2-25-102098/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helvia Räägel

Kohtuasja number

2-25-102098

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.02.2026, Tallinn

Kohtuasi

Bondora AS hagi X vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2858,41 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Keijo

Lindeberg (e-post xxx)

Kostja: X (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Bondora AS-i hagiavaldus X’i vastu.

2. Mõista X´ilt Bondora AS-i kasuks välja Bondora AS-i ja X’i vahel sõlmitud lepingust

nr BL4905780 tulenev võlgnevus 2223,03 eurot (põhivõlg 1913 eurot, intress 177,53

eurot, sissenõudmiskulud 10 eurot, lisateenuste võlgnevus 99,96 eurot ja haldustasu

võlgnevus 22,54 eurot) ning viivis hagiavalduse esitamiseni summalt 2045,50 eurot

(põhinõude summa ilma intressita) kokku summas 76,87 eurot.

3. Mõista X´ilt Bondora AS-i kasuks välja viivis põhinõudelt 2045,50 eurot alates

05.03.2025 kuni kohustuse kohase täitmiseni määras 31,9% aastas.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Määrata Bondora AS-i menetluskulude suuruseks 1033,50 eurot ja mõista see

summa X’ilt Bondora AS-i kasuks välja. Kostjal tuleb välja mõistetud

menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

6. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas

ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline

taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Bondora AS (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X’i

(kostja) vastu. 18.02.2025 määrusega anti asi üle Harju Maakohtu menetlusse.

2. Hageja esitas 04.03.2025 hagiavalduse, 29.04.2025 seisukohas selle täpsustuse koos

ümberarvestatud nõudega ning 28.11.2025 vastuse kohtunõudele koos täpsustatud nõude

resolutsiooniga (sh ümberarvestatud nõude).

3. Hagiavalduse ja 29.04.2025 seisukoha kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 30.09.2024

tarbijakrediidilepingu nr BL4905780 (krediidi kulukuse määr 49,06%). Lepingu alusel andis

hageja kostjale laenu summas 1913 eurot, kokkulepitud intressimäär oli 31,9% aastas,

igakuine lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas ning lepingutasu 113 eurot, mis on

tasaarvestatud laenu väljastamisel. Lisaks on pooled 30.09.2024 sõlminud lisateenuse lepingu

B Secure ja B Secure+.

4. Kostjal oli kohustus tasuda alates laenulepingu sõlmimisest hagejale regulaarseid

makseid, millist kohustust kostja (korduvalt) rikkus. Hageja hoiatas 18.12.2024 saadetud

teatisega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 30-päevase täiendava tähtaja

jooksul võlgnetavaid summasid. Sellest hoolimata kostja ei näidanud üles soovi lahendada

tekkinud olukordi ning täita lepingust tulenevaid kohustusi määral, mis võimaldaks

lepingujärgsete kohustuste täitmist varasemalt poolte poolt kokkulepitud tingimustel. Hageja

ütles 20.01.2025 saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles.

5. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 2223,03 eurot, millest 1913 eurot on

tagastamata krediidisumma, 177,53 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 22,54 eurot

lepingu haldustasu, 10 eurot sissenõudmiskulud, 99,96 eurot lisateenused. Lisaks palub hageja

kostjalt välja mõista viivise hagiavalduse esitamiseni põhinõude summalt 2045,50 eurot

(põhinõude summa ilma intressita) kokku summas 76,87 eurot ning viivise hagiavalduse

esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni põhinõudelt 2045,50 eurot viivisemääraga

31,90% aastas.

