2-26-1500/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.02.2026, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-1500

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi T S vastu võla nõudes

Hagihind

445,89 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

Hageja lepinguline esindaja: S R (Julianuse Õigusbüroo OÜ,

e-post: xxx)

Kostja: T S (isikukood xxx, telefon +xxx, e-post: xxx)

Menetluse liik

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi T S vastu võla nõudes osaliselt.

2. Mõista kostjalt T S hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks 19.10.2021 sõlmitud

järelmaksulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 245,79 eurot ja viivis

põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni põhivõlgnevuse (245,79 eurot) kohase

tasumiseni.

3. Mõista kostjalt T S hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks 18.12.2021 sõlmitud

järelmaksulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 113,84 eurot ja viivis

põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras

alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõlgnevuse (113,84 eurot) kohase

tasumiseni.

4. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1. Jätta menetluskulud 89% ulatuses kostja ja 11% ulatuses hageja kanda.

5.2. Mõista kostjalt T S hageja Osaühing Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja

menetluskulud 204,70 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (204,70

eurot) tuleb kostjal T S tasuda hagejale Aktiva Finance Group OÜ käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks,

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Hageja Aktiva Finance Group OÜ esitas 20.01.2026 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja

T S vastu võla nõudes. Harju Maakohus võttis hagi 21.01.2026 määrusega menetlusse. Kohus

menetleb käesolevat tsiviilasja 2-26-1500 lihtmenetluses, mille kohta on täpsemad selgitused

antud Harju Maakohtu 21.01.2026 kohtumääruses. Kostja ei ole hagile vastanud.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Leping nr XXX

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS xxx ja T S 19.10.2021 järelmaksulepingu nr XXX,

mille alusel sai kostja osta kauba järelmaksuga summas 1267,98 eurot. Kostja esitas taotluse

xxx, kuhu märkis oma igakuiseks sissetulekuks 1600,00 eurot ja kohustusteks 600,00 eurot

kuus. Lisaks taotluses esitatud andmetele kontrollis esialgne võlausaldaja kostja sissetulekuid

Maksu- ja Tolliametist, mille kohaselt oli taotluse esitamise hetkel kostja viimase 12 kuu

keskmine sissetulek 1027,81 eurot.

3. Kostja kohustus tagasimakseid tegema perioodil 15.11.2021–15.10.2024, seega oli hagi

esitamise ajaks lepingu lõpptähtpäev saabunud, kuivõrd viimase osamakse tasumise tähtaeg

oli 15.10.2024. Kostja oli lepingu nr XXX alusel tagasimakseid kokku teinud summas

1022,19 eurot. Arvestades kõik maksed põhiosa katteks, oli kostjal tasumata põhiosa summas

245,79 eurot (1267,98-1022,19 = 245,79).

4. Lepingu nr XXX põhitingimuste ja Euroopa tarbijakrediidi infolehe kohaselt oli kokku

lepitud krediidi kulukuse määr 24,64% aastas ja krediidi kogukulu 1744,67 eurot. Krediidi

kulukuse määra arvutamisel võeti arvesse krediidisummat 1267,98 eurot, intressimäära

11,90% aastas, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 15.10.2024, osamaksete arvu 36

kuud, laenulepingu sõlmimise tasu 19,00 eurot ja igakuist lepingu haldustasu 0,00 eurot.

Kostja on lepingut digitaalselt allkirjastades kinnitanud, et xxx tutvunud ja nõustunud lepingu

lahutamatuks osaks olevate teenusetingimustega (xxx järelmaksu lepingu tingimused), xxx

AS-i üldtingimustega, digikanalite kasutamise tingimustega, hinnakirjaga ja kliendiandmete

töötlemise põhimõtetega ning et tingimusi eraldi ei allkirjastata.

5. Hageja palus hagiavalduses lepingu nr XXX alusel kostjalt välja mõista viivis

sissenõutavaks muutunud põhiosalt 245,79 eurolt alates lepingu lõppemisele järgnevast

päevast ehk alates 16.10.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 20.01.2026 lepingujärgses

viivisemääras 11,90% aastas, 0,03% päevas. Hageja nõuab tagasiulatuvat viivist summas

37,01 eurot. Hageja nõuab ka edasiulatuvat viivist järgmiselt: põhivõlg 245,79 eurot x 11,9%

aastas = 29,24 eurot.

