3-24-1019/24 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.02.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1019

Haldusasi

V.T kaebus Maksu- ja Tolliameti 28.02.2024 korralduse

nr 12.2-3/060992-11 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja V.T

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Karin Kask

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11.10.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

V.T ning Maksu- ja Tolliameti apellatsioon-kaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta V.T apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 11.10.2024 otsuse resolutsiooni punktid 1–3 osas,

millega halduskohus rahuldas osaliselt kaebuse, tühistas Maksu- ja Tolliameti

28.02.2024 korralduse nr 12.2-3/060992-11 selles sisalduva küsimuse nr 1 osas ja

mõistis Maksu- ja Tolliametilt V.T kasuks välja menetluskulu katteks 2,80 eurot.

Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata ning

esimeses kohtuastmes kantud menetluskulud täies ulatuses menetlusosaliste endi

kanda.

4. Jätta apellatsioonimenetluse menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

5. Jõustunud kohtuotsus avaldada arvutivõrgus selliselt, et kaebaja ja C. X nimed on

asendatud tähemärgiga.

Selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.03.2026.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

215 lg 3).

3-24-1019

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 28.02.2024 korraldusega nr 12.2-3/060992-11

V.T-d andma teavet Libris Group OÜ ning C. X vaheliste laenutehingute asjaolude kohta.

Korralduses on selgitatud, et MTA kontrollib 04.04.2023 korralduse nr 12.2-3/060992-1

alusel C. X residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonil kajastatud andmete õigsust

maksustamisperioodil 01.01.2021–31.12.2021. 04.04.2023 korraldusega ja 08.06.2023

korraldusega nr 12.2-3/060992-2 kohustati C. Xt esitama kõikide tema nimel olevate

pangakontode väljavõtted, andma toimunud tehingute kohta kirjalikku teavet ning esitama

dokumente. MTA saadud andmetel laekus C. Xle 2021. a-l raha Libris Group OÜ-lt kokku

170 000 eurot. MTA soovis kaebajalt kui kolmandalt isikult maksumenetluses tähendust

omavate asjaolude kindlakstegemiseks täiendavat teavet. Kaebaja on Libris Group OÜ

dokumentide hoidja ning oli laenude andmise ajal Libris Group OÜ juhatuse liige. Seega

omab ta teavet, mis on vajalik C. X pangakontodelt nähtuvate tehingute asjaolude

selgitamiseks. Täpsemalt soovis MTA teada, kuidas Libris Group OÜ ja C. X laenulepingute

sõlmimiseni jõudsid (küsimus nr 1), mille tarbeks C. X laenu võttis (küsimus nr 2), millise

intressiga Libris Group OÜ laenu andis (küsimus nr 3), kuidas lepiti kokku laenu

tagasimaksmine (küsimus nr 4), kas ning kuidas Libris Group OÜ veendus C. X maksevõimes

(küsimus nr 5), kas tegemist oli tagatud või tagamata laenudega (küsimus nr 6) ning kas,

kuidas ja mis summas on C. X tasunud laenuintresse ja teinud laenude tagasimakseid

(küsimus nr 7). Kaebajal tuli korraldus täita 10 päeva jooksul korralduse kättetoimetamisest

arvates. MTA selgitas, et kui kaebajale ei sobi korralduse täitmiseks antud tähtaeg, on tal

võimalik taotleda tähtaja pikendamist. Korralduses hoiatati, et kohustuste tähtajaks täitmata

jätmisel rakendatakse sunniraha, mille suurus on esimesel korral 130 eurot, ning sunniraha

võib rakendada korduvalt kuni haldusaktiga taotletava eesmärgi saavutamiseni.

2. V.T esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 28.02.2024 korralduse nr 12.2-

3/060992-11 tühistamiseks.

Vastustaja ei ole täitnud oma kohustust nõuda teavet kõigepealt maksukohuslaselt. Vastustaja

võib kolmandalt isikult teavet nõuda alles juhul, kui maksukohuslane nõutud teavet ei esita.