6. Alternatiivselt, kui kohus peaks leidma, et hageja ei ole järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, palub hageja kostjalt välja mõista 1800 eurot ja sellelt arvutatud viivise

VÕS § 113 lg 1 määras kuni hagi esitamiseni summas 23,64 eurot ja viivis 1800 eurolt alates

hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

2/10

7. Kohus toimetas hagiavalduse, 29.04.2025 seisukoha, 05.05.2025 kohtumääruse,

28.11.2025 seisukoha ja 29.12.2025 kirja kostjale kätte 14.01.2026 väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu. Kostja hagile vastanud ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 2223,03 eurot

(põhivõlg, intress, sissenõudmiskulud, lisateenuste ja haldustasu võlgnevus) ning viivise

hagiavalduse esitamiseni summalt 2045,50 eurot (põhinõude summa ilma intressita) kokku

summas 76,87 eurot. Lisaks mõistab kohus välja viivise põhinõudelt 2045,50 eurot

(põhinõude summa ilma intressita) alates 05.03.2025 kuni kohustuse kohase täitmiseni määras

31,9% aastas.

Krediidileping nr BL4905780

8. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 30.09.2024 sõlmitud krediidileping nr

BL4905780, mille alusel on kostjale antud laenu summas 1913 eurot. Kokkulepitud

intressimäär oli 31,9% aastas, igakuine lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas,

lepingutasu 113 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel (dtl 31, 39). Lepingu alusel

on kostjale üle kantud 1800 eurot (dtl 81). Hageja nõuab hagis tulenevalt lepingust nr

BL4905780 võlgnevust summas 2223,03 eurot (st summa, mille moodustab põhivõlg ning

intressi, sissenõudmiskulude, lisateenuste ja haldustasu võlgnevus) ning viivist hagiavalduse

esitamiseni põhinõude summalt 2045,5 eurot (põhinõude summa ilma intressita) kokku

summas 76,87 eurot. Lisaks nõuab hageja põhinõudelt 2045,50 eurot (põhinõude summa ilma

intressita) alates hagiavalduse esitamisest viivist 31,9% aastas alates hagiavalduse esitamisest

kuni kohustuse kohase täitmiseni (dtl 163).

9. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping

pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik

(krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit),

krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel

krediidi tagasi maksma. Vastavalt VÕS § 402 lg-le 1 on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija

avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale

tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija

tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud

teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 408 lg 2

kohaselt muutub käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel

krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.

10. Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva krediidilepingu (dtl 39). Hageja on

hagis välja toonud, et Bondora AS-st laenutaotluse protsessi saab algatada üksnes klient, kes

on end autentinud ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-IDga krediidiandja veebilehel. Leping

allkirjastatakse digitaalselt selliselt, et klient tuvastatakse kontoga seotud kontakttelefoni

numbrile saadetava PIN-koodi abil. See PIN-kood tuleb sisestada krediidiandja

kliendiportaalis, pärast seda kui klient on tutvunud laenupakkumise ja lepingueelse infoga

ning on otsustanud laenulepingu pakkumisega nõustuda. Asjaolu, et klient nõustub Bondora

AS-ga laenulepingut sõlmima ja on selle allkirjastanud, on ka tõendatav lepingu jaluses oleva

elektroonilise allkirja infoga, mis sisaldab laenu võtnud kliendi nime, isikukoodi, kliendi poolt

kasutatud seadme IP aadressi ning kinnitamisega seotud aeg ja IP-aadressi (dtl 32). Hageja on

märkinud, et kostja allkiri on olemas laenulepingu maksegraafikul ning kostja on

allkirjastanud laenulepingu 30.09.2024 kell 23:00:58 (dtl 112). Kohus on tuvastanud kinnituse

3/10

lepingu nr BL4905780 maksegraafiku viimasel lehel kuupäevaga 30.09.2024 kell 23:00:58

(dtl 55).

11. Hageja poolt esile toodud väidetaval elektroonilisel allkirjal saab olla üksnes kostja

tahteavalduse tegemise tõendamise roll (seda ei saa lugeda omakäelise allkirjaga võrdseks

kvalifitseeritud elektrooniliseks allkirjaks). Tuginedes hageja esitatud selgitustele

elektroonilise allkirja loomise protsessi ja kohtu tuvastusele kinnituse andmise kohta loeb

kohus tõendatuks, et kostja on teinud tahteavalduse laenu saamiseks ning tahteavalduse sisuks

on lepingudokumendi sisu.