Leping nr XXX

6. AS xxx ja T S sõlmisid 18.12.2021 järelmaksulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja

kauba järelmaksuga maksumusega 499,00 eurot. Lepingu sõlmimisel tasus kostja sissemakse

231,00 eurot. Kostja esitas taotluse nr xxx, kus märkis oma igakuiseks sissetulekuks 1800,00

eurot ja kohustusteks 750,00 eurot kuus. Lisaks taotluses esitatud andmetele, kontrollis

esialgne võlausaldaja kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliametist, mille kohaselt oli taotluse

esitamise hetkel kostja viimase 12 kuu keskmine sissetulek 1112,00 eurot

7. Lepingu nr XXX põhitingimuste ja Euroopa tarbijakrediidi infolehe kohaselt oli krediidi

kulukuse määr 19,84% aastas ja krediidi kogukulu 378,84 eurot. Krediidi kulukuse määra

arvutamisel võeti arvesse krediidisummat 499,00 eurot, sissemakset lepingu sõlmimisel

231,00 eurot, intressimäära 16% aastas, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva

15.12.2025, osamaksete arvu 48 kuud, laenulepingu sõlmimise tasu 10,00 eurot ja igakuist

lepingu haldustasu 0,00 eurot.

8. Kostja kinnitas lepingut digitaalselt allkirjastades, et on tutvunud ja nõustunud

Teenuselepingu lahutamatuks osaks olevate teenusetingimustega (xxx järelmaksu lepingu

tingimused), xxx AS-i üldtingimustega, digikanalite kasutamise tingimustega, hinnakirjaga ja

kliendiandmete töötlemise põhimõtetega ning et tingimusi eraldi ei allkirjastata.

9. Lepingu nr XXX kohaselt sai kostja kauba järelmaksuga summas 499,00 eurot ning

kohustus tagasimakseid tegema perioodil 15.01.2022–15.12.2025, seega oli hagiavalduse

esitamise ajaks lepingu lõpptähtpäev saabunud, kuivõrd viimase osamakse tasumise tähtaeg

oli 15.12.2025. Kostja tegi lepingu alusel tagasimakseid kokku summas 385,16 eurot.

Arvestades kõik maksed põhiosa katteks, on kostjal tasumata põhiosa summas 113,84 eurot

(499-385,16 = 113,84).

10. Hageja palub lepingu nr XXX alusel kostjalt välja mõista viivis sissenõutavaks muutunud

põhiosalt 113,84 eurolt alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast 16.12.2025 kuni

hagiavalduse esitamiseni 20.01.2026 lepingujärgses viivisemääras ehk 16% aastas, 0,04%

päevas. Hageja nõuab viivist summas 1,80 eurot. Hageja soovib nõuda välja ka viivist

edasiulatuvalt järgmiselt: põhivõlg 113,84 eurot x 16% aastas = 18,21 eurot.

11. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingute nr XXX ja nr XXX tasumata põhiosa

osamaksed summas 359,63 eurot (245,79 + 113,84 = 359,63) ja viivised lepingute

lõppemisele järgnevast päevas lepingujärgses viivisemääras. Hagiavalduse esitamise päeva

seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivis kokku summas 38,81 eurot (37,01 + 1,80

= 38,81). Täiendav viivise nõue, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise nõudele, on

kokku summas 47,45 eurot (29,24 + 18,21 = 47,45).

12. AS xxx loovutas 10.11.2023 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos

õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

13. Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et

hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse

erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust

koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja

lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub

kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus

lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta

seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu

hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse

asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima

tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse

edasikaebamiseks.

14. Hagi kohaselt sõlmisid AS xxx ja T S 19.10.2021 järelmaksulepingu nr XXX, mille alusel

sai kostja kauba maksumusega 1267,98 eurot osta järelmaksuga. Kostja kohustus tegema

tagasimakseid perioodil 15.11.2021–15.10.2024 ja kokku lepitud intressimäär oli 11,90%

aastas (dtl 13). Lisaks sõlmisid AS xxx ja T S 18.12.2021 järelmaksulepingu nr XXX, mille

alusel sai kostja kauba järelmaksuga maksumusega 499,00 eurot, mille puhul kohustus kostja

tagasimakseid tegema perioodil 15.01.2022–15.12.2025 ja lepingu intressimäär oli 16% aastas

(dtl 18).

15. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt ei ole kostja kõiki osamakseid tasunud. Kostja

oli lepingu nr XXX alusel tagasimakseid kokku teinud summas 1022,19 eurot ja lepingu nr

XXX alusel tegi kostja tagasimakseid kokku summas 385,16 eurot. Hageja nõuab käesoleval

juhul kostjalt lepingust tulenevate kohustuste täitmist.

16. Esialgne võlausaldaja AS xxx loovutas 10.11.2023 järelmaksulepingust nr XXX tuleneva

nõude kostja vastu OÜ-le Activa Finance koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 28). Samuti

loovutas esialgne võlausaldaja AS xxx 10.11.2023 järelmaksulepingust nr XXX tuleneva

nõude kostja vastu OÜ-le Activa Finance koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 29).

17. Kohtu hinnangul vastavad kostja ja AS xxx poolt sõlmitud järelmaksulepingud nr XXX ja

nr XXX tarbijakrediidilepingu tunnustele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on

tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 401 lg-st 2

tuleneb, et krediidilepingu esemeks võib olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine.

