2-24-135728/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

TAGASELJA

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.02.2026, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-135728

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus M. U. vastu

võlgnevuse nõudes

Hagi hind

456,99 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

HAGEJA:

Aktiva Finance Group OÜ, rk 10746479, asukoht XXX,

lepinguline esindajad kuni 31.12.2024 Ahto Järvela

KOSTJA:

M. U., ik XXX, elukoht XXX, tegelik elukoht teadmata

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt M. U.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks I AS ja M. U.

vahel 24.08.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX ja 08.09.2023 sõlmitud

järelmaksulepingust nr XXX tulenev tasumata põhivõlgnevus 279,10 eurot, 18.02.2026

seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 56,48 eurot ja sissenõudmiskulud 33,88 eurot.

3. Välja mõista kostjalt M. U.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks TsMS § 367

alusel edaspidine lepingujärgne viivis 12,3% aastas põhivõlgnevuse (279,10 euro)

tasumata jäägilt alates 19.02.2026 kuni põhivõlgnevuse 279,10 euro tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata hageja Aktiva Finance Group OÜ põhinõue 57,42 eurot,

intressinõue 17,11 eurot, viivisenõue 3,09 eurot ning sissenõudmiskulude nõue 10 eurot.

5. Jätta menetluskulud 79% ulatuses kostja M. U. kanda ja 21% ulatuses hageja Aktiva

Finance Group OÜ kanda ning välja mõista M. U.-lt Aktiva Finance Group OÜ

kasuks menetluskulude katteks 268,60 eurot.

6. Välja mõista kostjalt M. U.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis

menetluskuludelt (268,60 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

8. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku

kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS §

416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is

Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 04.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega

hagimenetluses, Viru Maakohtule 04.12.2024 hagi M. U. vastu võlgnevuse nõudes.

2. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid M. U. ja AS I 24.08.2023 järelmaksulepingu nr XXX

ja 08.09.2023 järelmaksulepingu nr XXX, millede alusel sai kostja kaubad (Samsung Galaxy A14,

4+64GB ja lisatooted ning sülearvuti Lenovo IdeaPad 1 15 2023, N5030 4GB 128GB +

juhtmevaba hiir Logitech M185) järelmaksuga. Kostja on kinnitanud, et on tutvunud ja

nõustunud lepingu lahutamatuks osaks olevate I AS järelmaksulepingu tingimustega,

üldtingimustega (lepingu põhitingimuste p. 1).

2.1. 24.08.2023 lepinguga nr XXX soetas kostja kaubad maksumusega 232,96 eurot,

intressimääraga 12,3% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraga 30,96% aastas. Kuumakse 18

kuu jooksul oli 16,12 eurot.

08.09.2023 lepinguga nr XXX soetas kostja kaubad maksumusega 297,98 eurot, intressimääraga

12,3% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraga 33,43% aastas. Kuumakse 12 kuu jooksul oli

28,98 eurot. Krediidi kulukuse määrade arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat,

intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva, osamaksete arvu, laenulepingu sõlmimise

tasu, igakuine lepingu haldustasu kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. Mõlemas lepingus on

viivisemääraks 12,3% aastas (s.o 0,03% päevas).

2.2. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et esialgne

võlausaldaja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 403⁴ lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita

krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Tulenevalt KAVS § 49 on

krediidiandjal kohustus kontrollida laenutaotleja sissetulekut ning veenduda tema

maksevõimekuses. Muu hulgas kontrollib laenuhaldur analüüsi raames ka kliendi igakuiseid

kohustusi. Esialgne võlausaldaja on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud

positiivsete otsusteni. Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja

krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei

ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja

igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud.

