2-25-16633/64 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

18.02.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-16633

Kohtuasi

Kehtna valla (Kehtna Vallavalitsuse kaudu) avaldus

D.K tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi

pikendamiseks

Vaidlustatud kohtulahendid

Pärnu Maakohtu 11.11.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

D.K määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad määruskaebuse

menetlemisel

Avaldaja Kehtna vald (Kehtna Vallavalitsuse kaudu,

registrikood 77000252), seaduslik esindaja Tanel Viks

Puudutatud isik D.K (isikukood XXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja advokaat Toomas Metsma

Puudutatud

isik

sihtasutus

Pärnu

Haigla

Psühhiaatriakliinik (registrikood 90004527)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 11.11.2025 määrus muutmata.

2. Jätta D.K määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Eesti Vabariigi

kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 kohaselt võib

määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, TsMS § 536

lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud,

võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, mh tuvastamaks

kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluses Riigikohtus võib

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

2-25-16633

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kehtna vald (Kehtna Vallavalitsuse kaudu, avaldaja) esitas 31.10.2025 Pärnu Maakohtule

avalduse, milles palus pikendada D.K (puudutatud isik) tahtest olenematut ravi kuni kuue

kuuni.

1.1. Avalduse kohaselt viibib puudutatud isik alates 04.10.2025 SA Pärnu Haigla

psühhiaatriakliinikus, kus rakendati tema suhtes valvearsti otsusega 04.10.2025 kell 16.40

esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut ravi vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse

(PsAS) §-s 11 sätestatule 4 ööpäeva ning seejärel pikendati ravi 40 päevani s.o kuni

13.11.2025 kell 16.40.

1.2. Puudutatud isik toodi psühhootilises seisundis haiglasse kiirabiga, politsei kaasabil.

Puudutatud isik oli psühhoosivastase ravi katkestanud ning hakkas avaldama paranoilise

sisuga luulumõtteid ning tegi sotsiaalmeedias vastavateemalisi postitusi. Puudutatud isik

avaldas, et otsib töökäsi, kes karistaks kambakest, kes tema auto pidureid seebitavad.

Puudutatud isiku lähedased võtsid ühendust puudutatud isiku raviarstiga, kes soovitas

puudutatud isikule kiirabi kutsuda. Puudutatud isikul endal haiguskriitika puudus. Kiirabi

kutsuti korduvalt. Patsient on kogu oma terviseinfo arstidele sulgenud, seega ei saanud kiirabi

puudutatud isiku raviinfot kätte. Puudutatud isik haigestus esmakordselt 2020. aastal pärast

ajusisest verejooksu ning tal diagnoositi orgaaniline luululine häire (F06.2). Puudutatud isik

oli viimati tahte vastasel ravil 2023. aastal. Luulumõtete tõttu on puudutatud isik rünnanud

oma abikaasat ning olnud vaenulik teiste pereliikmete suhtes. Puudutatud isik on muutunud

oma pereliikmete suhtes järjest paranoilisemaks.

1.3. Haiglaravile toomisel oli puudutatud isik selge teadvusega, isikus, ajas ja kohas

orienteeritud, kuid olukorrast arusaamine oli puudulik. Puudutatud isik oli pinges ja ärritunud,

kõne oli kiire ja paljusõnaline, mõttekäik kiire ja laialivalguv, raskesti suunatav. Puudutatud

isik avaldas paranoilisi luulumõtteid endise abikaasa ja laste kohta. Puudutatud isik rääkis, et

ta pandi kolm aastat tagasi haiglasse, mille järel ta võttis ühe aasta jooksul määratud ravimeid,

kuid siis katkestas ravi. Puudutatud isik arvab, et tema naine pani talle toidu sisse vererõhku

tõstvaid ravimeid, mille tõttu tal tekkis ajusisene verejooks. Puudutatud isik arvab, et tema

naine ei kutsunud meelega abi. Kogu perekond mängib kokku. Puudutatud isik arvas, et tema

auto pidurite vahele määritakse seebikivi, et kütuse arveid suurendada. Puudutatud isik

avaldas, et sel korral haiglasse toomise eel peitis ta ennast pööningule. Puudutatud isik

avaldas paranoilisi mõtteid ka oma tütre osas. Puudutatud isik selgitas, et ei võta ravimeid,

kuna ei pea ennast haigeks.

1.4. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire – orgaaniline luululine psühhoos (F06.2),

mistõttu tema käitumine on luulumõtetest mõjutatud ning haigusteadvus puudub. Haiglaravita

jäämisel on oht, et puudutatud isiku psühhootiline sihipäratu käitumine süveneb. Sellega

paneb puudutatud isik ohtu teiste elu ja turvalisuse, kuna tema maailmapilt ei vasta

ümbritsevale reaalsusele. Puudutatud isikule on vaja kuni psühhoosi leevenemiseni

psühhoosivastast ravi ning turvalist kontrollitud ravikeskkonda. Kuna puudutatud isiku

psüühikahäire on krooniline ning viimasel ajal süvenenud ja tema käitumine on muutunud

järjest ebaadekvaatsemaks, vajab puudutatud isik pikemat ravi kui esialgselt kohaldatud aeg.

1.5. SA Pärnu Haigla pöördus 28.10.2025 avaldaja poole, selgitades vajadust pikendada

puudutatud isiku ravi kuue kuuni. Taotluse kohaselt avaldab puudutatud isik endiselt

2-25-16633

spontaanselt süstematiseeritud luulumõtteid tagakiusamisest, vastuvõtul kirjeldatud

luulumõtted „jõugu“ poolt tagakiusamisest püsivad. Luulumõtted laienevad pereliikmetele.

Puudutatud isik avaldab luulumõtetest ajendatud plaani tagakiusamise eest esimesel

võimalusel pärast haiglaravi välisriiki põgeneda. Haiglaravil on ilmnenud, et patsiendil esineb

lühimälu käepärasuse häiritus, tal on raske vahetult toimunud sündmusi mällu talletada,

mistõttu on tal keeruline olukorraga kohaneda ning kogemustest õppida. Puudutatud isikul on

mäluhäirest tingituna suurem kalduvus anda sündmustele, mida ta ei mäleta, paranoiline

tõlgendus. Haiguskriitikat ei ole kujunenud, raviga jätkamise vajadust patsient ei mõista.

Paranoilistest mõtetest tulenevalt on puudutatud isik varem oma lähedasi füüsiliselt rünnanud

ning kuna paranoiline psühhoos püsib aktuaalne, siis risk ohtliku käitumise vallandumisele

püsib kõrge.

Kohtupsühhiaatriline ekspertiis

2. Maakohus määras puudutatud isikule kohtupsühhiaatriaekspertiisi.

2.1. Psühhiaater HS teostatud psühhiaatriaekspertiisi kohaselt esineb puudutatud isikul –

orgaaniline luululine psühhoos (F06.2), mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või

seda juhtida. Puudutatud isikul esineb armukadedusluul abikaasa suhtes, paranoiline luul tema

kahjustamise ja tagakiusamise kohta. Isik on ohtlik iseendale ja teistele, kui tema suhtes

tahtest olenematu ravi tähtaega ei pikendata. Tema käitumine on mõjustatud luulumõtetest ja

ettearvamatu. Haiguskriitika puudub täielikult. Isiku suhtes pole võimalik rakendada muid

abinõusid peale tema paigutamise tahtest olenematu ravi jätkamiseks psühhiaatriahaiglasse

koos vabaduse võtmisega. Isik vajab psühhoosivastast ravi antipsühhootikumidega ja

meeleolu stabiliseerivate ravimitega, vajadusel elekterkonvulsioonravi. Ravi peab toimuma

rangelt kontrollitud keskkonnas. Isikule võib manustada ravimeid suukaudselt,

intramuskulaarselt ja vajadusel ka intravenoosselt. Ravi eesmärgiks on psühhoosisümptomite

vähendamine, haiguskriitika tekkimine ja ravikoostöö saavutamine. Puudutatud isiku vaimne

tervis ei võimalda tal anda kohtule esitatud avalduse kohta arvamust. Puudutatud isiku

ärakuulamine võib põhjustada ärevuse ja pahuruse tõusu.

2.2. Varasemast ravist on teada, et puudutatud isik hospitaliseeriti esmakordselt 08.12.2020

erakorraliselt Pärnu Haigla intensiivraviosakonda, kus tal tuvastati ajusisene verejooks.

Puudutatud isik viibis üheksa päeva intensiivravil ning tema neuroloogiline seisund paranes ja

halvatusnähud vähenesid. Pärast seda oli puudutatud isik 12 päeva neuroloogiaosakonnas ning

talle määrati haiglaravilt lahkudes taastusravi. Taastusravilt lahkus puudutatud isik päev

pärast ravi alustamist. Aju verejooksu tüsistuseks olid mäluhäired ja raskused otsuste

vastuvõtmisel. 09.04–16.06.2023 viibis patsient esmakordselt SA Pärnu Haigla

psühhiaatriakliinikus tahtest olenematul ravil. Ravi kestis tol korral kolm kuud. 18.10–

10.11.2023 hospitaliseeriti patsient erakorraliselt suitsidaalse kriisi järgselt orgaanilise

depressiooni raviks.

2.3. Ekspertiisi teostamise ajal ei nähtu, et antipsühhootiline ravi oleks luulumõtteid

vähendanud. Puudutatud isikul esineb jätkuvalt paranoiline luul pereliikmete suhtes ning

haiguskriitika ja ravisoostumus on puudulikud. Uuritaval on kõrgvererõhutõbi. Puudutatud

isik oli ekspertiisi tegemise ajal selge teadvusega, isikus-ajas-kohas orienteeritud,

situatsioonist oli arusaam puudulik. Puudutatud isik ei mõistnud, mis vandenõu tema suunas

jälle korraldatakse, uks olevat maha löödud ja haiglasse toodud. Haiguskriitika puudus,

mõttekäik oli laialivalguv, raskesti suunatav, avaldas paranoilisi luulumõtteid endise abikaasa

2-25-16633

ja laste suhtes. Abikaasa olevat teda petnud, selle kohta olevat kindlad tõendid. Kuna naine

seda omaks ei võtnud, lõi puudutatud isik tüli käigus naist.

2.4. Ekspertiisiakti kohaselt ei ole uuritav oma psüühikahäire tõttu võimeline mõistma oma

seisundi raskust ning ravivajadust, tegema adekvaatseid kaalutletud otsuseid ning oma

käitumist kontrollima. Sellest lähtuvalt tuleb puudutatud isiku tahtest olenematut haiglaravi

jätkata ning manustada talle antipsühhootilist, rahustavat ja meeleolu stabiliseerivat ravimit,

vajadusel teostada elekterkonvulsioonravi. Ravi teostamiseks peab puudutatud isik viibima

kuni kuus kuud tugevalt kontrollitud ravikeskkonnas.

Määratud esindaja seisukoht

3. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et avaldus tuleb

rahuldada. Kohtumisel esindajaga oli puudutatud isik ärritunud ning avaldas, et ei vaja ravi ja

ei ole kellelegi ohtlik. Puudutatud isik ei mõistnud, miks ta peab veel kuus kuud ravil olema,

leidis, et see on kellegi vandenõu. Puudutatud isik rääkis F jõugust, kes teda pidevalt kiusab

ning pritsib seebikivi tema sõiduki piduriketastele. Puudutatud isik arvas, et tema naine on

samuti selle jõugu mõju all. Puudutatud isik ütles, et ei vaja ravi ning ei hakka kodus mingeid

„hullumaja rohtusid“ võtma ning keegi ei saa teda selleks sundida. Puudutatud isik rääkis, et

tahab minna Norrasse.

4. Puudutatud isiku raviarst avaldas, et puudutatud isik ei tee koostööd ning peab ennast

terveks. Haiguskriitikat ei ole kujunenud, raviga jätkamise vajadust patsient ei mõista.

Teadaolevalt on patsient oma lähedasi füüsiliselt rünnanud. Luulumõtetest juhituna on

puudutatud isikul jätkuvalt kalduvus ennast ja teisi ohustavale käitumisele ja ravita jäämisel

on prognoositav ohu realiseerumine.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Pärnu Maakohus rahuldas 11.11.2025 määrusega avalduse ning määras, et puudutatud isik

tuleb paigutada tahtest olenematule ravile kuni kuueks kuuks, alates 04.10.2025 kuni

04.04.2026 kella 16.40ni. Maakohus andis loa manustada puudutatud isikule tema tahte

vastaselt ravimeid, vajadusel elekterkonvulsioonravi. Menetluskulud jättis maakohus riigi

kanda.

5.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib kohus isiku elukohajärgse kohaliku

omavalitsuse avalduse alusel paigutada psüühiliselt haige isiku tema tahte vastaselt

psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega, ning kohaldada talle

haiglaravi (TsMS § 533 lg 1 p 1).

5.2. Maakohus tuvastas ekspertiisiakti ning raviarsti seisukoha alusel, et puudutatud isikul

esineb orgaaniline luululine psühhoos (F06.2), mis piirab tema võimet oma käitumisest aru

saada ja seda juhtida. Puudutatud isikul esineb armukadedusluul oma endise abikaasa suhtes,

paranoiline luul enda kahjustamise ja tagakiusamise kohta. Isik on ohtlik iseendale ja teistele

kui tema ravi tähtaega ei pikendata. Puudutatud isiku käitumine on mõjustatud luulumõtetest

ja ettearvamatu, sh. käitumine on olnud ka kinnises osakonnas viibimise ajal ettearvamatu.

Kuna puudutatud isikul ei ole kujunenud haiguskriitikat, siis tuleb teda haiglas ravida.

Haiglaravita jätmisel ohustab ta esineva psüühikahäire tõttu iseenda elu ja tervist ning/või

teiste elu, tervist ja julgeolekut. Muu psühhiaatriline abi ei ole võimalik või küllaldane.

2-25-16633

5.3. Maakohus selgitas TsMS § 5391 lg-le 2 viidates, et praegusel juhul ei olnud puudutatud

isiku ärakuulamine vajalik, kuna eelmisest ärakuulamisest ei olnud möödunud üle aasta.

Maakohus kuulas puudutatud isiku Pärnu Haigla psühhiaatriakliinikus ära 08.10.2025.

5.4. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on puudutatud isiku oma haigusseisundi tõttu

jätkuvalt võimetu oma käitumisest aru saama ja seda juhtima. Puudutatud isikul on

haiguslikud luululised veendumused, millest tulenevalt on tema endine abikaasa ja kolmandad

isikud ohustatud. Haiglaravita jäämisel on oht terviseseisundi halvenemisele, mis mõjutab

tema käitumist ja paneb ohtu enese tervise ja elu. Seetõttu on vajalik pikem kontrollitud

raviaeg. Kuni puudutatud isikuga ei ole võimalik teha kokkuleppeid muude vähempiiravate

ravimeetodite kasutuselevõtuks, tuleb tahte vastast ravi jätkata. Puudutatud isiku suhtes ei ole

psühhiaatrilise ravi kohaldamise alused jätkuvalt ära langenud.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

6. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning jätta

avalduse rahuldamata.

6.1. Määruskaebuse väidete kohaselt hindas maakohus faktilisi asjaolusid vääralt. Puudutatud

isik ei ole temal esinevast raskest psüühikahäirest tingituna ohtlik ning seega ei ole tema

puhul PsAS § 11 lg-s 2 sätestatud eeldused täidetud. Kohus peab tuvastama, et inimese

ohtlikkus seisneb just selles, et ta paneb toime tegusid või tema käitumist mõjutab raske

psüühikahäire. Puudutatud isiku hinnangul ei tulene tema väidetav ohtlikkus ühestki

diagnoositud psüühikahäirest. Puudutatud isiku käitumine on tingitud teistest teguritest

(suhted lähedaste ja naabritega, üleüldine keeruline elukäik), mitte psüühikahäirest. Pikalt

ravil viibimine võtab puudutatud isikult võimaluse ühiskonnas aktiivselt ja produktiivselt

osaleda.

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning küsis sellele Pärnu Haigla ja avaldaja

seisukohta.

8. Pärnu Haigla vaidles määruskaebusele vastu. Haigla selgitas, et puudutatud isiku

terviseseisundis ei ole olulisi muutusi toimunud, mistõttu puudutatud isik ohustab haiglaravita

jäämisel jätkuvalt iseenda elu ja tervist ning teiste elu ja tervist. Puudutatud isik on varem

oma luulumõtetest juhituna füüsiliselt rünnanud oma lähedasi, ähvardanud rünnata

pereliikmeid, otsinud isikuid, kes ründaks tema tuttavaid. Puudutatud isik on oma lähedaste

suhtes jätkuvalt kahtlustav ja vaenulik. Luulumõtted ei ole taandunud. Haiglas oleku ajal on

puudutatud isik avaldanud, et soovib põgeneda esimesel võimalusel välismaale. Tal ei ole

kujunenud haiguskriitikat, seega ei mõista ta oma ravivajadust.

9. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.

10. Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5

kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu

määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata ja määruskaebus

2-25-16633

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654

lg 6 ja § 659).

12. Avalduse isiku paigutamiseks kinnisesse asutusse vaatab kohus TsMS § 475 lg 1 p 6

alusel läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel

seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus

peab TsMS § 477 lg 7 kohaselt kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse

tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

13. TsMS § 533 lg 1 p 1 kohaselt menetleb kohus psüühiliselt haige isiku paigutamist tema

tahteta või tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse koos vabaduse

võtmisega ja talle haiglaravi kohaldamisega isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse

avalduse alusel. TsMS § 537 lg 1 kohaselt võib kohus isiku kinnisesse asutusse paigutada

üksnes juhul, kui paigutamise eelduste kohta, muu hulgas isiku ohtlikkuse prognoosi kohta,

on olemas eksperdiarvamus, mille koostanud ekspert on isiku isiklikult läbi vaadanud või teda

küsitlenud. Kohus määrab ekspertiisi tegemise ülesandeks ühele eksperdile, välja arvatud

komisjoni- või kompleksekspertiisi korral. Eksperdiks võib olla üksnes psühhiaater,

nakkushaige puhul pädev arst.

14. PsAS § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta

vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi,

tema tahtest olenemata, ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske

psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2)

haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või

julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.

15. Kolleegium leiab, et praegusel juhul on isiku kinnisesse asutusse paigutamise eeldused

täidetud. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire – orgaaniline luululine psühhoos

(F06.2), mis väljendub puudutatud isikul armukadedusluuluna oma endise abikaasa suhtes

ning tagakiusamisluuluna. Maakohus kuulas puudutatud isiku menetluses isiklikult haiglas ära

(TsMS § 536 lg 1) esialgse õiguskaitse kohaldamise menetluses 08.10.2025 (vt dtl 248),

mistõttu kinnisesse asutusse paigutamise pikendamisel ei olnud puudutatud isikut vaja uuesti

ära kuulata (TsMS § 5391 lg 2 teine lause). Kinnisesse asutusse paigutamisel on koostatud

ekspertarvamus (TsMS § 537 lg 1). Ekspertiisiakti kohaselt ei ole puudutatud isik võimeline

oma käitumist adekvaatselt hindama ning keeldub ravist. Puudutatud isik on olnud varem oma

lähedaste suhtes vägivaldne ning ka haiglaravil viibimise ajal on ta väljendanud vaenulikkust

ja kahtlustavat suhtumist oma lähendastesse. Ekspertiisiakti kohaselt on puudutatud isikul

luulumõtetest juhituna jätkuvalt kalduvus ennast ja teisi ohustavale käitumisele ja ravita

jäämisel on ohu realiseerumine tõenäoline. Neid asjaolusid arvestades on puudutatud isik

ravist keeldumise tõttu ohtlik endale ning psühhoosist tingitud luululiste mõtete ning

ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumise tõttu ka teistele, mistõttu maakohus on põhjendatult

tahtest olenematut ravi avaldaja taotlusel pikendanud.

16. Kuna puudutatud isiku puhul olid kinnisesse asutusse paigutamise pikendamise eeldused

täidetud ning eksperdiarvamusega leidsid need täiendavalt kinnitatud, tuleb maakohtu määrus

muutmata ja määruskaebus rahuldamata jätta.

17. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.

Riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi

määrusega.

2-25-16633

(allkirjastatud digitaalselt)