Õiguskirjanduses on jõutud seisukohale, et järelmaksuga müügileping on üks levinuimaid

tasulise maksetähtpäeva edasilükkamise lepinguid. Sellise lepingu sõlmimine võimaldab

ostjal tasuda kauba eest teatava perioodi jooksul pärast kauba ostjale üleandmist ning vastavat

järelmaksuga tasutavat osamakset intressitakse järelmaksu perioodi jooksul (VÕS komm II

(2019), § 401, p. 3.1.2.). Vaidlus puudub selles, et mõlemast lepingust tulenevad kaubad on

kostjale üle antud, mille maksumus oli lepingu nr XXX kohaselt 1267,98 eurot ja lepingu nr

XXX kohaselt 499 eurot. Kostja kohustus tasuma lepingus nr XXX kohaselt tasuma 36

osamakset väärtuses 48,47 eurot (dtl 13). Lepingu nr XXX kohaselt kohustus kostja tasuma

48 osamakset 7,90 euro suuruses (dtl 18). Mõlema lepingu osamaksed sisaldasid lisaks

põhiosale ka igakuist intressi (dtl 14, 19). Seega oli tegemist tarbijakrediidilepingutega.

18. Hageja põhivõlgnevuse ja viivise nõuded võiksid kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1

alusel ja edasiulatuva viivise nõue TsMS § 367 alusel. Põhivõlgnevuse ja viivise nõude

rahuldamiseks peavad esinema järgmised eeldused: kehtiv leping, lepingus sisalduv

kokkulepe põhivõlgnevuse ja viivise maksmiseks (hagis nõutud määras ja ulatuses), kostja

poolne lepingu rikkumine, kostja vastutus rikkumise eest, hagis nõutud ulatuses täitmist

välistavate kostja vastuväidete puudumine või nende alusetus.

19. Vastavalt järelmaksu lepingule nr XXX on krediidi kulukuse määr 24,64% aastas (dtl 13).

Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2021.

aasta oktoobris (19.10.2021 lepingu sõlmimisel) oli 18,68 %, seega ei ületa lepingu

krediidikulukuse määr Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning tarbijakrediidileping on

kehtiv. Järelmaksu lepingu nr XXX sõlmimisel oli krediidi kulukuse määr 19,84% (dtl 18).

Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2021.

aasta detsembris (18.12.2021 lepingu sõlmimisel) oli 16,95%, seega ei ületa lepingu

krediidikulukuse määr Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning tarbijakrediidileping on

kehtiv.

20. Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist omal algatusel (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

Selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet või seda sisustama. Seega

kontrollib kohus järgnevalt, kas krediidiandja on järginud kostjaga lepingu sõlmimisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

21. Mõlema lepingu sõlmimise ajal (19.10.2021 ja 18.12.2021) kehtinud ja praegu kehtiva

VÕS § 4034 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama

teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud

tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama

paragrahvi lõike 2 kohaselt krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates

vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija

kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses

sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate

seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7

sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 järgi krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

22. Vastavalt VÕS § 4034 lõikele 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Lepingu nr XXX kohta

esitas hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks kohtule kostja

esitatud veebitaotluse (dtl 30) ja Maksu-ja Tolliameti kinnitatud palga suuruse (dtl 34). Kostja

veebitaotlusest nähtub, et lepingu sõlmimisel avaldas kostja, et tema sissetulek on 1600 eurot

ja kohustused 600 eurot. Maksu- ja Tolliameti kohaselt oli kostja igakuine sissetulek 1027,81

eurot kuus.

23. Lepingu nr XXX vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta esitas hageja

kohtule kostja esitatud veebitaotluse (dtl 31) ja Maksu-ja Tolliameti kinnitatud palga suuruse

(dtl 33). Kostja veebitaotlusest nähtub, et lepingu sõlmimisel avaldas kostja, et tema sissetulek

on 1800 eurot ja kohustused 750 eurot. Maksu- ja Tolliameti kohaselt oli kostja igakuine

sissetulek 1112 eurot kuus.

24. Krediidiandja ei teinud kummagi lepingu sõlmimisel kindlaks kostja reaalset sissetulekut

ja kohustuste suurust, samuti ei küsitud kostjalt pangakonto väljavõtet. Krediidiandja tugines

kostja enda esitatud teabele ning Maksu- ja Tolliametist saadud infole. Senise kohtupraktika

põhjal ei saa seda piisavaks lugeda. Kuivõrd kostja enda esitatud teave ja Maksu- ja

Tolliametist saadud teave kostja sissetulekute kohta oli erinev, oleks esialgne krediidiandja

pidanud ulatuslikumalt uurima, mis on kostja tegelik sissetulek. Oluline on enne tarbijale

krediidilepingu sõlmimist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse

sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Kohtu hinnangul

nähtub esitatud asjaoludest ja tõenditest, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet – kostja varalist seisundit ega kohustusi nõuetekohaselt kindlaks ei

tehtud. Järelikult ei oleks krediidiandja VÕS § 4034 lg 6 kohaselt tohtinud kostjaga praeguse

vaidluse esemeks olevaid järelmaksulepinguid sõlmida.