Hageja esitab tõendina laenutaotlused ja maksehäireregistri väljaõtte. Krediidivõimelisuse

hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse

esitamise ajal kehtivaid maksehäireid polnud. Laenutaotluste otsuste tegemisel lähtus esialgne

võlausaldaja kostja poolt taotlustes esitatud regulaarsest sissetulekust. Taotluste otsused olid

automaatselt positiivsed. Mõlemad taotlused on esitatud poes (K AS) kohapeal. Hageja selgitab,

et krediidivõimelisuse hindamise protsessis võtab I arvesse nii tarbija enda poolt esitatud

andmeid, Inbankil juba olemasolevaid andmeid kui ka väliste päringute teel saadud andmeid nii

tarbija sissetulekute kui kohustuse kohta kui ka varasema maksekäitumise kohta. Tarbija

krediidivõimekuse hindamisel ei saa piirduda vaid laekumiste ja tagasimaksete visuaalse

vaatlemisega pangakonto väljavõttel. Oluline on hinnata tarbija kogu finantsseisundit, sealhulgas

sissetulekute stabiilsust, töösuhte kestust, olemasolevate kohustuste täitmist ja üldist

maksevõimet. Pank kasutab riskipõhist lähenemist tarbijate sissetuleku kontrollimiseks.

Laenutaotluse XXX kohaselt oli kostja igakuiseks sissetulekuks 640 eurot, muud finantskohused

puudusid. Lähtuvalt eeltoodud andmetest jäi kostjal kätte peale laenu väljastamist 623,88 eurot

(640 eurot - igakuine osamakse 16,12 eurot) igapäevasteks majandamiskuludeks ehk ca 98% tema

igakuisest sissetulekust ning seega oli kostja krediidivõimeline. Laenutaotluse XXX kohaselt oli

kostja igakuiseks sissetulekuks 546 eurot kuus, muud finantskohustused puudusid. Lähtuvalt

eeltoodud andmetest, leidis laenuandja, et kostjal jäi kätte peale laenu väljastamist 517,02 eurot

(546 eurot – igakuine osamakse 28,98 eurot) igapäevasteks majandamiskuludeks ehk ca 95%

tema igakuisest sissetulekust ning seega oli kostja krediidivõimeline. Isikusamasus tuvastati

füüsiliselt partnerite juures elamisloa kaardi XXX alusel.

Hageja leiab, et on tõendanud, et on kogutud ja kontrollitud (sh analüüsinud teavet enne

krediidilepingu sõlmimist) kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta.

Hageja rõhutab, et seadusest ei tulene nõuet, et tarbijalt tuleb igal juhul krediidi taotlemisel nõuda

kontoväljavõtet, vaid krediidiandjal tuleb adekvaatselt hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust.

Hageja on seisukohal, et pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata kui muu

informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav. Samuti tuleb lähtuda antava krediidi

summast. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist

pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank

kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud

eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse

suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale

jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse

laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskusteta täitma. Krediidiandjal ei ole

võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle mitte kuidagi

kättesaadavad või nähtavad või mida laenusaajale ei avaldata. Samuti on krediidiandja selgitanud

laenulepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult kostjale

(laenuleping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Kostja on sõlminud lepingu ja

kinnitanud, et lepingu tingimused on arusaadavad.

2.3. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule, kuid

ei täitnud neid tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 17.06.2024 kostjale lepingu

ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS

§ 416 lg-le 1. 27.06.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta,

kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Kostjal oli tasumata

mõlemast lepingust tulenevalt kolm järjestikust osamakset, so 10.04.2024 – 10.06.2024.

2.4. AS I loovutas 04.10.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega

nõuda kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõuete loovutamisest, mis saadeti

kostjale (dtl 63).

2.5. Lepinguga nr XXX soetas kostja kauba maksumusega 232,96 eurot ning kohustus kauba eest

tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.10.2023 – 10.03.2025. Kostjalt

on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 59,85 eurot, seega on tasumata põhiosa summas

173,11 eurot (232,96 - 59,85). Kostjalt on toimunud laekumisi hagejale peale lepingu ülesütlemist

summas 16,12 eurot, mille hageja on VÕS § 415 lg 2 kohaselt arvestanud sissenõudmiskulude

katteks.

Lepinguga nr XXX soetas kostja kauba maksumusega 297,98 eurot ning kohustus kauba eest

tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.10.2023 – 10.09.2024. Kostjalt

on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 134,57 eurot, seega on tasumata põhiosa summas

163,41 eurot (297,98 - 134,57).

Kokkuvõttes on lepingute alusel põhivõlg summas 336,52 (173,11+163,41) eurot.

