2-24-146352/13 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2026, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-146352

Tsiviilasi

Elektrum Eesti OÜ hagi T.R. vastu põhivõla 219 euro 59

sendi, viivise ja sissenõudmiskulude saamiseks

Tsiviilasja hind

469 eurot 18 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elektrum Eesti OÜ (registrikood 11399985),

lepingulised esindajad Sigrid Rahkema, Ahto Järvela ja

Kristiine Urb

Kostja: T.R. (isikukood XXX), lepinguline esindaja Henno

Nurmsalu

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud Elektrum Eesti OÜ kanda.

3. Mõista Eletrum Eesti OÜ-lt T.R. kasuks välja menetluskulud 800 eurot.

4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Elektrum Eesti OÜ (hageja) esitas 18. detsembril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse T.R.-ilt (kostjalt) 402 eurot 78 sendi saamiseks. Kuivõrd kostja esitas

vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetlemiseks

Tartu Maakohtule.

2. Hageja esitas 6. märtsil 2025 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja

põhivõla 219 eurot 59 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 199 eurot 98 senti,

sissenõudmiskulud 30 eurot ja viivise põhivõlalt alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni

põhinõude tasumiseni määras 0,07% päevas.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 22. juulil 2015 elektrienergia müügilepingu nr

5650536399. Lepingu kohaselt oli elektrienergia müügiperiood 22. juuli 2015 kuni 30. juuni

2018, mida pikendati 31. augustini 2021. Hageja esitas kostjale arved perioodi mai kuni juuni

2021 eest kokku summas 279 eurot 33 senti, millest kostja jättis tasumata 219 eurot 59 senti.

Hageja saatis kostjale meeldetuletuse ja hoiatuse, samuti teate lepingu lõppemise kohta ning

pakkumise lepingu pikendamiseks. Kuivõrd kostja teatas, et ei soovi lepingut pikendada, luges

hageja lepingu lõppenuks.

3. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostjale esitatud arved ei olnud korrektsed ja kostja pöördus

korduvalt hageja poole arvete korrigeerimiseks. Hageja ei ole kostjale arvete sisu selgitanud.

Ühel arvel on tasumisele kuuluvaks summaks 0 eurot ja kajastub hoopis ettemaks. Samal

kuupäeval on kostjale väljastatud teine arve, milles kajastub ettemaks 120 eurot 18 senti.

Samale kliendile (kostjale) sama teenuse eest samaaegsetel arvetel ei kajastatud väidevat

võlgnevust. Julianus Inkasso saatis 9. oktoobril 2024 kostjale e-kirja, milles kinnitas, et

menetlus arvete osas on lõpetatud hageja palvel.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

5. Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel on 22. juulil 2015 sõlmitud elektrienergia müügileping

nr 5650536399 (dtl 36; lepingu pikendamine 10. septembril 2018; dtl 37 – 38). Lepingu

üldsätete p 1.1 kohaselt hageja (müüja) müüb ja kostja (klient) ostab elektrienergiat. Lepingu p

2.1.2 on hageja (müüja) kohustus väljastada ja saata kostjale (kliendile) arve hiljemalt 10 päeva

jooksul pärast võrguettevõtja poolt elektriarvesti näitude automatiseeritud andmesüsteemi

vahendusel või otse müüjale kättesaadavaks tegemisest vastavalt kliendi poolt kalendrikuus

tegelikult tarbitud elektrienergia kogusele. Lepingu kohaselt oli mõõtepunktiks Väimela, XXX,

Eesti. Elektrienergia müügiperiood lõppes 31. augustil 2021.

Hageja tugineb sellele, et lepingu alusel on ta esitanud kostjale 27. juulil 2021 arve nr

565260277339 perioodi mai 2021 eest summas 209 eurot 99 senti (dtl 39 – 42) ja 28. juulil 2021

arve nr 565520111156 perioodi juuni 2021 eest summas 54 eurot 34 senti (dtl 43 – 44), millest

kostja jättis tasumata 219 eurot 59 senti.

6. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et suvel 2021 on hageja esitanud kostjale sama

tarbimiskoha kohta kuus arvet erinevate perioodide eest (märtsi kuni juuni eest; dtl 124 – 137).