12. Hageja on tõendanud maksekorraldusega, millelt nähtub viide lepingule nr

BL4905780, et laen summas 1800 eurot on kostjale välja makstud 30.09.2024 (dtl 81).

13. Hageja väitel ei ole kostja lepingu alusel ühtegi makset teinud, st kostja on kokku

lepingu alusel tasunud 0 eurot (dtl 35). Ka hageja esitatud nõudearvestusest nähtub, et kostja

ei ole lepingu katteks teinud ühtegi makset (dtl 88). Kuivõrd kostja ei ole hageja väidet

vaidlustanud, puudub kohtul alus selles kahelda ja kohus loeb hageja väite õigeks.

14. Lepingu krediidikulukuse määr oli lepingu kohaselt 49,06% aastas (dtl 39). Eesti

Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.07.2024 rakenduva krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,65%. VÕS §

4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,65%

= 49,95%. VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määr kõrgem, kui kostjaga sõlmitud lepingu

krediidikulukuse määr. Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr lepingu sõlmimise ja

krediidi andmise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

Lisateenuse lepingud

14.1. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 30.09.2024 sõlmitud lisateenuse leping

B Secure, mille puhul on tegemist lisateenusega, mida kasutades saab klient piiramatult: võtta

põhiosa maksepuhkust; pikendada või lühendada tagasimaksegraafikut; muuta kuumaksete

kuupäeva. Lisaks on pooled sõlminud lisateenuse lepingu B Secure+, mille puhul saab klient

mitmeid täiendavaid hüvesid, eriõiguseid ja soodustusi, mh kuid mitte ainult ligipääs

prioriteetsele klienditoele, õigus laenu ennetähtaegsele tagasimaksele lisatasuta, õigus peatada

laenulepingujärgsed põhiosa maksed tagasimaksed 5-aastaks jne (dtl 36, 113). B Secure

igakuine kuumakse on 14,99 eurot ning juhul, kui kostja on valinud B Secure+ teenuse, siis

sellisel juhul on igakuine kuumakse 24,99 eurot, kuid selle hinna sees on juba B Secure

lisateenus (dtl 36). Hageja on esitanud ka hinnakirja väljavõtte (dtl 121), mille alusel on kohus

tuvastanud, et B Secure lisateenuse hind on 14,99 eurot kuus (tasuta, kui kliendil on B

Secure+) ning B Secure+ kuutasu on 24,99 eurot.

14.2. Hageja nõuab hagis tulenevalt lisateenuste lepingutest 99,96 eurot (dtl 37).

15. Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks olevad lepingud (dtl 94-100). Kohus on

tuvastanud lisateenuse lepingutelt kostja kinnitused kuupäevaga 30.09.2024 kell 23:01:20 (dtl

96) ja kuupäevaga 30.09.2024 kell 23:01:20 (dtl 100).

16. Tuginedes hageja esitatud selgitustele elektroonilise allkirja loomise protsessi kohta (vt

otsuse punktid 10-11) loeb kohus tõendatuks, et kostja on teinud tahteavaldused lisateenuse

lepingute sõlmimiseks ning tahteavalduse sisuks on lepingudokumentide sisu.

17. Hageja väitel on kostja jätnud lisateenuste eest tasumata perioodil 16.10.2024 kuni

16.01.2025, s.o 4 kuud. Kostjal oli kohustus tasuda igakuiste lisateenuste eest kokku 24,99

eurot kuus, järelikult on hageja lisateenuste lepingust tulenev nõue 99,96 eurot (dtl 37).

Kuivõrd kostja ei ole hageja väidet vaidlustanud, puudub kohtul alus selles kahelda ja kohus

loeb hageja väite õigeks.

4/10

Vastutustundliku laenamise põhimõte

18. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja

17).

19. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise

põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on

hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et

tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist

veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust

eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab

tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

20. Hageja on hagis selgitanud, kuidas toimus kostja krediidivõime kontroll. Hageja analüüsis

kostja esitatud laenutaotlust, milles kostja märkis: elukoht: omanik; perekonnaseis:

vallaline; ülalpeetavate arv: 0; haridus: xxxharidus; tööandja: XXX; tööstaaž: 5 ja rohkem

aastat; sissetulek: 2700 eurot; igakuised kohustused: 441 eurot; igakuised elamiskulud:

810 eurot. Lisaks tegi hageja päringu krediidiinfosse ja analüüsis kostja esitatud

pangakontot, mille tulemusel selgus: maksehäired: puuduvad laenutaotluse esitamise

hetkel; maksevõime hindamisel sissetulek: 2483,33 eurot; maksevõime hindamisel

igakuised kohustused: 463,8375 eurot; elamiskulud: 810 eurot; kehtivate Bondora laenude

kuumaksed: 0 eurot; vaba raha: 1138,9725 eurot (dtl 32). Hageja on esitanud tõendina

vastutustundliku laenamise väljavõtte ehk krediiditoimiku (dtl 101). 29.04.2025

seisukohas on hageja täiendavalt selgitanud krediiditoimikus nähtuvat (dtl 112-113).

21. Maakohus, olles hinnanud hageja selgitusi ja esitatud tõendeid, on seisukohal, et hageja

on läbi viinud analüüsi kostja krediidivõime kohta ja on hinnanud kostja krediidivõimet.

21.1.

Esitatud krediiditoimikust nähtub kostja pangakonto väljavõte, mida hageja

enne lepingu sõlmimist analüüsinud on. Konto väljavõttelt on näha töötasu

laekumine XXX-lt. Eeltoodust tulenevalt on hageja kohtu hinnangul välja

selgitanud kostja igakuise sissetuleku.

21.2.

Krediiditoimikust nähtub, et hageja on tuvastanud regulaarse kohustusena

kohustuse Bigbank AS-i ees keskmiselt summas 441,75 eurot kuus. Seejuures

on maksevõime analüüsis kasutatud summat 463,8375 eurot (kohustused

summas 441,75 eurot koos vaba raha puhvriga summas 22,0875 eurot). Seega

on hageja kohtu hinnangul välja selgitanud kostja igakuised finantskohustused

ning lähtunud krediidivõime hindamisel seejuures hageja arvestatud summast

463,8375 eurot ehk suuremast summast kui kostja laenutaotlusel avaldas (441

eurot).

21.3.

Krediiditoimiku kohaselt on kostja laenutaotlusel deklareerinud enda

elamiskuludena 810 eurot ning hageja arvestatud elamiskulud olid 744 eurot.

Maksevõime analüüsis on lähtutud summast 810 eurot ehk suuremast summast.

21.4.

Esitatud krediiditoimikust nähtuvad mitmed maksed (sh märkimisväärsetes

summades) eraisikutele, kuid hagiavaldusest ei nähtu asjaolusid, et oleks välja

selgitatud, millega on tegemist ning kas tegemist on täiendavate varaliste

kohustustega. Kuigi hagiavaldusest ega krediiditoimikus olevalt konto

väljavõttelt ei nähtu, mis maksetega on tegu, ei ole kohtu hinnangul tegemist

regulaarsete kohustustega, mis mõjutaksid kostja krediidivõimelisust.

5/10

21.5.

Esitatud krediiditoimikust ja pangakonto väljavõttest nähtuvad maksed ka

kontole XXXXXXXXX, mille saajaks on X ning kontole XXXXXXXX, mille

saajaks on X. Kohtule nähtuvalt ei ole eelnimetatud pangakontosid analüüsitud.