2.6. Mõlemas lepingus on pooled kokku leppinud intressimäärana 12,3% aastas. Lepingu nr XXX

alusel on kostjal intressivõlgnevus alates 7. osamaksest, s.o 10.04.2024 kuni ülesütlemiseni

27.06.2024 kokku summas 9,19 eurot (3,07 + 2,75 + 2,60 + 0,77). Lepingu nr XXX alusel on

kostjal intressivõlgnevus alates 7. osamaksest, s.o 10.04.2024 kuni ülesütlemiseni 27.06.2024

kokku summas 7,92 eurot (2,98 + 2,43 + 2,02 + 0,49). Kostja intressi tasunud ei ole. Kokkuvõttes

on intressivõlgnevus summas 17,11 eurot (9,19+ 7,92).

2.7. Lepingu nr XXX alusel nõuab hageja viivist põhivõlalt 173,11 eurolt lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast s.o 28.06.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 04.12.2024 lepingus kokku

lepitud viivisemääras s.o 12,3% aastas kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega, summas 9,31

eurot (dtl 101).

Lepingu nr XXX alusel nõuab hageja viivist põhivõlalt 163,41 eurolt samuti alates 28.06.2024

kuni 04.12.2024 lepingus kokku lepitud viivise määras s.o 12,3% aastas kooskõlas VÕS § 113 lg

1 kolmanda lausega, summas 8,79 eurot (dtl 102). Kokkuvõttes on kostjal viivisevõlgnevus 18,10

eurot (9,31 + 8,79).

Hageja palub lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele kostjalt välja mõista

ka edaspidine viivis lepingujärgse viivisemääraga 12,3% aastas alates 05.12.2024 kuni põhinõude

täitmiseni.

2.8. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid

vaatamata meeldetuletustele, ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla

sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist, lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatust. Lepingust

nr XXX tulenev sissenõudmiskulude nõue: 05.07.2024 esimese tasulise kirja saatmine 15 eurot,

15.07.2024 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 30.07.2024 kolmanda tasulise kirja saatmine 5

eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot, kokku 30 eurot. Kostjalt on toimunud

laekumisi hagejale peale lepingu nr XXX ülesütlemist summas 16,12 eurot, mille hageja on VÕS

§ 415 lg 2 kohaselt arvestanud sissenõudmiskulude katteks, seega nõuab hageja saadetud kirjade

eest 13,88 eurot (30 - 16,12).

Lepingust nr XXX tulenev sissenõudmiskulude nõue: 05.07.2024 esimese tasulise kirja saatmine

15 eurot, 15.07.2024 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 30.07.2024 kolmanda tasulise kirja

saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot, kokku 30 eurot.

Sissenõudmisega seotud kulud kokku summas 43,88 eurot (13,88 + 30).

2.9. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja

mõista viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Kostja vastuväited

3. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 05.04.2025 TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 20.03.2025. Kostjat on kohustatud hagile

vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407

tagajärgede eest. Kostja ei ole kirjalikku vastust hagiavaldusele esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile

vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda

tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse

esitamiseks 14 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisele järgnevast

päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati

20.03.2025 ja loeti kättetoimetatuks 05.04.2025, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt

21.04.2025. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3

kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

5. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja

esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski

kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud

dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb

hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

6. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise

asemele. Hageja on lisanud kostjale adresseeritud teatise nõude loovutamise kohta (dtl 63), mille

kohaselt on I AS 04.10.2024 loovutanud poolte vahel sõlmitud lepingutest tulenevad nõuded

Aktiva Finance Group OÜ-le.

7. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu. Vaidlus puudub selles, et kostja on füüsiline isik, kes ei tegutse oma majandus- ja

kutsetegevuses, seega on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses.

8. Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et kostja M. U. on AS-ga

I (K AS vahendusel) sõlminud 24.08.2023 järelmaksulepingu nr XXX ja 08.09.2023

järelmaksulepingu nr XXX, millede alusel sai kostja kaubad järelmaksuga, vastavalt summas

232,96 eurot ja 297,98 eurot, mille eest võimaldati maksta maksegraafikuga. Lepingu nr XXX

intressimäär aastas on 12,3% ning krediidi kulukuse määr 30,96% aastas ning lepingu nr XXX

intressimäär aastas on 12,3% ning krediidi kulukuse määr 33,43% aastas. Viivise määraks on

lepingutes samuti 12,3% aastas. Leping on üles öeldud 27.06.2024.

9. Tarbijakrediidilepingu kehtivuse kontrollimiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas tarbijale antud

krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas.

VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi

kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega peab krediidiandja või

nõude loovutamise korral tema eriõigusjärglane tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate

nõuete maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu

tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik

kontrollida, kas laenuleping kehtib.

10. Lepingute sõlmimise ajal 24.08.2023 ja 08.09.2023 oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,72% (vt Eesti Panga kodulehelt

https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 4062

lg 1

kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr üle 50,16% aastas. Lepingute järgsed krediidi

kulukuse määrad, vastavalt 30,96% ja 33,43% aastas Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordset määra ei ületa. Seega lepingud ei ole

VÕS § 4062 lg 1 järgi tühised krediidikulukuse määra suuruse tõttu.

11. Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima ka

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.

12. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet

koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija

kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des

1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta

omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline

seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud

füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis,

ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused,

sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja

intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud

kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2ja 4); 3) tarbija

varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal

puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei

saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal

sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

13. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima

nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe

saamise kohustuse täitmisel saadud teave) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab

krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks

mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta

tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija

sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab

krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude

tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse

arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).

14. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija

krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja

andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt

lisateavet.

15. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti

üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et

krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel. Sealjuures ei

saa võlgnevuse tekkimisest iseenesest järeldada, nagu oleks krediidiandja andnud laenu

krediidivõimetule tarbijale, sest teatud asjaolusid ei saa krediidiandja kontrollida ega ette näha, nt

tarbija töötasu vähenemine või kaotus, samuti see, kui tarbija võtab pärast krediidilepingu

sõlmimist uusi finantskohustusi.

16. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja esitanud üksnes üldistatud

selgitused. Hagiavaldusest ei nähtu esialgse võlausaldaja poolt kontrollitud kostja sissetulekute

ega kohustuste andmeid. Hageja väitel kontrollis esialgne võlausaldaja avalikku andmebaasi –

maksehäireregistrit. Kuigi lepingut sõlmides on kostja volitanud hagejat tegema andmetega

tutvumiseks päringuid AS Pensionikeskus pensioniregistris, ei nähtu nimetatud päringute

teostamist.

17. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et ta oleks laenuandjana täitnud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi. Tuvastatud asjaolude pinnalt ei ole kohtul

võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2

mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Hagist ei nähtu, milliseid andmeid pidas krediidiandja

piisavalt põhjalikeks, et mitte nõuda kostjalt täiendavalt pangakonto väljavõtet. Samuti ei selgu,

milliste andmete põhjal veendus krediidiandja kostja sissetulekute olemasolus ja igakuiste

kulutuste/kohustuste puudumises. Eeltoodud põhjustel puudub kohtul võimalus ka tuvastada

võimalikku kostja poolset tahtlikku teabe esitamata jätmist või teabe võltsimist, mis välistaks

kostja õiguse tugineda VÕS § 4034 lõikele 6 ja välistaks sama sätte lõige 7 kohaldamise.

Olukorras, kus võlausaldaja kostja taotluses märgitud sissetulekuid andmebaasidest (nt.

Pensionikeskusest) ei kontrollinud, oleks krediidiandja pidanud küsima kostjalt täiendavalt tema

konto väljavõtet, et tuvastada, kas kostja üldse omab sissetulekut. Tallinna Ringkonnakohtu

08.11.2021 otsuse nr 2-20-106661, p 55 järgi on ringkonnakohtu praktikas vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet. Samuti leidis Tallinna Ringkonnakohus 13.10.2020 otsuses nr 2-18-9977, p-s 12,

et ainuüksi kostja täidetud küsimustik, millest nähtus üksnes üldiselt kostja sissetuleku ja

väljamineku suurus, kusjuures täpsustatud ei olnud, milliseid väljaminekuid küsitakse, ei ole

ilmselgelt piisav KAVS § 49 korras krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja rõhutab ise, et

oluline on hinnata tarbija kogu finantsseisundit (mitte üksnes laekumiste ja tagasimaksete

visuaalse vaatlemisega pangakonto väljavõttel), kuid nimetatud hinnagu tegemist esitatud

materjalidest ei nähtu. Kohtu hinnangul lähtus krediidiandja käesoleval juhul krediidivõimelisuse

hindamiseks üksnes kostja enda poolt esitatud sissetuleku ja kohustuste andmetest, mis ei ole aga

piisav vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Kohtu hinnangul on hagejapoolne kostja

finantskäitumise kontroll piirdunud maksehäirete kontrollimisega. Tuleb arvestada, et

finantskäitumist ei iseloomusta üksnes maksehäireregistrisse jõudnud võlad. Lisaks näitab

esialgse võlausaldaja hoolsuskohustuse rikkumist ka asjaolu, et lepingu nr XXX sõlmimisel, mis

järgnes eelnevale osapoolte vahel sõlmitud lepingule nr XXX, ei võetud kohustuste hulgas arvesse

eelnevast järelmaksulepingust tulenevat igakuist osamakset. Tuvastatud asjaolude pinnalt ei ole

kohtul võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS §

4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel ning kohus on seisukohal, et hageja ei ole

kohtule tõendanud vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist selliselt, nagu Riigikohus on

selgitanud.

18. Kohus selgitab kostjale, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei too kaasa

krediidisaaja (kostja) vabanemist oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Samuti ei tähenda

vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine automaatselt kahju tekkimist

laenusaajale ning võimalust laenu tagasimaksmist vältida nõuete tasaarvestuse teel.

Privaatautonoomia ehk iseotsustamise õiguse ja lepinguvabaduse põhimõttest tuleneb

vaieldamatult ka see, et isik vastutab oma valikutega kaasnevate tagajärgede eest. Laenusaaja

vastutab oma valikutest tulenevate tagajärgede eest ka juhul, kui pärast laenu võtmist tema

majanduslikud ootused ei realiseeru ja laenu võtmisega kaasnevad laenusaajale negatiivsed

tagajärjed. Vastutustundliku laenamise regulatsiooni mõtteks on vähendada selliste olukordade

tekkimise tõenäosust, samas ei ole regulatsiooni eesmärgiks laenusaaja vastutusvõime

vähendamine.

19. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et kostjaga sõlmitud lepingu puhul ei ole

vastutustundliku laenamise põhimõtet järgitud. VÕS § 4034 lg-s 7 on sätestatud, et kui

krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu

intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid (nt. lepingutasusid, haldustasusid) tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva

keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte

kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga. Krediidiandja peab

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need

tarbijale teatavaks tegema. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse

laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma

sissenõutavaks muutunud. Käesoleval juhul on mõlema lepingu osamaksete lõpptähtajad

saabunud, mistõttu on mõlema lepingu kõik osamaksed muutunud sissenõutavaks.

20. VÕS § 4034 lg 7 alusel oli hagejal õigus arvestada intressi vaid seadusjärgses määras.

Lepingutes kokkulepitud intressimäär 12,3% aastas on suurem kui VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär. Seadusjärgne intressimäär alates esimese lepingu sõlmimisest 24.08.2023 kuni

31.12.2023 oli 4% aastas ja alates 01.01.2024 kuni lepingu lõppemiseni 27.06.2024 oli 4,5%

aastas.

21. Kuivõrd hageja ei too hagis välja kostja poolt tehtud tagasimaksete täpseid andmeid

(kuupäevi, summasid), lähtub kohus hagis toodud andmetest ja järelmaksulepingute

maksegraafikutest (dtl 48 ja 52).

21.1. Lepingu nr XXX alusel moodustab seadusjärgne intress põhinõudelt 232,96 eurolt perioodil

24.08.2023 kuni 27.06.2024 kokku 8,45 eurot. Kostja tasus nimetatud lepingu maksegraafiku

alusel kuus osamakset ehk kuni 10.03.2024 osamakseni kokku 96,72 eurot (6 x 16,12 eurot), s.h.

põhinõude katteks 59,85 eurot, algse intressi katteks 24,57 eurot ja lepingutasu katteks 12,30

eurot. Arvestades eeltoodut tuleb 24,57 eurost arvestada 8,45 eurot intressi katteks ning ülejäänud

16,12 eurot põhinõude katteks. Ka tasutud lepingutasu tuleb arvestada põhinõude katteks. Seega

lepingu nr XXX tasumata põhinõude suuruseks on 144,69 eurot (232,96 – 59,85 – 16,12 – 12,30).

21.2. Lepingu nr XXX alusel moodustab seadusjärgne intress põhinõudelt 297,98 eurolt perioodil

08.09.2023 kuni 27.06.2024 kokku 10,31 eurot. Kostja tasus nimetatud lepingu maksegraafiku

alusel kuus osamakset ehk kuni 10.03.2024 osamakseni kokku 173,88 eurot (6 x 28,98 eurot), s.h.

põhinõude katteks 134,57 eurot, algse intressi katteks 27,01 eurot ja lepingutasu katteks 12,30

eurot. Arvestades eeltoodut tuleb 27,01 eurost arvestada 10,31 eurot intressi katteks ning

ülejäänud 16,70 eurot põhinõude katteks. Ka tasutud lepingutasu tuleb arvestada põhinõude

katteks. Seega lepingu nr XXX tasumata põhinõude suuruseks on 134,41 eurot (297,98 – 134,57 –

16,70 – 12,30).

21.3. Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele põhinõue summas 279,10 eurot (144,69 +

134,41). Rahuldamata jääb hageja intressinõue summas 17,11 eurot (9,19 + 7,92) ja põhinõue

summas 57,42 eurot (336,52 – 279,10).

22. Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt ei võlgne kostja laenuandjale muid

laenulepinguga seotud tasusid (nt lepingutasu), kuid kostja ei vabane makseviivitusest tekkinud

viivise tasumise kohustusest. Hageja palub mõlema lepingu alusel kostjalt välja mõista viivis

alates 28.06.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 04.12.2024 lepingujärgse viivisemääraga 12,3%

aastas, sh lepingu nr XXX osas summas 9,31 eurot ja lepingu nr XXX osas summas 8,79 eurot.

23. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

24. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei saa säilida õigus nõuda

lepingujärgset viivist kui tarbijakrediidilepingus kokku lepitud viivisemäär on seotud

lepingujärgse intressimääraga ning viimane asendub vastutustundliku laenamise kohustuse

rikkumise korral seadusjärgse intressimääraga (sel juhul on viivisemäär samuti seadusjärgne

intressimäär). Praegusel juhul nähtub lepingutest, et viivise määras on pooled eraldi kokku

lepinud. Seega kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt

lepingujärgses viivisemääras 12,3% aastas.

24.1. Arvestades rahuldatud põhinõuete suurust peab kohus põhjendatuks viivist perioodil

28.06.2024 - 04.12.2024 lepingu nr XXX tasumata põhinõudelt 144,69 eurolt summas 7,78 eurot

ja lepingu nr XXX tasumata põhinõudelt 134,41 eurolt summas 7,23 eurot (vt.

viivisekalkulaator.ee), kokku 15,01 eurot. Seega jääb rahuldamata hageja viivisenõue summas

3,09 eurot (18,10 – 15,01).

25. Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana

kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus edaspidise sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise

tasumata põhinõudelt 279,10 eurolt alates 05.12.2024 kuni otsuse tegemiseni 18.02.2026 (k.a),

mis teeb 41,47 eurot (vt viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivised 18.02.2026 seisuga kokku 56,48 eurot (15,01

+ 41,47)

26. Arvestades hageja taotlust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele ka

edasiulatuv lepingujärgne viivis 12,3% aastas tasumata põhinõude jäägilt alates 19.02.2026 kuni

põhinõude 279,10 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos

sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav

viivis ei tohi ületada 222,62 eurot (279,10 – 56,48).

27. Hageja on palub viitega VÕS § 1132 lg 2 kõigile punktidele sissenõudmiskulude hüvitise

väljamõistmist kostjalt. Kuivõrd kostja on tasunud peale lepingute lõppemist 16,12 eurot, mille

hageja arvestas sissenõudmiskulude katteks, siis soovib hageja sissenõudmiskulude

väljamõistmist kokku summas 43,88 eurot ( 30 + 30 – 16,12). Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumine ei välista hüvitise nõudmist sissenõudmiskulude eest, sest tegemist ei ole

krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks.

27.1. Hageja märgib, et tasulised meeldetuletuskirjad on saadetud peale lepingu lõppemist lepingu

nr XXX osas 05.07.2024 - 15 eurot, 15.07.2024 - 5 eurot, 30.07.2024 - 5 eurot ja muud

makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot, kokku 30 eurot. Lepingu nr XXX osas on

meeldetuletuskirjad saadetud 05.07.2024 - 15 eurot, 15.07.2024 - 5 eurot, 30.07.2024 – 5 eurot ja

muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot, kokku 30 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on

rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude nõue osaliselt üksnes edastatud meeldetuletuskirjade

eest, s.o. summas 33,88 eurot (25 + 25 – 16,12).

27.2. Kohtu hinnangul ei ole hageja piisavalt põhjendanud ega tõendanud muude kulude

kandmist summas 10 eurot, mis jääb rahuldamata. Võimalike muude kulude tekkimist ja selle

ulatust tuleb tõendada s.t. kulud peavad olema reaalselt kantud. Hageja nimetab, et on teinud

nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid, otsinud kontaktandmeid ja teinud päringuid,

vastanud võlgnikule, teinud võlgnikule kõnesid ja kandnud võlanõude avaldamise kulu, kuid

nimetatud toimingute eest kulude kandmist esitatud materjalidest ei nähtu. Kohus selgitab

hagejale, et sättes viidatud ülempiir ei ole fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu

hüvitisemäär, nagu VÕS § 1131 lõikes 1 sätestatu, mistõttu peab hageja kahju tekkimist ja selle

ulatust ka tõendama. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud maksete

tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid

täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Seadusandja ongi kehtestanud esimese

meeldetuletuskirja eest suurema ülempiiri, et osaliselt hüvitada ka võlausaldaja üldkulusid.

28. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

29. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

30. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 415,61

eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõuded summas 87,62 eurot ehk

21% ulatuses

⁓

Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud

79% ulatuses kostja ja 21% ulatuses hageja kanda.

31. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 140 eurot. Hageja on tasunud

nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et

tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude

esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada vastavalt menetluskulude jaotusele 79%

ulatuses ehk summas 110,60 eurot.

32. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista TsMS § 4842 tulenev maksekäsu kiirmenetluse

avalduse koostamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 507 eurot (käibemaksuta) ning viivise

menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 3 tundi, hinnaga 169 eurot/tund (käibemaksuta).

Tehtud toiminguteks on täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse

ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine

kohtule. Kohus leiab, et hageja õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.

33. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu

kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu (TsMS § 484²) väljamõistmiseks

kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele summas 15,80 eurot (79% 20 eurost).

34. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus.

TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga

on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele.

Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii

lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga

ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid

toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.

35. Menetluskulude nimekirja kohaselt (õigusabikulude arvet ei ole kohtule esitatud, kuigi kohus

selle esitamist TsMS § 176 lg 6 alusel nõudis) on hageja lepingulise esindaja esindustasu

suuruseks 169 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud suuruses

esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui

lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei

ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma

käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus

märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-

advokaadist esindajate puhul ei ole. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt kehtestatud

hinnakirjaga.

36. Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 3 h ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva

hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid

trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu

sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, esitab kohtutesse

märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis

õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole toimunud

sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole

vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi

koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei

ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul

samad. Lisaks eeltoodule kasutab hageja sarnaseid trafaretseid põhjendusi vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimise kohta arvukates tsiviilasjades. Seega pole tegemist ülemäära

keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks

ajakuluks 1,5 tundi ehk õigusabikulud on põhjendatud vastavalt menetluskulude jaotusele summas

142,20 eurot (käibemaksuta) (1,5 x 120 eurot x 79%).

37. Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuluna 268,60 eurot (riigilõiv 110,60

eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 15,80 eurot + õigusabikulu 142,20 eurot).

38. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et

kostjal menetluskulud puuduvad. Kohus jätab kostja menetluskulud nende puudumise tõttu seega

kindlaks määramata.

39. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

40. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann

Kohtunik