25. Vaidlusaluse lepingu sõlmimisel kehtinud VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine

seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest

tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga

seotud tasude osas. Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise

kohustusest. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe

esitamata või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja

hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Praegusel juhul ei ole hageja tuginenud asjaolule,

et kostja oleks teadlikult valeandmeid esitanud. Asja materjalides puuduvad tõendid, millest

nähtuks, kas ja millist teavet on krediidiandja kostjalt täiendavalt küsinud. Kuivõrd VÕS §

4034 lg 7 alusel kohaldatakse lepingujärgse intressi asemel seadusjärgset intressimäära, siis

laieneb antud säte ka viivisele. Ehk käesolevas vaidluses kohaldub mõlemale lepingule VÕS §

113 lg 1 tulenev seadusjärgne viivisemäär.

26. VÕS § 4034 lg 7 lause järgi hageja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja on

hagiavalduses arvestanud kõik kostja maksed kostja järelmaksulepingute põhivõlgnevuste

katteks.

27. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt viivist järelmaksulepingu nr XXX eest alates

16.10.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 20.01.2026 ja seejärel edasiulatuvat

viivist kuni kohustuse kohase tasumiseni. Teiseks nõuab hageja kostjalt viivist alates

järelmaksulepingu nr XXX alates 16.12.2026 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani

20.01.2026 ja seejärel edasiulatuvat viivist kuni kohustuse kohase tasumiseni. Kehtivas

kohtupraktikas on leitud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on viivist

põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti

määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning

tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

27.01.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut

tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ta ei ole saanud maksetega viivitusse sattuda. Sel

põhjusel jätab kohus sissenõutavaks muutunud viivisenõude rahuldamata. Hagejal on õigus

nõuda järelmaksulepingu nr XXX põhivõlgnevuselt 245,79 eurot viivist VÕS § 113 lg 1

sätestatud viivismääras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest ja järelmaksulepingu nr

XXX põhivõlgnevuselt 113,84 eurot viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemääras alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Kuivõrd hageja nõuab hagis veel sissenõutavaks

muutumata viivise väljamõistmist TsMS § 367 alusel, mõistab kohus välja viivise

järelmaksulepingu nr XXX põhivõlgnevuselt 245,79 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest

kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus mõistab

välja ka viivise järelmaksulepingu nr XXX põhivõlgnevuselt 113,84 eurot alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

28. Eespool toodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt välja

järelmaksulepingult nr XXX põhivõlgnevuse summas 245,79 eurot ja järelmaksulepingult nr

XXX põhivõlgnevuse summas 113,84 eurot ning põhivõlgnevustelt edasiulatuva viivise alates

otsuse jõustumisest kuni võlgnevuse kohase täitmiseni. Muus osas jääb hagi rahuldamata.

29. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt

poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 89 % ulatuses, peab kohus

juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 11 % ulatuses hageja ja 89

% ulatuses kostja kanda.

30. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt riigilõivu 140 eurot ja hageja

õigusabikulud 338 eurot, kokku 478 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt

on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 140 eurot.

31. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised,

mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus

on seisukohal, et antud juhul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisele (sh

dokumentidega tutvumine, hagi koostamine ja lisade komplekteerimine) 1,5 tunni ulatuses.

Hagiavalduse näol on sisuliselt tegemist tüüphagiga, millesarnaseid esitab hageja oma

tegevuses massiliselt paljude võlgnike vastu ja mille koostamisele kuluv aeg peaks olema

tavapärasest lühem. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot/h ei pea kohus samuti

mõistlikuks, arvestades mh asjaolu, et hageja esindaja pole vandeadvokaat ja käesolevas asjas

on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus loeb lepingulise esindaja

mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 60 eurot/h. Hageja menetluskulud kuuluvad

hüvitamisele ilma käibemaksuta. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja

põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud

menetluskulu 230 (140 + 90) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks

menetluskuludena välja mõista 204,70 eurot (s.o 230-st eurost 89%) ning menetluskuludelt

(204,70 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest

alates kuni täitmiseni.

32. Kohus ei rahulda hageja taotlust, et väljamõistetud menetluskulude summa kantaks

Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxx viitenumbriga 917013407. Kohus ei pea

vajalikuks sekkuda kohtuotsuse täitmisse ega piirata kohtuotsuse täitmist ühe konkreetse

pangakontoga.

33. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4

on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei

hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andres Suik, kohtunik