Kohus on tuvastanud, et hageja poolt enne käesoleva hagiavalduse aluseks oleva

lepingu sõlmimist analüüsitud perioodil on kontole nr XXXXXXXXX tehtud

analüüsitud kostja kontolt vaid kolm makset kokku summas 71,10 eurot ning kontolt

on laekunud 42 eurot. Varasemal perioodil on makseid olnud rohkem, kuid kõik

maksed on olnud väikestes summades ning kaks suuremat laekumist nimetatud kontolt

on toimunud 2022. ja 2023. aastal. Seega ei ole konto nr XXXXXXXXX puhul kohtu

hinnangul tegemist kontoga, millelt võiksid nähtuda muud märkimisväärsed igakuised

kohustused.

Kontoga nr XXXXXXXX seonduvad kanded nähtuvad 2022. ja 2023. aastast ehk

kohtu hinnangul ei ole tegemist arvelduskontoga, millelt võiksid selguda muud

märkimisväärsed igakuised kohustused.

21.6.

Esitatud krediiditoimikust nähtub, et 30.09.2024 on tehtud päringud

krediidiregistrisse ja krediidiinfosse ning krediidiinfo päringu tulemiks oli

„isikul puuduvad maksehäired“. Seega on hageja kohtu hinnangul kontrollinud

kostjal maksehäirete puudumist tarbijakrediidilepingu sõlmimise eelselt.

21.7.

Krediiditoimikust nähtub, et kostja on märkinud, et tal ei ole ühtegi

ülalpeetavat. Seega on hageja kohtu hinnangul kontrollinud kostjal

ülalpeetavate olemasolu tarbijakrediidilepingute sõlmimise eelselt.

22. Kohus leiab, et hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta esitatud

selgitused on olnud mõneti puudulikud, kuid hageja on analüüsi kostja krediidivõime

kohta läbi viinud, kostja krediidivõimet hinnanud ning ei saa öelda, et kostja oleks olnud

maksevõimetu või et võetud kohustus oleks olnud ülejõukäiv.

23. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus vastutustundliku laenamise põhimõtte järgituks.

Lepingu ülesütlemine ja hageja nõue

24. Kohus kohaldab õigust ise ning kontrollib ise tehingu kehtivust. Seega peab kohus

kontrollima, kas lepingu ülesütlemise eeldused olid täidetud ning üles ütlemine oli seeläbi

kehtiv.

25. Ülesütlemine on kehtiv, kui: tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3

üksteisele järgneva tagasimaksega; tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane

täiendav tähtaeg võlgnetava summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul

summa tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist;

ülesütlemisavaldus on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;

ülesütlemisavaldus on kostja poolt kätte saadud.

26. Kostjal oli kohustus tasuda alates laenulepingu sõlmimisest hagejale regulaarseid makseid

(dtl 32). Kohtule on esitatud kostja kinnitusega ka maksegraafik (dtl 53-55). Laenu

tagastamine ja intressi ning haldustasu tasumine algas lepingu järgi alates 16.10.2024 (dtl

39, 53). Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja teinud lepingu katteks ühtegi makset (dtl 35).

27. Hageja hoiatas 18.12.2024 saadetud teatisega (dtl 82-84) kostjat lepingu ülesütlemisest

juhul, kui kostja ei tasu 30-päevase tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Kostja ei

näidanud üles soovi lahendada tekkinud olukordi ning täita lepingust tulenevaid kohustusi

määral, mis võimaldaks lepingujärgsete kohustuste täitmist varasemalt poolte poolt

kokkulepitud tingimustel. Hageja ütles 20.01.2025 saadetud ülesütlemisavaldusega (dtl

85-87) lepingu üles ning nõudis kostjalt võlgnevuse tasumist. Hagiavalduse kohaselt on

nii ülesütlemise hoiatus kui ka ülesütlemisavaldus saadetud kostja e-posti aadressile, mille

kostja oli laenutaotluses välja toonud (dtl 34). Esitatud teatistest nähtub, et 18.12.2024

6/10

teatis on adresseeritud aadressile xxx ning saadetud teade telefoninumbrile xxxx (dtl 83-

84), 20.01.2025 teade on saadetud e-posti aadressile xxx, adresseeritud aadressile xxx

ning saadetud teade telefoninumbrile xxxx (dtl 85-87).