C. X suhtes on käimas kohtumenetlus, milles on vaidluse all küsimus, kas temalt teabe ja

dokumentide nõudmine oli õiguspärane, mistõttu ei ole veel teada, kas isik peab üldse teavet

andma ja kas ta keeldub oma kohustuse täitmisest. Kaebajale teadaolevalt tühistas

halduskohus C. Xt puudutavas haldusasjas küsimustele vastamise kohustuse ligikaudu 25%

ulatuses ning kohtumenetlus on veel pooleli. Olukorras, kus kõrgema astme kohus tühistab

ülejäänud küsimustele vastamise kohustuse, ei ole ka kaebajal kohustust vastustaja

korralduses esitatud küsimustele vastata.

2(8)

3-24-1019

Vaidlustatud korraldusega nõutud teave ning kaebajale esitatud küsimused ei aita kontrollida

C. X residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonil kajastatud andmete õigsust asjaomasel

maksustamisperioodil. Esitatud küsimused ei saa suurendada ega vähendada C. X 2021. a

tulumaksukohustust. Laenulepinguni jõudmise asjaolude, laenuvõtmise põhjuste, intressi,

laenu tagasimaksmise, maksevõime ega laenu tagamise asjaolude väljaselgitamisega ei ole

võimalik C. Xle määrata maksu ega vähendada maksukohustust.

Võib oletada, et kaebaja vastaks korralduses esitatud küsimustele järgmiselt. Kaebaja ei

mäleta täpselt lepingutega seotud asjaolusid ja kuidas laenulepinguteni jõuti, kuid arvab, et

seda tehti ilmselt läbirääkimiste tulemusena, kaebaja arvates võeti laen kinnisvara soetamiseks

ning omatarbeks, kaebaja arvates oli intressiks 5% ja laen tuli tagasi maksta 31.12.2021.

Kaebaja ei mäleta täpselt, kuidas äriühing veendus isiku maksevõimes, aga arvab, et tehti

väga põhjalik analüüs, küsiti kõigi pankade kontode väljavõtted, võeti krediidiinfost päringud,

küsiti käendajate kohta infot ja nende pangakontode väljavõtted ning garantiiandja kinnistute

hindamisaktid, mis ei oleks vanemad kui 6 kuud. Samas tundub kaebajale, et tegemist on

kohatu küsimusega ja see on pigem suunatud äriühingu juhatusele. Kaebaja ei mäleta täpselt,

kas tegemist oli tagamata või tagatud laenudega, kuid maksustamise seisukohalt ei ole neid

erinevalt reguleeritud. Kaebaja oletab, et C. X maksis kõik laenud tagasi 2022. a lõpuks. On

arusaamatu, kuidas saaks sellised vastused aidata kontrollida C. X tulumaksukohustust.

3. Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata.

4. Tallinna Halduskohus rahuldas 11.10.2024 otsusega kaebuse osaliselt, tühistas

MTA 28.02.2024 korralduse nr 12.2-3/060992-11 küsimuse nr 1 osas ja jättis muus

osas kaebuse rahuldamata.

Puudub vaidlus selles, et MTA kontrollis C. X suhtes toimunud maksumenetluses tema

residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonil kajastatud andmete õigsust maksustamisperioodil

01.01.2021–31.12.2021, ja selles, et kaebaja oli nimetatud ajavahemikul Libris Group OÜ

juhatuse liige ja maksumenetluses menetlusväline isik ehk kolmas isik.

Vaidlustatud korralduse õiguslikuks aluseks on märgitud maksukorralduse seaduse (MKS) §

46, § 553 lg 1 p 4 ning § 61 lg-d 1 ja 3. MKS § 46 sätestab maksuhalduri haldusaktidele

esitatavad nõuded ja vaidlus puudub nende nõuete täitmise üle. MKS § 61 lg 2 sätestab, et

enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase

poole. See nõue ei tähenda, et maksukohustuslaselt peab olema nõutud sama teavet või samu

dokumente, vaid piisab sellest, kui nõue esitatakse seoses samade tehingutega (nt Riigikohtu

26.09.2018 otsus nr 3-16-2324, p-d 9–11). Sealjuures ei pea maksuhaldur olema eelnevalt

ammendanud kõiki võimalusi sundida maksukohustuslast sama teavet andma ja dokumente

esitama. Vastustaja on pöördunud enne kaebajalt teabe nõudmist 04.04.2023 korraldusega ja

08.06.2023 korraldusega C. X poole, seega on pöördunud esmalt maksukohustuslase poole.

