2-25-117065/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Legislator summary
AI generatedMõista R.Z-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja võlgnevus 2063 eurot 17 senti Mõista R.Z-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja lisanduv viivis tasumata
Legislator headnote
AI generated2-25-117065/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus: Mõista R.Z-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja võlgnevus 2063 eurot 17 senti Mõista R.Z-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja lisanduv viivis tasumata
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Karina Kukkes
R.Z-i tegemise aeg ja koht
18. veebruar 2026, Võru kohtumaja
Tsiviilasi nr
2-25-117065
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi R.Z vastu põhivõla
1304 euro 92 sendi, sissenõudmiskulude ja viivise
saamiseks
Tsiviilasja hind
2372 eurot 76 senti
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood
10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema
Kostja: R.Z (isikukood XXX)
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Mõista R.Z-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja võlgnevus 2063 eurot 17 senti
(põhinõue 1304 eurot 92 senti, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud
viivis 708 eurot 25 senti).
3. Mõista R.Z-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja lisanduv viivis tasumata
põhinõudelt alates 1. oktoobrist 2025 kuni põhinõude (1304 euro 92 sendi) täitmiseni
määras 0,065 % päevas.
4. Jätta menetluskulud hagi R.Z-i kanda.
5. Määrata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude suuruseks 490 eurot. Mõista
R.Z-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 490 eurot.
6. Mõista R.Z-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks temalt väljamõistetud 490 euro
suuruste menetluskulude tasumata osalt viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
8. Väljamõistetud menetluskulud saab tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr
EE147700771000526428 viitenumbriga 718180733.
9. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Kostjale toimetada tagaseljaotsus
kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja
lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte
väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Edasikaebamise kord
Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus
võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema
tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja
võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale
kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või
kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse
kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,
võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle
täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt
hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.
Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel
apellatsioonkaebuse või kaja.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 3. juulil 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu
kiirmenetluse avalduse R.Z-ilt (kostja) 2011 euro 32 sendi saamiseks. Kuna makseettepanekut
ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada, lõpetas Pärnu Maakohus 12. septembril
2025 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle menetluse jätkamiseks esimese astme
kohtumenetlusse Tartu Maakohtule.
30. septembril 2025 esitatud hagis palub hageja kostjalt välja mõista enda kasuks 13. aprillil
2016, 27. juulil 2022 ja 20. augustil 2022 Elisa Eesti AS-ga sõlmitud
telekommunikatsiooniteenuse osutamise liitumislepingutest ning 25. oktoobril 2022 sõlmitud
osamaksetega vara müügilepingust tulenev põhivõlgnevus 1304 eurot 92 senti,
sissenõudmiskulud 50 eurot ning viivise summas 708 eurot 25 senti ajavahemiku 19. juunist
2023 kuni 30. septembri 2025 eest, lepingujärgse viivisemääraga 0,065% päevas. Lisaks
palub hageja välja mõista alates 1. oktoobrist 2025 edasiulatuva viivise kuni põhinõude 1304
euro 92 sendi täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas. Menetluskulud palus hageja
jätta kostja kanda. Kostja on lepingutest tulenevaid kohustusi rikkunud. Elisa Eesti AS on
kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 26. mail 2023 ja loovutanud 16. jaanuaril 2025 kostja
vastase nõude hagejale.
2. Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse
tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
Maksekäsu kiirmenetluses on rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressilt XXX-i omanik
(kostja isa) kinnitanud 18. märtsil 2025, et kostja ei ela antud aadressil, kontakte ei tea. 9.
septembril 2025 kostja isa kinnitas, et kostja on juba pikemat aega xxxxxxx ja ei ole Eestis
käinud. Varasemas menetluses vastuseks Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna
järelepärimisele on Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur vastanud 4. aprillil 2025, et
politsei infosüsteemis on isiku viimaseks teadaolevaks aadressiks: XXX-i. Sidevahenditeks on
märgitud: XXX ning e-posti aadressiks xxxxx. Kohus edastas korduvalt menetlusse võtmise
määrust ja hagimaterjale kostja rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressil
poiss_123@hotmail.com, millelt vastused puuduvad. 30. detsembri 2025 seisuga töötamise
registris aktiivseid kandeid ei ole. Kohtute infosüsteemis tegevuste all on registreeritud
korduvad helistamised kostja rahvastikuregistris märgitud telefoni numbril XXX. Kõnedele ei
ole vastatud ega tagasi helistatud. Kostja rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressilt
XXX-i on tähtsaadetis tagastatud märkega „saaja ei olnud kohal“. Kuna praegusel juhul ei ole
elektrooniline kättetoimetamine tulemust andnud ja kostja tegelik elukoht ei ole teada, tuleb
menetlusse võtmise määrus kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes
Ametlikud Teadaanded. Kohtu hinnangul puuduvad seega mõistlikud võimalused kostja elu-
või viibimiskoha kindlakstegemiseks. Seega on täidetud menetlusdokumendi avaliku
kättetoimetamise eeldused TsMS § 317 mõttes. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on
kostjale kätte toimetatud avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 30.
detsembril 2025 ning need loeti kostjale kättetoimetatuks 15. jaanuaril 2026. Kostja ei ole
kohtu määratud ajaks (12. veebruariks 2026) ega ka hiljem hagile vastanud. Seega saab
lugeda, et kostja on teadlik kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja, kellele kohus on
määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt kirjalikult vastanud. Hageja
taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud
tähtajaks.
3. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega
rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,
kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi
toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse
hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud
asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu
rahuldab kohus hagi.
4. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava
osata.
5. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta
viivitamata täidetavaks.
6. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 350 eurot,
maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 507 eurot (3 töötundi
tasumääraga 169 eurot tund käibemaksuta).
TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud
hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud
riigilõiv 350 eurot.
TsMS § 144 p 7 järgi on maksekäsu kiirmenetluse kulu kohtuväline kulu. Kohus loeb
maksekäsu kiiremenetluse kulu 20 eurot põhjendatud kuluks (TsMS § 484 2).
Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt
kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja
põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).
Kohus leiab, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga (hageja tugines sellele, et kostja ei
täitnud telekommunikatsiooniteenuse ja vara müügilepingust tulenevaid kohustusi), see ei
sisalda erilist õiguslikku analüüsi ja koosneb suurel määral vaid asjaolude kirjeldamisest ja
õigusnormide viidetest. Samuti ei saanud keeruline olla hagi kohtule esitamine. Arvestades
asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja et asi lahendatakse tagaseljaotsusega,
peab kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 1 tund.
Hageja lepingulise esindaja tasumäär on 169 eurot. Kohtu hinnangul saab sellist tasumäära
pidada põhjendatuks vandeadvokaadist esindaja puhul. Praegusel juhul esindas hagejat
mitteadvokaadist esindaja ning sellist tasumäära ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse
turu keskmist hinda mõistlikuks pidada. Arvestades asjaoluga, et hagejat esindas
mitteadvokaadist esindaja ja käesolevas tsiviilasjas on tegemist õiguslikult lihtsa tüüphagiga,
loeb kohus mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot.
Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 490 eurot (350+120+20). Vastavalt
hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates
kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras.
Tulenevalt hageja taotlusest märgib kohus otsuse resolutsiooni ka makserekvisiidid, millisele
kostja saab menetluskulud tasuda.
7. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi
kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
8. Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus
kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike
Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise
eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest,
et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka
Riigikohtu 16. septembri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-9218, p 10 ja 20. aprilli 2022
määrus tsiviilasjas nr 2-20-123093, p 9.2).
allkirjastatud digitaalselt/
Karina Kukkes
kohtunik