3-25-4615/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-4615

Haldusasi

W.W kaebus Rae vallalt kahju hüvitamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja W.W, volitatud esindaja v. adv Kaimo Räppo

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine ja riigilõivu tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada W.W kaebus läbivaatamatult selle esitajale.

2. Tagastada määruse jõustumisel kaebajale tasutud riigilõiv 350 eurot.

SELGITUSED

Määruse p-le 1 võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1, §

121 lg 4). Sekretäril saata määrus kaebajale (esindaja kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 17.12.2025 W.W kaebus Rae vallalt varalise kahju

summas 6 025 327 eurot ning mittevaralise kahju summas 3 500 000 eurot hüvitamise

nõudes.

2. Tallinna Halduskohus jättis 19.12.2025 määrusega kõnealuse kaebuse käiguta

(resolutsiooni p 1). Resolutsiooni p-i 2 kohaselt tuli kaebajal muu hulgas tasuda kaebuselt

riigilõivu 1050 eurot vastavalt määrusele lisatud makseinfo dokumendil olevatele andmetele

või esitada nõuetekohane menetlusabi taotlus koos teatisega kaebaja majandusliku seisundi

kohta 10 päeva jooksul nimetatud määruse kättesaamisest arvates. Lisaks selgitas kohus

määruses, milliste andmete esitamisega tuleb menetlusabi taotlust põhistada.

3. Kaebaja esitas 08.01.2026 kohtule taotluse 19.12.2025 määratud tähtaja pikendamiseks.

4. Tallinna Halduskohus jättis kaebaja 08.01.2026 taotluse 08.01.2026 kirjaga rahuldamata.

Kohus selgitas kaebajale, et kaebaja poolt välja toodu näol ei olnud tegemist mõjuvate

põhjustega HKMS § 69 lg 1 mõttes. Samuti, et kaebajal on käesolevas asjas õigusteadmistega

esindaja, kes pidi olema teadlik, et kaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Kaebajale ei

saanud tulla üllatusena, et tööpäeval 29.12.2025 võib kohus teha määruse, millega palub

kaebuses esinev puudus kõrvaldada. Veelgi enam, kohus andis kaebuse puuduse

kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja (nimetatud määruse kättesaamisest arvates), mistõttu oli

kaebajal piisavalt aega riigilõivu tasumiseks, isegi kui tähtaja sisse jäi aastavahetus. Tähtaeg

riigilõivu tasumiseks saabus alles 08.01.2026.

3-25-4615

5. Tallinna Halduskohtusse saabus 08.01.2026 kaebaja menetlusabi taotlus nõutava

riigilõivu tasumiseks osamaksetena (kolmes võrdses osas, s.o 350x3).

6. Tallinna Halduskohtu 16.01.2026 kohtunõudega jäeti kaebaja menetlusabi taotlus

käiguta ning anti kaebajale menetlusabi taotluse puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg 5 tööpäeva

nimetatud kohtunõude kättesaamisest arvates. Kohus tõi välja, et kaebaja ei olnud esitatud

menetlusabi taotlust asjakohaselt põhistanud, taotlusele lisatud teatises esitatud andmed olid

puudulikud ja vastuolulised. Seega tuli kaebuse puuduste kõrvaldamiseks esitada kohtule

nõuetekohane menetlusabi taotlus koos taotleja allkirjastatud teatisega enda ja oma

perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta ning tõendid, mis kaebaja väiteid

kinnitaks. Kohus selgitas, et juhul, kui kaebaja nõuetekohast menetlusabi taotlust koos

vajalike lisadega ei esita, jätab kohus selle läbi vaatamata (HKMS § 55 lg 2).

7. Kaebaja esitas 26.01.2026 kohtule taotluse, milles palus pikendada menetlusabi taotluses

sisalduvate puuduste kõrvaldamise tähtaega, eriti osas, mis puudutab Rootsi maksuametist

asjakohaste andmete saamist isiku sissetulekute (nende puudumise kohta).