28. Kohtu hinnangul on eelnevalt viidatud tõenditega tõendatud, et kostja oli viivituses

vähemalt 3 üksteisele järgneva osamaksega ja et talle oli antud vähemalt kahenädalane

tähtaeg kohustuste täitmiseks koos hoiatusega, et tähtaja jooksul summa tasumata jätmise

korral öeldakse leping üles. Ülesütlemise hoiatus oli esitatud kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis ja teatised olid saadetud kostja avaldatud aadressidele. Kuivõrd kostja

ei ole hageja väidet ega teavituste kättesaamist vaidlustanud, puudub kohtul alus selles

kahelda ja kohus loeb hageja väite õigeks. Seega oli ülesütlemine kehtiv.

29. Kuna leping on üles öeldud 20.01.2025 seisuga, tuleb kostjal saadud krediidisumma

tagastada. Kuivõrd hageja on kohtu tuvastatud asjaoludel järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, siis puudub vajadus lähtuda 29.04.2025 esitatud ümberarvestusest ja

selle täpsustusest 28.11.2025. Kohus lähtub hageja 04.03.2025 hagiavalduses esitatud

esialgsest nõudest, mida hageja on 28.11.2025 vastuses täpsustanud.

30. Hageja on palunud välja mõista 2223,03 eurot (st summa, mille moodustab põhivõlg ning

intressi, sissenõudmiskulude, lisateenuste ja haldustasu võlgnevus) (dtl 35, 163).

30.1.

Krediidilepingu kohaselt oli krediidi kogusumma 1913 eurot, millest kasutusse

võetav krediidisumma 1800 eurot ning lepingutasu 113 eurot, mis lisatakse

kasutusse võetavale krediidisummale ning tasaarvestatakse enne krediidi

väljamaksmist kliendile (dtl 39). Kohtule on esitatud maksekorraldus, millelt

nähtub 1800 euro ülekandmine kostjale viitega lepingule nr BL4905780 (dtl

81). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata krediidisumma

1913 eurot.

30.2.

Hageja on palunud välja mõista lepingu intressi kasutatud krediidilt kuni

lepingu ülesütlemiseni summas 177,53 eurot. Lepingu maksegraafiku kohaselt

kuulus lepingu kehtivuse perioodil 16.10.2024 kuni 16.01.2025 tasumisele

177,53 eurot, mida kostja tasus summas 0 eurot (dtl 35). Hageja on esitanud

lepingu maksegraafiku, millelt nähtuvad intressimaksed perioodil 16.10.2024

kuni 16.01.2025 (kokku summas 177,53 eurot) (dtl 53). Pooled on kokku

leppinud intressimääras 31,9% aastas (dtl 39). Kuivõrd kohus tuvastas, et laen

olid välja makstud ja kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset, siis kuulub

hageja intressinõue rahuldamisele summas 177,53 eurot.

30.3.

Hageja on palunud välja mõista haldustasu summas 22,54 eurot (dtl 35).

Hageja on esitanud lepingu maksegraafiku, millelt nähtuvad haldustasu maksed

perioodil 16.10.2024-16.01.2025 summas 22,54 eurot (dtl 53). Pooled on

kokku leppinud lepingute puhul haldustasu määras 4% aastas (dtl 39). Kuivõrd

kohus tuvastas, et laen olid välja makstud ja kostja ei ole teinud ühtegi

tagasimakset, siis kuulub hageja haldustasu nõue rahuldamisele summas 22,54

eurot.

30.4.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud summas 10 eurot,

mis koosneb lepingu kehtivuse ajal saadetud meeldetuletuskirjade eest esitatud

arvetest (dtl 35). Hageja on esitanud hageja poolt kostjale saadetud kirjade

arved kuupäevadega 22.10.2024 ja 26.11.2024 (dtl 91-92).

