2-25-17647/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2026, Viljandi kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-17647

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi M.V. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

4505,01 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

aadress XXX, 10149, XXX)

Hageja esindaja Sigrid Rahkema (OÜ Julianuse Õigusbüroo;

e-post XXX)

Kostja M.V. (isikukood XXX; aadress, XXX; e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt M.V.-lt (M.V.) hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks

põhivõlgnevus summas 2176,93 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised perioodi

29.06.2024 – 20.10.2025 eest summas 61,36 eurot, kokku 2238,29 eurot.

3. Välja mõista kostjalt M.V.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt (2176,93

eurolt) alates 21.10.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui

põhinõude ulatuses (so 2176,93 eurot).

4. Jätta resolutsiooni punktis 2 välja mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja vastu

rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 56% ulatuses kostja M.V. ja

44% ulatuses hageja Aktiva Finance Group OÜ kanda.

6. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

osaliselt.

7. Välja mõista kostjalt M.V.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludena

369,60 eurot.

8. Välja mõista kostjalt M.V.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ viivis menetluskuludelt

(369,60 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

9. Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

10. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 20.10.2025 M.V. (kostja) vastu hagi, milles palub

kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 2999,75 eurot, intressid summas 207,45 eurot, võla

sissenõudmiskulud summas 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 707,85 euro.

Lisaks jooksva viivise alates 21.10.2025 kuni põhinõude summas 2999,75 eurot täitmiseni VÕS §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hageja on esitanud hagis kostja vastu esitatud nõude kohta piisavalt andmeid ning tõendeid, et

nende alusel hagiavaldus rahuldada osaliselt. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise

määrus kätte toimetatud KÄPO-s 20.01.2026. Kostja tähtaegselt kohtule oma seisukohta esitanud ei

ole.

3. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

4. Hagi hind on 4505,01 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS §

405 lg-le 1.

5. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS §

444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

6. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Pank AS (edaspidi ka krediidiandja) ja M.V. 2. septembril

2022 krediitkaardilepingu nr VKK-51656 (dtl 13-16), mille kohaselt krediidiandja andis M.V.-le

krediiti kogusummas 3000 eurot. Kostja kohustus tasuma ka intressi 18% tagastamata

krediidisummalt aastas. Tegu oli vaba tagasimaksega krediitkaardiga, kus tasumisele kuulus

2(5)

igakuiselt vähemalt intress. Hageja väidete kohaselt on kostja teinud intressi tagasimakseid summas

733,05 eurot (dtl 26-29). Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, saatis

krediidiandja 14.05.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav

tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 17). Kostja tähtaegselt võlgnevust ei tasunud ning krediidiandja

ütles 28.06.2024 lepingu üles (dtl 18). 11.07.2024 loovutas krediidiandja nõude hagejale (dtl 19).

7. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast

küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja

tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

8. Käesoleval juhul on hageja kinnitud, et krediidilepingu sõlmimisel lähtuti ainult kostja enda

esitatud andmetest ning avalikest registritest tehtud päringutele. Kostja kontoväljavõtet küsitud ei

ole. Krediidiandja on lähtunud kostja kolme kuus keskmisest sissetulekust 1128 eurot, kuigi kostja

ise on oma sissetuleku suuruseks märkinud 900 eurot ning krediidiandja kogutud andetest nähtub

samuti, et kostja aasta keskmine sissetulek oli 953 eurot. Krediidiandja poolt kostja kohustuste

suuruse kohta puuduvad igasugused andmed. Krediidiandja on võtnud kostja kohustuste suurusena

arvesse 376,05 eurot, kuid ei ole selgitanud miks just selline summa ning milliseid kohustusi see

sisaldas. Kohus nimetatud summaga ka nõustuda ei saa, st see ei saa kindlasti sisaldada kostja kõiki

igakuiseid püsikulusid ning finantskohustusi. Kohtute Infosüsteemi kohaselt oli kostjal nimetatud

perioodil veel finantskohustusi teiste krediidiandjate ees. Ühtlasi oli kostjal lepingu sõlmimise

hetkel ka üks alaealine laps, kellega krediidiandja ei ole lepingu sõlmimisel arvestanud. Eelnevast

tulenevalt ei ole hageja esitanud piisavalt tõendeid asjaolu kohta, et krediidiandja oleks piisava

hoolsusega analüüsinud kostja krediidivõimet, sh kontrollinud kostja tegelikke püsikulusid ning

finantskohustusi.

9. Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel

juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 18% aastas,

(vt dtl 14). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on kokkulepitud

intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt kokkulepitud intressi nõuda.

Hageja on esitanud kohtule ümberarvestuse puhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud

vastutustundlikulaenamise põhimõtet. Nimetatud ümberarvestuse kohaselt palub hageja kostjalt

välja mõista põhiosa 2266,70 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

10.10.2022, mis 03.11.2025 seisuga on 149,54 eurot ning välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks

muutuv viivis, kuni põhiosa tasumiseni. Hageja on arvestanud põhinõude selliselt, et kostja on

krediiti võtnud kokku 2999,75 eurot ning teinud tagasimakseid summas 733,07 eurot. Kohus

nimetatud arvutusega nõustuda ei saa. Kohtule esitatud tõendite kohaselt ei ole kostjale tehtud

krediidi väljamakseid summas 2999,75 eurot, kuna nimetatud summa sisaldab ka igasuguseid

krediidi väljavõtmise teenustasusid (dtl 23-25). Kostjale tegelikult antud krediidi väljamaksete

summa on 2910 eurot, millest tuleb maha arvestada kostja poolt tehtud tagasimaksed summas

733,07 eurot ehk põhiosa suuruseks on seega 2176,93 eurot.

Kohus ei saa nõustuda ka hageja poolse viivise arvestusega. Hageja on ümberarvestuse kohaselt

leidnud, et tal on õigus küsida viiviseid alates 10.10.2022 ehk esimese tagasimakse tasumise

tähtpäevast alates viivisemääraga 2,15% aastas. Kohus nimetatud käsitlusega nõustuda ei saa.

Nimetatud kuupäevaks ei olnud kostja võtnud krediiti kasutusse summas 2266,70 eurot. Hageja ei

saa nõuda viivist alates 10.10.2022, kuna ümberarvestust ei ole kostjale enne kohtumenetlust

teatavaks tehtud. Viivist saab nõuda kas alates hetkest, kui ümberarvestus on kostjale korrektselt

teatavaks tehtud ja vastavad tähtajad on möödunud või alates lepingu ülesütlemise jõustumisest

3(5)

(29.06.2024), kui ülesütlemine oli kehtiv. Kohus leiab, et ülesütlemine oli kehtiv. Tulenevalt

eeltoodust rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt ja seda põhinõudelt 2176,93 eurolt

perioodil 29.06.2024 – 20.10.2025 (hagiavalduse esitamiseni) viivisemääraga 2,15% aastas ehk

kokku 61,36 eurot.

10. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjena jäävad muud hageja nõuded kostja

vastu rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

12. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt

hagi rahuldamise ulatusest 56% ulatuses kostja ja 44% ulatuses hageja kanda.

13. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

14. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 560 eurot ning õigusabikuludest summas 338

eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid, et ta oleks menetluskulusid käesolevas menetluses

kandnud.

15. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on

kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.

16. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 100 eurot, mis on

tavapärases võlanõude asjas sisuliselt standardhagi esitamisel kohtu hinnangul piisavaks tasuks.

Varasemalt on kohtupraktikas loetud standardhagi koostamisel piisavaks ka tasumäära 50 eurot,

kuid käesolevas asjas leiab kohus, et see ei ole piisav (inflatsioon, töö lisandumine seoses

vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaldamisel kohtupraktika muutumisega).

17. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal

hüvitada hagejale menetluskuludena 660 (560+100) * 56% = 369,60 eurot.

18. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (369,60 eurot) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

19. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

4(5)

Maili Riisenberg

kohtunik

5(5)