Asjaolu, et C. X ja MTA vahel on pooleli kohtumenetlus teabe küsimise korralduse

õiguspärasuse üle (haldusasi nr 3-23-1804), ei tähenda, et maksuhalduril puudub õigus jätkata

maksukontrolli ning teha täiendavaid toiminguid. Samuti ei oma tähendust see, kas

maksukohustuslane temalt nõutud teabe esitamise kohustuse täidab. MKS § 61 lg 2 välistab

üksnes selle, et maksuhaldur võiks jätta teabe ja dokumendid maksukohustuslaselt eelnevalt

üldse nõudmata. Nt ei keela MKS § 61 lg 2 kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmist,

kui see on maksuhalduri hinnangul vajalik maksukohustuslaselt saadud teabe ja tõendite

õigsuse kontrollimiseks (nt Riigikohtu 24.05.2011 otsus nr 3-3-1-24-11, p 14). Vastustajal on

maksumenetluses uurimiskohustus ning kaalutlusõigus (MKS § 11 lg 2, § 12) otsustada selle

üle, milliseid toiminguid ning millisel viisil maksumenetluses teha. Vastustaja on vaidlustatud

korralduses märkinud, et maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teavet andnud. Vastustaja

on täitnud MKS § 61 lg-s 2 sätestatud kohustuse.

3(8)

3-24-1019

Kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks on sobivaks kriteeriumiks teabe

üldine seos maksumenetlusega (vt nt Riigikohtu 26.09.2018 otsus nr 3-16-2324, p 9).

Vaidlustatud korralduses ei esine selliseid põhjendamispuudusi, mis tooksid kaasa korralduse

tervikuna tühistamise, sest kaebajalt nõutud teave on C. X maksumenetlusega äratuntavas

üldises seoses. Korraldusest nähtuvalt pidi kaebajale olema ilmne, et temalt nõutud teabe

küsimine hõlmab C. X suhtes toimuvat maksukontrolli füüsilise isiku kogu 2021. a tulumaksu

arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse üle. Kaebajalt küsiti teavet C. X ja Libris

Group OÜ vaheliste laenutehingute kohta, mis sõlmiti ajal, mil kaebaja oli Libris Group OÜ

juhatuse liige. Kaebajale esitatud küsimused on seotud maksukontrolli käigus MTA-le

teatavaks saanud konkreetsete laenutehingutega, mille osaliseks on kaebaja olnud ning seetõttu

võis kaebajalt eeldada nende tehingutega seotud teabe olemasolu. Maksuhaldur ei pidanud

vaidlustatud korralduses kaebajale täpselt selgitama, millist maksumenetluses tähendust

omavat asjaolu soovitakse kaebajalt nõutava teabega tõendada või kontrollida, kuidas selline

teave täpsemalt maksumenetlust ja maksukohuslasele võimaliku maksu määramise otsustust

mõjutab või millisel täpsel eesmärgil kaebajalt saadud teavet maksumenetluses kasutatakse.

See, kuidas hinnata olemasolevat ja kolmandalt isikult täiendavalt saadavat teavet, on MTA

pädevuses. Kolmas isik ei saa maksuhalduri eest otsustada, kas taotletav teave ja dokumendid

võimaldavad korralduses nimetatud eesmärki saavutada või mitte, sest praeguse vaidluse

esemeks ei ole kontrolli tulemusena koostatav võimalik maksuotsus. Kuna vaidlustatud

korralduse küsimused nr 2–7 puudutavad konkreetsete laenutehingutega seotud tegelikke

asjaolusid, siis ei ole nende küsimuste osas teabe nõudmine meelevaldne.