VÕS § 1132 lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga

sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest

summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb

iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Nimetatud hüvitist on

7/10

võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe

tasuta meeldetuletuse.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid tasuta ega tasuliste meeletuletuskirjade saatmise

kohta. Arve ei ole tõend selle kohta, et meeldetuletuskirjad kostjale saadeti, kuid kuna

kostja ei ole hageja väidet vaidlustanud, puudub kohtul alus kahelda

meeldetuletuskirjade saatmises ja sellega seotud kulude tegemises ning kohus loeb

hageja väite õigeks. Kohus rahuldab hageja sissenõudmiskulude nõude summas 10

eurot.

30.5.

Hageja väitel on kostja jätnud lisateenuste eest tasumata perioodil 16.10.2024

kuni 16.01.2025 ehk kokku 4 kuud. B Secure igakuine kuumakse on 14,99

eurot ning juhul, kui kostja on valinud B Secure+ teenuse, siis sellisel juhul on

igakuine kuumakse 24,99 eurot, kuid selle hinna sees on juba B Secure

lisateenus. Kostja võlgnevus lisateenuste eest on 99,96 eurot (dtl 36-37).

Kuivõrd kostja ei ole hageja väidet vaidlustanud, puudub kohtul alus selles

kahelda ja kohus loeb hageja väite õigeks ning rahuldab hageja lisateenuste

võlgnevuse nõude summas 99,96 eurot.

31. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise hagiavalduse esitamiseni summalt 2045,50

eurot (s.o põhinõude summa ilma intressita) kokku summas 76,87 eurot (dtl 161, 163).

Kohtule on esitatud viivisearvestus koos viivise arvestamise aluseks oleva summa,

perioodi ja viivisemääraga (dtl 170). Lepingus on välja toodud viivisemäär aasta- ja

päevamäärana (dtl 39). Kuivõrd kohus tuvastas, et laen olid välja makstud ja kostja ei ole

teinud ühtegi tagasimakset, lepingud on 20.01.2025 üles öeldud ja lepingus on välja

toodud viivisemäär aasta- ja päevamäärana, siis kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus välja viivise summas 76,87 eurot.

32. Hageja on palunud välja mõista põhinõudelt 2045,50 eurot (põhinõude summa ilma

intressita) alates hagiavalduse esitamisest viivis 31,9% aastas alates hagiavalduse

esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni (dtl 36, 163).

33. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest.

34. Hageja on palunud viivise välja mõista hagiavalduse esitamise päevast, kuid kuna

sissenõutavaks muutunud viivise on hageja arvestanud 04.03.2025 seisuga, mõistab kohus

välja edasiulatuva viivise alates hagiavaldusele järgnevast päevast ehk alates 05.03.2025.

35. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise võlgnevuselt

2045,50 eurot alates 05.03.2026 kuni kohustuse kohase täitmiseni määras 31,90% aastas.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

36. Hageja esitas 28.11.2025 täiendatud menetluskulude nimekirja, mis on kostjale kätte

toimetatud 14.01.2026. Kohus andis kostjale tähtaja menetluskulude nimekirja osas

seisukoha esitamiseks, kostja vastanud ei ole.

37. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1

sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

8/10

38. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

39. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on

TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse

kulud.

40. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt

nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

41. Hageja on märkinud, et hageja menetluskulud käesolevas tsiviilasjas on kokku 1093,50

eurot (328,50 + 380 + 385). Hageja varasema esindaja EFTA Legal OÜ osutatud

õigusteenuste eest on hageja kokku tasunud 380 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks on

hageja tasunud riigilõivu summas 385 eurot. Esindaja Advokaadibüroo LINDEBERG on

osutanud õigusteenust kokku summas 328,50 eurot (dtl 162-163).

42. Esindaja EFTA Legal OÜ (Elari Arjakas) õigusabikulu oli 04.03.2025 hagiavalduse

kohaselt 180 eurot: hagiavalduse ning selle lisada komplekteerimine, dokumentide

esitamine ja riigilõivu tasumine – 1,5 tundi, tunnitasuga 120 eurot/tund. Lisaks palus

hageja välja mõista TsMS § 172 lg 9 ja 4842 alusel kostjalt välja 20 eurot

kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses (dtl 37).

