2-26-435/27 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.02.2026, Paide

Tsiviilasja number

2-26-435

Kohtuasi

YY hagi XX vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja YY (isikukood XXX), lepinguline esindaja YY

Kostja XX (isikukood XXX)

Kohtuistung

18.02.2026

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Lahutada YY ja XX-i abielu, mis on registreeritud xx.xx.xxxx x x ning, mille kohta on

väljastatud dokument numbriga x.

Menetluskulude jaotus

3. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

4. Jätta poolte menetluskulude rahaline suurus kohtuotsusega kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui

apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib

apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja

suurus kindlaks määrati. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud

menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja menetluse käik.

1. 07.01.2026 kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja lahutada tema ja kostja vahel xx.xx.xxxx

registreeritud abielu.

Kostja on viimased umbes kolm aastat viibinud kinnipidamisasutustes ning kannab 6,5-aastast

vanglakaristust rahvusvahelise narkovahenduse kuriteo eest. Abielu viimased aastad on möödunud

kostja vangistuses, mille jooksul poolte suhted on oluliselt halvenenud. Hageja on pidanud üksi lapsi

kasvatama ja majapidamist ülal pidama. Kooselu vältel esines pidevaid erimeelsusi, hageja pidi alluma

kostja nõudmistele, loobuma töötamisest ning taluma vaimset ja mõnel juhul ka füüsilist vägivalda.

Lapsed on pidanud taluma isa karjumist ja pingelist õhkkonda; vanemal lapsel on tekkinud psüühilised

probleemid ja õpiraskused ning ta käib psühholoogi juures.

Pärast iseseisvalt toimetulekut on hageja jõudnud arusaamisele, et abielu ei ole toimiv ning laste

huvides on parem lahus elada. Kostja on lahutuse soovile reageerinud ähvardustega viia lapsed Soome

või nõudnud hagejalt koos lastega kodust lahkumist. Lapsed elavad praegu hagejaga. Pooltel on

varalahususe varasuhe ja ühisvara puudub.

Hageja hinnangul on abielusuhted pöördumatult lõppenud ning abielu tuleb lahutada, et viia tegelik

elukorraldus vastavusse õigusliku olukorraga ja võimaldada hagejal oma eluga edasi minna. Poolte

ühised lapsed xx.xx.xxxx sündinud CC ja xx.xx.xxxx sündinud MM elavad emaga.

Kostja seisukoht esitatud hagi suhtes

2. Kostja soovib abielulisi suhteid taastada ning palub menetluse peatamist ja poolte suunamist

lepitusse. Kostja leiab, et hageja perekond mõjutab ja manipuleerib hagejat eesmärgiga saavutada

abielu lahutamine.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust

arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Kohus asub seisukohale, et käesoleva menetluse käigus on hageja seletusega leidnud tõendamist, et

poolte abielusuhted on lõppenud ning hageja ei soovi neid taastada. Kohus leiab, et olukorras, kus

hageja on kindlal veendumusel, et abieluliste suhete jätkamine on võimatu, viitab see püsivale

elukorralduse muutusele hageja elus. Tegemist on lõppenud suhtega ning on ilmne, et hageja seisukoht

ei ole ajendatud hetkemotsioonist ega mööduvatest põhjustest, vaid hageja on oma elu juba muutnud ja

korraldanud viisil, mis kinnitab kaalutletud ja kindlat otsust. Kohus veendus istungil, et hageja ei soovi

abielu säilitada ega otsida kostjaga lepitust. Lisaks on pooltel olnud leppimiseks aega. Hageja on

varem esitanud kohtule abielulahutuse hagi (esimene juba 2024), mis on küll tagasi võetud, kuid see

kinnitab abielusuhete pikaajalist kriisi. Kohus on seisukohal, et kedagi ei saa sundida olema abielus,

kui ta seda ei soovi. Kui üks abikaasa selgelt ei soovi abielu jätkata ja kooselu ei ole võimalik taastada,

tuleb lugeda abielu lõppenuks.

4. Seega tuleb lahutada hageja ja kostja abielu, mis on registreeritud xx.xx.xxxx x x ning, mille kohta

on väljastatud dokument numbriga x.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

5. Kohus asub seisukohale, et poolte menetluskulude jaotamisel tuleb kohtul juhinduda

tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 164 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannavad abielulises

perekonnaasjas pooled oma menetluskulud ise. Kuna kohus jätab kummagi poole menetluskulud nende

endi kanda, ei määra kohus kohtuotsusega kindlaks nende rahalist suurust.

/digitaalselt allkirjastatud/

Nele Seping

kohtunik