C. X kui maksukohustuslasega seotud haldusasjas nr 3-23-1804 vaidlustatud 08.06.2023

korraldusega küsis MTA küsimustes nr 3.2 ja 4.8, kuidas on maksukohustuslane loonud

kontakti ülekande teinud isikuga, ning küsimuses nr 4.6, millistest vahenditest

maksukohustuslane laenu tagastab. Tallinna Halduskohus tühistas 14.03.2024 otsusega muu

hulgas MTA 08.06.2023 korralduses sisalduvad küsimused nr 3.2, 4.6. ja 4.8, kuna kohtule ei

olnud äratuntav seos nende küsimuste ja maksumenetluse vahel. Eelkõige jäi arusaamatuks,

kuidas nendele küsimustele esitatavad vastused võiksid aidata kaasa C. X 2021. a

tulumaksuarvestuse kontrollimisele. Sarnaselt Tallinna Halduskohtu 14.03.2024 otsuses nr 3-

23-1804 esitatud seisukohtadega ei ole ka siinses asjas äratuntav, kuidas saaks maksuhaldurile

maksukohustuslase tulumaksuarvestuse kontrollimisel kaasa aidata teave selle kohta, kuidas

on lepingupooled jõudnud laenulepingute sõlmimiseni. Ehkki maksumenetluses

maksukohuslasele ja kolmandale isikule esitatavad küsimused ei pea olema kokkulangevad, on

arusaadav, et vastustaja soovis teada, kuidas on laenulepingu osalised jõudnud

laenulepingueelsete läbirääkimisteni. See tähendab, et kaebajale esitatud küsimus oli

tähenduselt sarnane 08.06.2023 korralduse tühistatud küsimusega nr 4.8. Kuna vastustaja ei

ole vaidlustatud korralduse ühegi esitatud küsimuse vajalikkust ja täpsemat seost selgitanud ka

kohtumenetluses, ei ole kohus veendunud, et küsimuse nr 1 puhul esineb üldine seos C. X

suhtes toimuva maksumenetlusega. Seega tuleb korraldus tühistada selles sisalduva küsimuse

nr 1 osas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. V.T palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 11.10.2024 otsus osas, millega

kaebus jäeti rahuldamata, ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada täies ulatuses.

Kaebaja jääb oma kaebuses esitatud väidete juurde. Lisaks tuleb märkida, et Libris Group OÜ

on registrist kustutatud. Seega ei saa kaebaja füüsilise isikuna anda ütlusi, mis kuidagigi

aitaks kaasa maksumenetlusele, kuna ta ei saa esindada registrist kustutatud ettevõtet, ning

kolmanda isiku ütlused ei saa luua õiguslikke tagajärgi või kaasa aidata maksumenetlusele.

Korralduse küsimused nr 2–7 on üles ehitatud sellistena, et nendele saaks vastata üksnes

4(8)

3-24-1019

osaühingu seaduslik esindaja, sest vastupidisel juhul on see lihtsalt kunagise juhatuse liikme

suvaline arvamus või mälestus, mis võib suure tõenäosusega olla (osaliselt) vale. Kindlasti ei

aita kaebaja vastused tuvastada C. X ning Libris Group OÜ (kustutatud) vaheliste

laenutehingute asjaolusid. Kaebaja ütlused ei saa tuua endaga kaasa mingeid juriidilisi

tagajärgi Libris Group OÜ-le (kustutatud) ega C. Xle.

Riigikohus on otsuse nr 3-16-2324 p-s 9 märkinud, et üksnes sel juhul tohib MTA pöörduda

otse kolmanda isiku poole, kui kontrollitaval maksukohustuslasel ei saagi olla uuritavat teavet

või dokumente. Praegusel juhul pole see nii. Halduskohus leidis, et kuna vastustaja on

pöördunud teabe saamiseks esmalt C. X poole, on ta täitnud MKS § 61 lg-s 2 sätestatud

kohustuse, sõltumata sellest, et C. Xle tehtud korralduse üle käiv kohtuvaidlus on pooleli.