Selliselt esitas hageja kostjale 7. juulil 2021 arve nr 5650536399 mai eest (dtl 124 – 126), samas

kui mai eest on esitatud arve ka 11. juunil 2021 (dtl 127 – 129). Ka vaidlusalused arved on

esitatud 27. juulil 2021 ja 28. juulil 2021. Arvetel märgitud summad ei ole jälgitavad, st mõnel

arvel on märgitud võlgnevus ja mõnel arvel ettemaks (nt 27. juulil 2021 esitatud arvel on

märgitud ettemaks 44 eurot 74 senti ja maksmisele kuuluvaks summaks on 165 eurot 25 senti;

dtl 137). Kohus märgib, et praegusel juhul on tegemist tarbijaga sõlmitud elektrienergia

müügilepinguga. Kostja kui tarbija on lepingulises suhtes elektriettevõttega selgelt nõrgemas

positsioonis. Sellises olukorras on kohtu hinnangul eriti oluline, et kostja saaks aru temale

esitatud arvetest ning nõude kujunemisest.

7. Kohtule esitatud tõenditest nähtub ka see, et kostja on korduvalt pöördunud hageja poole

seoses temale esitatud arvetega ning palunud hagejalt selgitusi ja korrektseid arveid (dtl 90 –

99). Samas nähtub kostja e-kirjadest ka see, et kostja ei ole oma küsimustele vastaseid saanud,

samuti ei saanud ta hagejaga kontakti. Selliselt on kostja 23. augusti 2021 e-kirjas viidanud

sellele, et ta kirjutas 18. augustul 2021 ja palus korrektseid arveid, samuti on hageja töötaja

kinnitanud talle, et üks koostatud arvetest on 20 euro võrra suurem, kui peaks olema (dtl 90).

Vaidlusaluse arve nr 565260277339 kohta on kostja samas e-kirjas märkinud, et ta pole seda

üldse saanud. Kostja on 12. augusti 2021 e-kirjas märkinud, et juuli eest esitatud arve on

korrektne, kuid sellele on lisandunud summa 219 eurot 59 senti, mille kohta ei ole hageja

korrektset arvet esitanud. Samas kirjas viitas kostja ka sellele, et hageja töötaja on nõustunud

sellega, et arves on küsitavusi, mida ta ei osanud selgitada ja lubas raamatupidajaga rääkida ja

arve korda teha, kostja viitas ka sellele, et pole hagejaga enam kontakti saanud ning palus

edastada talle korrektsed arved (dtl 92). Ka 17. septembri 2021 e-kirjas on kostja

pööranud hageja tähelepanu sellele, et hageja ei ole korrektseid arveid esitanud (dtl 93).

8. Ka hageja ise on korduvalt tunnistanud, et arvetega ei ole kõik korras – selliselt on hageja

27. juulil 2021 vastanud kostjale, et edastab kogu info raamatupidajale ning tegeleb arvete

korrastamisega (dtl 91). 24. augusti 2021 e-kirjas on hageja klienditeeninduse juht märkinud, et

tal läheb natuke aega, et aru saada, kuidas ta saaks arveid korrastada ning et ta võtab kostjaga

ühendust (dtl 99). Samuti on hageja 13. novembri 2025 menetlusdokumendis märkinud, et

põhjus, miks kostja sai ebakorrektsed arved, on Elektrilevi üleminek uuele programmile.

9. Julianus Inkasso OÜ menetlusega seonduvalt peab kohus vajalikuks märkida järgmist.

Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja pöördus võlgnevuse sissenõudmiseks Julianus

Inkasso OÜ poole ning seejärel loobus hageja võlgnevuse sissenõudmisest. Selliselt on Julianus

Inkasso OÜ 4. novembri 2021 e-kirjas märkinud, et hageja lepingust tulenevad nõuded on

hageja poolt tagasi kutsutud ning Julianus Inkasso OÜ-l ei ole 4. novembri 2021 seisuga kostja

vastu pretensioone (dtl 100). Ka hageja töötaja on 4. novembri 2021 e-kirjas selgitanud, et

„oleme selle nõude kustutanud inkassost“ (dtl 95). Seega võis kostja kohtu hinnangul sügisel

2021 järeldada, et hageja pöördumine inkasso poole oli ekslik ehk hageja tegeleb õige summa

väljaselgitamisega. Hageja viidatud Julianus Inkasso OÜ vastus, milles viimane küsib

võlgnevuse tasumise kohta, on koostatud alles oktoobris 2024 (vahetult enne kohtusse

pöördumist).

10. Kohus juhtis 17. oktoobri 2025 kohtunõudes hageja tähelepanu asjaolule, et hageja nõue ei

ole selge. Kohus palus hagejal esitada selgelt jälgitav põhinõude kujunemise käik ning viidata

konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga hageja soovib tõendada. Samuti palus kohus

hagejal esitada oma seisukoht ka kostja esitatud vastuväidetele. Kohtu hinnangul ei ole hageja

sisuliselt kohtunõuet täitnud. Kuigi hageja on 13. novembri 2025 menetlusdokumendis

selgitanud põhinõudega seonduvat, kattub see hagi p-s 1.4.1 esitatud selgitusega. Seega on

hageja põhinõude selgituseks kopeerinud menetlusdokumenti sama tabeli, mis on kohtule

esitatud hagiavalduses. Kohus märgib, et arvete alusel maksmisele kuuluv summa on kokku 264

eurot 33 senti (209,99 +54,34), mitte 279 eurot 33 senti, nagu hageja on märkinud hagis ja 13.

novembri 2025 menetlusdokumendis.

