Legislator Case Law & Legislation
2-22-5427/36 AI generated

2-22-5427/36 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 2-22-5427/36
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta R.M. (isikukood XXX) vabastamata kohustusest Maksu- ja Tolliametile, mis Vabastada R.M. määrus p 1 nimetamata muudest pankrotimenetluses täitmata

Legislator headnote

AI generated

2-22-5427/36 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: Jätta R.M. (isikukood XXX) vabastamata kohustusest Maksu- ja Tolliametile, mis Vabastada R.M. määrus p 1 nimetamata muudest pankrotimenetluses täitmata

Keywords

AI generated
reapplication for disability benefits occupational rehabilitation measures limited work availability outdated medical report revival of benefit claim entitlement condition for benefits
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Kohtunik

Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2026. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi

R.M. kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-22-5427

Menetlustoming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise

otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik/usaldusisik R.M. (ik XXX; elukoht: XXX,

xxxxx XXX ; e-post: XXX)

Võlausaldajad:

1. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu

(rg-kood 70000349; e-post XXX)

2. Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood 10746479;

e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta R.M. (isikukood XXX) vabastamata kohustusest Maksu- ja Tolliametile, mis

tuleneb Tartu Maakohtu 01.07.2020.a kohtulahendist tsiviilasjas 2-20-5670.

2. Vabastada R.M. määrus p 1 nimetamata muudest pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest.

3. Lõpetada R.M.-i kohustustest vabastamise menetlus.

4. Vabastada R.M. usaldusisiku kohustustest R.M.-i kohustustest vabastamise

menetluses.

5. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade PankrS § 175 lg 7 alusel

R.M.-i kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 29.04.2022 määrusega välja R.M.-i pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks Küllike Miti. Tartu Maakohtu 16.11.2022 määrusega (jõustus

09.12.2022) lõpetati R.M.-i pankrotimenetlus raugemise tõttu ja algatati võlgniku

kohustustest vabastamise menetlus. R.M.-i kohustustest vabastamise menetluses jäeti

usaldusisik määramata ja kohustati R.M.-i ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

Vangistuses viibides kehtis R.M.-ile kohustustest vabastamise menetluses

vangistusseadus (VangS), sh § 44. Vangistuses viibides oli R.M.-il kohustus kontrollida

võlgniku vabakasutuskontole laekuvaid summasid ja võlausaldajate nõuete katteks

eraldatavaid summasid, mille arvel taotleda Tartu Vanglal teha üks kord aastas, iga aasta

30. oktoobril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele.

Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama aruandeid kaks korda aastas, hiljemalt

20.mail ja 20. novembril ning tegema võlausaldajate väljamakseid iga aasta 30. oktoobril.

Määruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 12

450,48 eurot (II järgu nõuded).

2. Võlgnik on menetluses esitanud aruandeid 18.05.2023, 27.11.2023, 15.05.2024,

15.11.2024, 13.05.2025 ja lõpparuande 26.11.2025.

Võlgnik vabanes vanglast 2022.a detsembri alguses ning oli registreeritud Töötukassas.

Võlgnik töötas lühiajaliselt ettevõttes Txxxxxxxxx OÜ, kuid töö ei sobinud tervisest

tulenevatel põhjustel. 01.09.2024-31.08.2025 osales Eesti Töötukassa vahendusel toetatud

töölerakendamise teenusel J &L Rehabilitatsiooniteenused OÜ. Võlgnikule on kogu

kohustustest vabastamise menetluse kestel määratud osaline töövõime, viimati 12.07.2024

otsusega viieks aastaks. Võlgniku sissetulekuks on menetluse kestel olnud töötasu,

töövõimetoetus, toimetulekutoetus, töötukassa toetused ning lähedaste rahaline abi.

3. Võlgnik esitas 26.11.2025 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks kolme aasta

möödumise tõttu.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine

4. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30.

juunini.

5. Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. PankrS § 193³ lg 2 kohaselt,

kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest

vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse

algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lõikest 1 tuleneva viie

aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.

Kuna võlgniku suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus 16.11.2022

kohtumäärusega, mis jõustus 09.12.2022, saab kohus otsustada PankrS § 1933 lg 2 järgi

võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise alates 09.12.2025.

6. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

7. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud PankrS § 175 lg 2 sätestatust ja

võlgniku poolt avaldatust.

2/5

8. Kohus on R.M.-i taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud

PankrS § 173 sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid

keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).

9. PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi

mõistmise pankrotikuriteos. R.M. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.

10. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS §

173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas

võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate

huve.

10.1.

PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Kohtule esitatud andmete kohaselt oli võlgnikul kogu kohustustest vabastamise

menetluse kestel määratud osaline töövõime. Tervisest tulenevatel põhjustel ei ole

võlgnik endale sobivat tööd leidnud. Lühiajaliselt töötas ettevõttes Txxxxxxxxx OÜ,

kuid see ei sobinud füüsilise töötegemise tõttu. Võlgnik on olnud Töötukassas

registreeritud ja osalenud töötukassa vahendusel toetatud töölerakendamise teenusel.

Kohus leiab, et tulenevalt oma tervislikust seisundist ei ole võlgnik rikkunud

kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.

10.2.

PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Võlgnik on kohtule esitanud kõik aruanded ning aruannetele on lisatud kõik konto

väljavõtted. Kohtu päringutele ning küsimustele on võlgnik alati vastanud ning

puuduvad andmed, et ta varjanuks oma vara.

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust.

10.3.

PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuks on menetluse kestel olnud töötasu, töövõimetoetus,

toimetulekutoetus, töötukassa toetused ning lähedaste rahaline abi. Võlgnik on

kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole

täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi

üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on teinud

võlausaldajatele regulaarseid väljamakseid enda mittearestitava sissetuleku arvelt

menetluse jooksul kokku summas 666,11 eurot.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lõikes 3-5 sätestatud raha

eraldamise kohustust.

10.4.

Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel saanud pärimise teel vara,

mille väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule, mistõttu ei ole

võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.

10.5.

PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma

kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna,

keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast.

Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub

teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.

3/5

11. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud

sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud

üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü

olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses

või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest

keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus,

raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1–2 ja lg-s 4 silmas peetud raskelt

süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest

vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 17. aprilli 2013. a määrus tsiviilasja nr 3-2-1-

46-13, p 11; Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12).

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise

menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevad kohustused.

12. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei

ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja,

pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi.

Võlgnik on oma kohustusi menetluse jooksul täitnud nõuetekohaselt ja vastavalt

tervislikule seisundile ning rahuldanud võlausaldajate nõudeid enda mittearestitava

sissetuleku arvelt. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist.

13. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud PankrS

§ 173 nimetatud kohustusi ning puuduvad PankrS § 175 lg 2 sätestatud alused, mil kohus

keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et R.M. tuleb juhindudes

PankrS § 1933 lg 2 pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

14. PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka

nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2)

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise

maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga

solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt

vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada

tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks

üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

15. Kohus selgitab, et PankrS § 176 lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju

hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Käesolevas

kohustustest vabastamise menetluses on üheks võlausaldajaks Eesti Vabariik Maksu- ja

Tolliameti kaudu. Vastava menetluses tunnustatud ja käesolevaks ajaks täitmata nõude

aluseks on Tartu Maakohtu 01.07.2020.a kohtulahendiga tsiviilasjas 2-20-5670 välja

mõistetud elatisega ja sellega seonduvalt makstud elatisabiga Ly-Sandra R.M.-i ja

Karmen R.M.-i kasuks ehk tegu on PankrS § 176 lg 2 nimetatud lapsele elatise maksmise

kohustusega.

Eeltoodust tulenevalt ei saa võlgnikku vabastada kohustusest Maksu- ja Tolliameti ees.

16. Võlgnik vabastatakse teistest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, sh

võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ tunnustatud nõue.

4/5

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

17. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud R.M.-i pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka R.M.-i pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

18. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Aruanne

on kohtule esitatud 26.11.2025 ja kohus loeb PankrS § 172 lõikes 4 toodud kohustuse

täidetuks. R.M.-i saab usaldusisiku kohustustest vabastada.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik

Maimu Laumets

5/5