8. Tallinna Halduskohtu 27.01.2026 määrusega jäeti kaebaja taotlus menetlusabi taotluse

puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1), kuivõrd ei

esitanud kaebaja taotluses kohtule ühtki mõjuvat põhjust. Kohus selgitas, et mõjuvaks

põhjuseks ei saa pidada vajadust küsida Rootsi maksuametist nõutavaid andmeid, sest kaebaja

esindajale ei saa tulla üllatusena, milliste tõenditega tuleb esitatavat menetlusabi taotlust

põhistada ning kohus on juba 29.12.2025 määruse p-s 6 selgitanud HKMS § 115 lg-s 2 toodut

ning juhtinud tähelepanu välisriigis elava isiku elukohariigi pädeva asutuse teatise esitamise

vajalikkusele. Kuivõrd puudus kohtul võimalus hinnata menetlusabi taotluse lahendamisel

taotleja tegelikku majanduslikku seisu, jättis kohus 27.01.2026 määruse resolutsiooni p-ga 2

kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata. Kohus jättis esitatud kaebuse seega veel kord

käiguta. Kaebuse puuduse kõrvaldamiseks tuli kaebajal tasuda kaebuselt riigilõivu 1050 eurot

vastavalt määrusele lisatud makseinfo dokumendil olevatele andmetele 5 päeva jooksul

nimetatud määruse resolutsiooni punkti 2 jõustumisest arvates (resolutsiooni p 3).

Halduskohtu määrus jõustus 12.02.2026.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja

jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

10. Kohus leiab, et käesolev kaebus kuulub tagastamisele, seda alljärgnevatel põhjendustel.

11. Tallinna Halduskohtu 27.01.2026 määruse resolutsiooni punkt 2 jõustus 12.02.2026,

mistõttu oli kaebuselt riigilõivu 1050 eurot tasumise tähtaja viimaseks päevaks 17.02.2026.

Tähtaegselt kohtule nõutavat riigilõivu ei tasutud (HKMS § 68 lg 1).

12. Küll aga nähtub Kohtute Infosüsteemist, et kaebaja on tasunud 18.02.2026 (s.o tähtaja

rikkumisega) riigilõivu 350 eurot. Kaebajal on vandeadvokaadist esindaja, kes ei ole esitanud

kohtule ühtegi menetlusdokumenti, kus oleks taotlenud riigilõivu tasumise tähtaja

pikendamist ega märkinud, et kaebaja vähendab kahjunõude suurust ja sellest johtuvalt tasub

riigilõivu 350 eurot. Seega ei saa kohus ka omal algatusel ainuüksi kirjeldatud makse

tegemisest järeldada, et kaebaja on kahjunõude suurust vähendanud. Kohtule jääb mulje, et

kaebaja soovib jätkuvalt maksta riigilõivu osamaksetena (HKMS § 110 lg 1 p 2), nagu on

taotlenud menetlusabi taotluses (kolme võrdse osamaksena, st 3x350 eurot), kuigi kohus ei

ole kaebajale menetlusabi andnud ning vastav määrus on jõustunud.

2(3)

3-25-4615

13. Kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust

menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei

pikenda enda määratud tähtaega (HKMS § 70). See kehtib sõltumata sellest, kas

menetlusosalist oli selle tagajärje eest eelnevalt hoiatatud (HKMS § 70 ls 2). Käesolevalt ei

ole kohus enda määratud tähtaega pikendanud, mistõttu puudus kaebajal õigus tasuda riigilõiv

350 eurot peale kohtu määratud tähtaega.

14. Kohus on seega seisukohal, et kaebaja ei ole tähtaegselt kõrvaldanud puudust, millele

kohus varasemalt 27.01.2026 määruses viidanud on ning eelnevat ei väära ka 350 eurose

riigilõivu hilinenult tasumine. Tegemist on puudusega, mis takistab asja läbivaatamist.

15. Eeltoodust tulenevalt kuulub W.W kaebus HKMS § 121 lg 1 p 2 selle esitajale

tagastamisele.

16. Kohus tagastab omaalgatuslikult määruse jõustumisel kaebajale tasutud riigilõivu 350

eurot (HKMS § 104 lg 8).

17. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel

loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). Riigivastutuse seaduse

järgi on kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg 3 aastat arvates kahjust teadasaamisest (§

17 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)