43. Esindaja EFTA Legal OÜ (Elari Arjakas) täiendav õigusabikulu oli 29.04.2025

dokumendi kohaselt 180 eurot: kohtunõudega tutvumine, seisukoha koostamine, nõude

ümberarvestuse tegemine ja kohtule esitamine – 1,5 tundi tunnitasuga 120 eurot/tund (dtl

114).

44. Esindaja Advokaadibüroo LINDEBERG (Keijo Lindeberg) õigusabikulu on 382,50 eurot

(tunnitasu 90 eurot/tund) ning toimingud on järgmised: materjalide saadavuse

kontrollimine e-toimikus (5 minutit, 7,50 eurot); kohtu poolt nähtavaks tehtud e-toimiku

materjalidega tutvumine (6 minutit, 9 eurot); kohtu kirjaga tutvumine, toimingud

kliendikaustas (10 minutit, 15 eurot); kohtule seisukoha koostamine (2 tundi 29 minutit,

223,50 eurot); seisukoha täiendamine (49 minutit; 73,50 eurot), kokku 3 tundi ja 39

minutit (dtl 162).

45. Kulud on esitatud ilma käibemaksuta summades ja hageja ei ole esitanud TsMS § 174 lg

10 kohast kinnitust, mistõttu kuuluvad menetluskulud hüvitamisele ilma käibemaksuta

summas.

46. Riigilõivu on hageja tasunud seaduses ettenähtud suuruses, s.o 385 eurot (RLS § 59 lg 1 ja

lisa 1 koosmõjus) ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

47. Tulenevalt TsMS § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas

20 eurot, põhjendatud ja vajalik.

48. Kohtu hinnangul on hageja esindajate toimingud olnud põhjendatud ja vajalikud.

49. Hagejat esindasid menetluses TsMS § 218 lg 1 tingimustele vastavad lepingulised

esindajad, magistrikraadiga õigusteadmistega isik – jurist ja vandeadvokaat.

Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja Elari Arjakas’e tasumäär 120 eurot tunnis

(ilma käibemaksuta) ja Keijo Lindeberg’i tasumäär 90 eurot tunnis.

50. Maakohus vähendab hageja lepingulise esindaja Elari Arjakas´e (EFTA Legal OÜ)

tunnitasu. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–

100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023 otsus tsiviilasjas

nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et käesoleval juhul ei esindanud menetluse alguses

9/10

hagejat advokaat ja asi ei olnud keerukas, on kohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu

määraks antud juhul 100 eurot. Kohus mõistab TsMS § 175 lg 1 alusel kostjalt hageja

kasuks välja lepingulise esindaja Elari Arjakas’e kulu 3 * 100 = 300 eurot.

51. Hageja lepingulise esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg’i tunnitasu 90 eurot ei ole

ülemäärane.

52. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku

648,50 eurot ilma käibemaksuta (3 tundi × 100 eurot; 3 tundi ja 39 minutit x 90 eurot,

lisaks 20 eurot menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses).

53. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 1033,50 eurot, millest 385 eurot on

riigilõiv, 20 eurot menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses ja 628,50 eurot on lepinguliste

esindajate kulu. Kohus mõistab nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja.

54. Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

55. Kostjale on hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ja muud kättetoimetamist vajavad

dokumendid kätte toimetatud avalikult. Kostja elu- ega viibimiskoht ei ole kohtule teada.

Kohus üritas menetlusdokumente kätte toimetada avaliku e-toimiku vahendusel,

elektronpostiaadressil ning kostja võimalikel elukoha aadressidel, kuid tulemusteta.

Rahvastikuregistris kohtu poolt läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Kohtuotsuse

tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata

kontaktandmed puuduvad.

56. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks

tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt

avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helvia Räägel

kohtunik

10/10