11. Kohus märgib ka järgmist. Olukorras, kus kostja on esitanud sisulisi vastuväiteid arvete

osas, ei piisa üksnes hageja enda kinnitusest selle kohta, et arved on esitatud korrektselt ning

neid on kostjale selgitatud (vt hageja 13. novembri 2025 menetlusdokumendi p 2.2). Hageja ei

ole esitanud ühtegi selgitust ega põhjendust seoses kostja vastuväidetega. Selliselt ei ole kohtul

võimalik veenduda, et hageja nõue on põhjendatud. Samuti on hageja märkinud, et

kahetsusväärselt ei ole tal säilinud kirjavahetust kostjaga programmi vahetuse kohta. Seega ei

ole kontrollitav, kas ja mida hageja vastas kostja esitatud küsimustele (vt otsuse p 7). Kohus

nõustub kostjaga selles, et hageja esitatud väljavõte programmist (dtl 108 – 110) ei ole

käsitletav tõendina. Selliselt ei selgu väljavõttest, et tegemist on kostja kohta tehtud kannetega

ega ka seda, millal on väljavõte koostatud. Ka olukorras, kus kohus käsitleks programmi

väljavõtet tõendina, ei saa kohus ise tõendist asjaolusid tuletada ehk kohus ei saa sellest tuletada

sisulisi põhjendusi kostja esitatud vastuväidete osas. Seega jätab kohus vastava tõendi

tähelepanuta.

12. Hageja esitas 23. jaanuari 2026 menetlusdokumendi lisana Elektrilevi OÜ e-kirja ja

väljavõtte kostja tarbimisest perioodil 1. aprillist 2021 kuni 31. augustini 2021 (dtl 144 - 304).

Viidatud tõendiga soovib hageja tõendada, et kostja on arvetel esitatud kogustes elektrit

tarbinud ja seega on arved põhjendatud. Kohus märgib, et esitatud väljavõtted (dtl 149 – 304) on

äärmiselt mahukad ning kohtul puuduvad eriteadmised, et neid väljavõtteid lugeda. Kohus on

korduvalt selgitanud ka seda, et kohus ei saa tõenditest ise asjaolusid (sh tarbitud elektri kogust)

tuletada. Kohus jätab vastava tõendi tähelepanuta.

13. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et hageja põhinõue on ebaselge. Eelneva tõttu

jätab kohus hageja põhi- ja viivisenõude ning sissenõudmuskulude nõude rahuldamata.

14. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

15. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud 1150 eurot (ilma

käibemaksuta).

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. (TsMS § 175 lg 1). Menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus,

mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades (vt nt Riigikohtu

11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-115-14, p 11). Esindajakulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja

mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt Riigikohtu 3. aprilli 2019 otsus

tsiviilasjas nr 2-16-3785, p 31.3).

Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt nt

Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). TsMS § 175 lg 1

alusel esindatava huvides toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub

eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist

ja menetluse kestusest. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise

lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat

tasu (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13.

novembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25).

16. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on 110 eurot ja 120 eurot. Kohus on seisukohal, et

praegusel juhul on selline tunnitasu kooskõlas kohtupraktikaga ning mõistliku suurusega. Kohus

ei pea vajalikuks anda detailset hinnangut kulude põhjendatusele ja vajalikkusele iga

kulunimekirjas toodud üksiku toimingu põhiselt. Samas on kohus seisukohal, et kostja

lepingulise esindaja ajakulu (kokku 10 tundi) ei ole täies ulatuses põhjendatud. Siinkohal

arvestab kohus, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega (hageja tugines sellele, et

kostja ei ole tasunud elektrienergia müügilepingu alusel väljastatud arveid), kuid kostja esitas

sisulisi vastuväiteid ning tõendeid, ning hageja esitas oma nõude täpsustuse, millega kostja

esindaja pidi omakorda tutvuma. Eelnevat arvestades on põhjendatud ajakuluks 7 tundi. Seega

on kostja põhjendatud menetluskulud 800 eurot (110 x 4 + 120 x 3).

Kuivõrd TsMS § 177 lg 4 järgi saab kohus mõista vastaspoolelt viivist menetluskuludelt üksnes

poole taotlusel ning kostja ei ole sellist taotlust esitanud, ei mõista kohus hagejalt kostja kasuks

viivist menetluskuludelt.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik