2-22-15246/26 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Kohtunik

Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2026. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi

R.L. kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-22-15246

Menetlustoming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise

otsustamine, usaldusisiku tasu määramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik R.L. (ik XXX; elukoht: XXX, xxxxx XXX; e-

post: xxxxxxxxxxxxxx@hotmail.com)

Usaldusisik: Küllike Mitt (ik 47007092719, OÜ

Õigusbüroo Faktootum; e-post XXX)

Võlausaldajad:

1. B2 Impact OÜ (rg-kood 11542046; e-post XXX)

2. Bondora AS (rg-kood 11483929; e-post XXX)

3. Swedbank AS (rg-kood 10060701; e-post XXX)

4. Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood 10746479;

e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Vabastada R.L. (isikukood XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

2. Lõpetada R.L.-i kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada Küllike Mitt usaldusisiku kohustustest R.L.-i kohustustest vabastamise

menetluses.

4. Rahuldada R.L.-i usaldusisiku Küllike Miti tasu taotlus.

5. Määrata usaldusisiku Küllike Miti tasu suuruseks R.L.-i kohustustest vabastamise

menetluses 264 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, so 63,36 eurot, kokku 327,36

eurot.

6. Usaldusisiku Küllike Miti tasu 163,75 eurot hüvitada võlgnik R.L.-i poolt

usaldusisikule loovutatud raha arvel Küllike Miti usaldusisiku ametikontol.

7. Anda R.L.-ile hüvitamiskohustuseta menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks

riigi vahenditest 163,61 eurot.

8. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta usaldusisik Küllike Miti usaldusisiku tasu

katteks riigi vahenditest 163,61 eurot, OÜ Õigusbüroo Faktootum (registrikood

10609096) arvelduskontole EE742200221013804535.

9. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata resolutsiooni punkt 8 osas täitmiseks

Riigi Tugiteenuste Keskusele. Avaldada FIMS § 49 lg 14 alusel teade R.L.-i kohustustest

vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Usaldusisiku tasu

määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik,

võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 30.12.2022 määrusega välja R.L.-i pankroti, algatas võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks Küllike Miti. Tartu

Maakohtu 10.04.2025 määrusega lõpetati R.L.-i

pankrotimenetlus lõpparuande

kinnitamisega ja jätkati võlgniku suhtes 30.12.2022 algatatud kohustustest vabastamise

menetlust. Küllike Mitt jätkas usaldusisikuna R.L. kohustustest vabastamise menetluses.

Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama kord aastas (30. detsembril) kohtule

aruande ning tegema võlausaldajate väljamakseid iga aasta 20. detsembril. Määruse

kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 12 992,31

eurot (kõik teised II järgu nõuded).

2. Usaldusisik on menetluses esitanud lõpparuande 30.12.2025.

Pankrotimenetluse lõppemisel jätkunud kohustustest vabastamise menetluse ajal töötas

võlgnik kuni 03.04.2025 ettevõttes xxxxxxxx OÜ ja alates 16.06.2025 xxxxxxxxxxxxxx

OÜ. Võlgnikule on määratud osaline töövõime ja puue. Võlgniku sissetulekuks on

menetluse kestel olnud töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis, töövõimetoetus ja

sotsiaaltoetus.

3. Koos lõpparuandega on usaldusisik palunud kohtul teha otsustus võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise ning menetluse lõpetamise

kohta seoses kolme aasta möödumisega kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine

1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast

kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle

kohta määruse.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud kolm aastat.

Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.

2. Vastavalt FIMS § 49 lg 5 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik

on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse

4.peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib

keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud

alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

2/5

3. Kohus on otsustamisel lähtunud FIMS § 49 lg-s 5 sätestatust ja usaldusisiku poolt

avaldatust.

4. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud

FIMS § 47 sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid

keeldumise aluseid (FIMS § 49 lg 5 ja lg 7).

5. FIMS § 49 lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise

pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo,

kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo

toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist. R.L. ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud.

6. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud FIMS § 47

nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on

rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega

võlausaldajate huve.

6.1. FIMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Võlgnik töötas kuni 03.04.2025 ettevõttes xxxxxxxxxOÜ ja alates 16.06.2025

xxxxxxxxxxxxxx OÜ. Võlgnikule on määratud osaline töövõime ja puue.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova

tegevusega.

6.2. FIMS § 47 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

Kohtule on esitatud lõpparuanne. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku

tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara

oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara,

pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud.

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud FIMS § 47 lg 2 sätestatud kohustust.

6.3. FIMS § 47 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuks on menetluse kestel olnud töötasu, ajutise töövõimetuse

hüvitis, töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus. Võlgnikul ülalpeetavad puuduvad.

Aruannete kohaselt on võlgnik menetluse jooksul loovutanud usaldusisiku

ametikontole kokku 1637,45 eurot, millest 163,75 eurot jättis usaldusisik

võlausaldajatele väljamaksete teostamisel usaldusisiku tasu katteks. Võlausaldajate

nõuete katteks on tasutud 1473,70 eurot.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud FIMS § 47 lõikes 3-5 sätestatud raha

eraldamise kohustust.

6.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel saanud pärimise teel vara, mille

väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule, mistõttu ei ole võlgnik

rikkunud FIMS § 47 lg 6 sätestatud kohustust.

6.5. FIMS § 49 lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste

täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus

võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

3/5

Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud usaldusisikule ja kohtule vajalikku teavet.

Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud

oleks.

7. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes

majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine

võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Võlgnik on näidanud üles tahet võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks ja teinud loovutusi usaldusisikule enda mittearestitava sissetuleku arvelt.

8. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi tahtlikult või raske hooletuse

tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. FIMS näeb kohustustest vabastamisest

keeldumise alusena ette võlgniku kohustuste rikkumise tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise

menetluses. Võlgnik on täitnud temale FIMS §-st 47 tulenevad kohustused.

9. FIMS § 49 lg 9 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole

põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast

mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei

või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.

Võlgnik on oma kohustusi menetluse jooksul täitnud nõuetekohaselt, rahuldades

võlausaldajate nõudeid 11,34%. Samas suurusjärgus rahuldati võlausaldajate nõudeid ka

pankrotivara arvelt. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist.

10. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud FIMS §

47 nimetatud kohustusi ning puuduvad FIMS § 49 lg 5 sätestatud alused, mil kohus

keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et R.L. tuleb juhindudes FIMS

§ 49 lg 1 pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

11. FIMS § 50 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2)

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise

maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga

solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt

vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada

tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks

üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda; 5) võlgniku kohustustest vabastamine ei tohi olla

takistuseks riiklike ettevõtlustoetuste kasutamisel.

12. Kohus selgitab: Pankrotivõlausaldajate nõuded R.L.-i vastu lõpevad, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt

tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise

kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt

vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik

täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku

vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut

võlausaldajalt tagasi nõuda.

4/5

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

13. FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest,

lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetluse. Kuna kohus on otsustanud R.L.-i pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka R.L.-i pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise menetluse.

14. Kuna kohus lõpetab R.L.-i kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Küllike Mitt

vabastada FIMS § 55 lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest R.L.-i kohustustest

vabastamise menetluses.

Usaldusisiku tasu määramine

15. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku

poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav

väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu

suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on

usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab

ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu

ühekordsele alammäärale (alates 2025. aastast 88,60 eurot).

16. FIMS § 54 lg 5 kohaselt usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse

pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu

sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud

äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse

käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub usaldusisiku

tasuks määrata 264 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, s.o 63,36 eurot, kokku 327,36

eurot.

17. Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku

ülesannete täitmisele 4 tundi tunnitasuga 66 eurot; kokku 264 eurot.

18. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb

usaldusisiku tasu taotlus rahuldada ning usaldusisiku Küllike Mitt tasuks määrata 264

eurot, millele lisandub käibemaks 24% s.o 63,36 eurot, kokku 327,36 eurot.

19. Usaldusisiku tasu summas 163,75 eurot tuleb hüvitada võlgniku R.L.-i poolt

usaldusisikule loovutatud raha arvel.

20. FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu

maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 183 lg 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek

usaldusisiku tasu maksmiseks. Kohus leiab, et R.L.-ile tuleb anda hüvitamiskohustuseta

menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 163,61 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik

Maimu Laumets

5/5