Sellise käsituse korral kaotab kõnealune säte oma tähenduse, milleks on kaitsta kolmandaid

isikuid ebavajaliku halduskoormuse eest. Kui seadus on maksukohustuslasele ette näinud

võimaluse vaidlustada teabe küsimist ja maksukohustuslane seda teeb, siis ei saa MTA väita,

et ta on MKS 61 lg-s 2 sätestatud kohustuse juba täitnud. Sel juhul tulebki ära oodata

kohtulahend ning alles siis, kui teabe nõudmise korraldus jääb jõusse ja maksukohustuslaselt

siiski teavet ei saada, saab teabe küsimiseks pöörduda kolmanda isiku poole.

6. Maksu- ja Tolliamet palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes oma

varasemate seisukohtade juurde ja nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega.

Kaebaja ei ole pädev hindama, millist tähendust võib maksumenetluses omada temalt nõutav

teave, ega ka seda, kas või kuidas on MTA esitatud küsimused asjakohased C. X

maksukohustuse kontrollimisel. Maksuhaldur otsustab, milliseid tõendeid on vajalik

menetluses koguda ning hindab ka saadud teabe usaldusväärsust. Kaebaja oli Libris Group

OÜ (kustutatud) juhatuse liige ajal, mil osaühingu pangakontolt tehti ülekandeid C. Xle.

Seega peaks ta ka olema teadlik ülekannete tegemise põhjustest ja muudest väidetava laenuga

seonduvatest asjaoludest, mis võivad omada tähendust C. X maksukohustuse

väljaselgitamisel. Kaebaja viide Riigikohtu seisukohale, et MTA tohib pöörduda otse

kolmanda isiku poole vaid siis, kui kontrollitaval maksukohustuslasel ei saagi olla uuritavat

teavet või dokumente, ei ole asjassepuutuv, sest praegusel juhul ei pöördunud maksuhaldur

otse kaebaja kui kolmanda isiku poole, vaid küsis esmalt teavet kontrollitavalt

maksukohustuslaselt C. Xlt. Kui viimane talle pandud kohustuse täidab, võib maksuhalduril

langeda ära vajadus pöörduda samas küsimuses kolmandate isikute poole. Kui aga

maksukohustuslane jätab korralduse täitmata (muu hulgas nt ka seda vaidlustades) või MTA

peab vajalikuks tema väiteid või esitatud tõendeid kontrollida, siis on maksuhalduril õigus

pöörduda kolmandate isikute poole.

7. Maksu- ja Tolliamet palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 11.10.2024 otsus

osas, millega kohus rahuldas kaebuse, ning teha uus otsus, millega jätta kaebus täies ulatuses

rahuldamata.

Halduskohus leidis, et kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks on sobivaks

kriteeriumiks teabe üldine seos käimasoleva maksumenetlusega. Samas on eeltooduga

vastuolus kohtuotsuse järeldused vaidlusaluse korralduse küsimuse nr 1 osas. Sarnaselt

vaidlustatud korralduse küsimustega nr 2–7 puudutab ka küsimus nr 1 konkreetsete

laenutehingutega seotud tegelikke asjaolusid. Nõnda on ka teave, millistel asjaoludel

tehinguni jõuti – kellelt tuli initsiatiiv leping sõlmida, kuidas lepiti kokku selle tingimustes,

kes vormistas lepingud jne – tehingu toimumise ja sellest tuleneva maksukohustuse

kindlakstegemisel asjakohane. Selline teave annab võimaluse hinnata pooltevahelist seotust ja

teiste tõenditega kogumis anda hinnangu ka tehingu tegelikule toimumisele või muudele

asjaoludele, mis omavad tähendust maksukohustuse kindlakstegemisel. Maksuhaldur ei pea

kolmandale isikule selgitama, millist asjaolu soovitakse temalt nõutava teabega tõendada või

5(8)

