelne teave tutvumiseks. Kostja on tingimustega nõustunud,

neid aktsepteerinud ja lepingu sõlminud. Hageja selgituste kohaselt on lepingu üldtingimused

4(6)

ja hinnakirja ning Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehe edastatud kostja e-posti

aadressile taotluse esitamise kuupäeval ehk 16.06.2020 ning lepingudokumendid on kliendile

kättesaadavad ka iseteeninduskeskkonnas (dtl 13-25)

Tulenevalt VÕS § 408 lg 1 on tarbijakrediidileping tühine, kui järgimata on jäetud VÕS § 404

lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405 sätestatud

andmetest.

Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et VÕS § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel

muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti

kasutama.

Kohus möönab, et hageja on rikkunud VÕS § 410 lg 1, hageja ei ole tõendanud kõigi

lepingudokumentide edastamist kostja e-posti aadressile.

Samas on hageja tõendanud et krediit on tarbija kasutusse antud. Hageja on teinud ülekandeid

laenutaotluses esitatud kontole ning kostja on teinud ka tagasimakseid (dtl 12-13; 26-54; 55-59)

6.2 Krediidikulukuse määr ei ületa VÕS § 4062 lg 1 sätestatud määra.

Laenulimiidilepingu krediidikulukuse määr oli 61,79%.

VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda.

Laenulimiidileping sõlmiti 16.06.2020.

30.11.2029.a. seisuga oli tarbimislaenude kulukuse määr 20,61%; 31.05.2020.a seisuga

20,52%.

VÕS § 4062 lg 1 viimase lause kohaselt korraldab Eesti Pank keskmise krediidi kulukuse määra

avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks oma veebilehel.

Krediidilepingu sõlmimise ajal ehk 16.06.2020.a ei olnud Eesti Pank veel avaldanud viimase

kuue kuu keskmist krediidi kulukuse määra.

Seega ei olnud laenuandjal võimalik arvestada tulevikus avaldatava keskmise krediidi kulukuse

määraga. Krediidilepingu sõlmimise hetkel oli VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses nimetatud

viimati avaldatud keskmine krediidi kulukuse määr 30.11.2019 ehk 20,61%. Selle

kolmekordne määr on 61,83 % aastas. Kuivõrd kostjaga sõlmitud lepingu krediidikulukuse

määr oli 61,79% ehk väiksem kui kolmekordne Eesti Panga viimati avaldatud tarbimislaenude

kuluse määr, siis leping krediidikulukuse määra suuruse tõttu tühine ei ole.

6.3 Hageja märgib, et esialgne võlausaldaja Ferratum Bank loovutas nõude 3.07.2025 hagejale

ja kostjat teavitati loovutamisest (dtl 66-68)

VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele

võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult

ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude

loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.

6.4 Hageja ütles lepingu üles 24.05.2025 teatega alates 8.06.2025 (dtl 64-65). Leping lõppes

8.06.2025.a., seega muutus nõue sissenõutavaks 8.06.2025.a. Kostja ei ole ülesütlemist

vaidlustanud, ülesütlemisteatele reageerinud ega reageerinud ka hagimaterjalide

kättetoimetamisele.

6.5 Kohtu hinnangul on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS §

4034). Krediidisaaja krediidivõimekuse hindamiseks on hageja kogunud andmeid lisaks

laenutaotluses toodule, analüüsinud kogutud andmeid ning leidnud, et laenutaotleja on piisavalt

maksejõuline (dtl 69-72).

6.6 Lepingu kehtivuse ajal teostas krediidiandja kostjale väljamakseid kogusummas 7048 eurot

ja kostja teostas krediidiandjale tagasimakseid põhisumma katteks 2050,29 eurot. Kuivõrd

limiidikontot sai korduvalt kasutada (ehk teostatud tagasimakseid uuesti kasutada, arvestati

tasutud tagasimaksed peamises osas intressi katteks).

Kostja põhivõlgnevus hagiavalduse esitamise seisuga 4997,71 eurot (7048 eurot - 2050,29

eurot; dtl 3-4, 26-54, 26-54). Tasumata intress perioodi 9.05.2025-8.06.2025 eest on 208,37

5(6)

eurot (dtl 7). Sissenõutavaks muutunud viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast

9.06.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni 11.11.2025 seadusjärgses viivisemääras ehk 219,82

eurot (dtl 7).

7. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

8. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja J. R..

9. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse. Hageja menetluskulud on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 595 eurot (dtl 74).

Kohus mõistab J. R.lt välja hageja menetluskulude katteks 595 eurot.

10. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik

6(6)