3-24-1019

kontrollida. Veel enam – eelnev selgitamine võib oluliselt mõjutada MTA-le antavate vastuste

usaldusväärsust, seda eriti nt olukorras, kus tehingupartnerite puhul on tegemist seotud

isikutega. Kuigi kohus on otsuses õigesti välja toonud, mis on kolmandalt isikult nõutava

teabe nõudmisel sisulisel piiritlemisel sobivaks kriteeriumiks, ei ole ta neid kriteeriumeid

küsimuse nr 1 puhul järginud. Halduskohus ei ole ka selgitanud, milles seisneb vaidlusaluse

korralduse küsimuse nr 1 erinevus ülejäänud küsimustest. Seisukoht, mille kohaselt on

arusaadav, et MTA soovis teada, kuidas on laenulepingu osalised jõudnud laenulepingueelsete

läbirääkimisteni, on ekslik. Korralduses esitatud küsimusest nähtuvalt huvitas maksuhaldurit,

kuidas jõudsid isikud laenulepingute sõlmimiseni, mitte aga see, kuidas jõuti

laenulepingueelsete läbirääkimisteni või kuidas üleüldse loodi kontakt isikuga. Seega ei ole

kõnealune küsimus sisult kattuv haldusasjas nr 3-23-1804 vaatluse all olnud korralduse

küsimustega nr 3.2 ja nr 4.8, mis puudutasid isikutega kontaktide loomist. Nii on kohus

küsimuse nr 1 tühistanud pelgalt haldusasjas nr 3-23-1804 otsuse põhjendustele viidates, kuigi

haldusasja nr 3-23-1804 vaidlusaluse korralduse küsimused erinevad oluliselt praeguses

haldusasjas vaidlustatud korralduse küsimusest nr 1.

Üllatuslik ja põhjendamatu ka halduskohtu etteheide, et MTA ei ole kohtumenetluses

selgitanud vaidlustatud korralduse ühegi esitatud küsimuse vajalikkust ning täpsemat seost.

Esiteks ei ole kohus MTA-lt küsimuste täiendavat selgitamist nõudnud. Teiseks on

halduskohtu etteheide vastuolus tema enda seisukohaga, et maksuhalduril puudub kolmandalt

isikult teabe nõudmisel kohustus detailselt põhjendada, milliseid konkreetseid asjaolusid ta

soovib kindlaks teha ning kuidas on kaebajalt nõutud teave ja dokumendid konkreetselt

seotud maksukohustuslase kontrollimisega. Halduskohus on asunud alusetult piirama

maksuhalduri tegevust maksumenetluses (vt MKS § 59, § 61 lg 1).

8. V.T palub jätta MTA apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kaebaja on põhimõtteliselt vastu, et maksuhaldur võib tema vaba aega raisata. Kaebajal on

põhiseadusest tulenevalt õigus vabale eneseteostusele, mis hõlmab ka seda, et ta ei pea oma

vabast ajast kolmanda isikuna menetluses osalema, kui haldusorgan pole varem teinud kõik

selleks, et küsitud teavet muul viisil saada. Kehtiva õiguse järgi ei ole kaebajal kohustust

MTA-le teavet esitada. Haldusasjas nr 3-23-1804 võib kohus leida, et C. X ei peagi MTA-le

nõutud teavet esitama. Halduse hea tavaga on vastuolus, et sellises olukorras survestatakse

kaebajat sarnastele küsimustele vastama.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub kohtuotsuse põhjendustega osas, millega halduskohus

jättis kaebuse rahuldamata, ega pea vajalikuks neid täies mahus korrata (HKMS § 201 lg 4).

Vastustaja apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

10. Vaidlusalust korraldust ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et Libris Group OÜ on

praeguseks registrist kustutatud. Korralduse adressaat on kaebaja füüsilise isikuna, mitte

osaühing. Libris Group OÜ (kustutatud) ei ole kontrollimenetluses maksukohustuslaseks,

seega pole ka tähtsust asjaolul, kas kaebaja antavate vastuste alusel saab Libris Group OÜ-le

(kustutatud) tekkida mingeid õiguslikke tagajärgi. MKS § 61 tähenduses saab käsitada

kolmanda isikuna iga menetlusvälist isikut, kellel on või võib olla teavet maksumenetluses

tähtsust omavate asjaolude kohta. Viidatud sätte tähenduses võib kolmandaks isikuks olla ka

maksukohustuslase tehingupartneriks olnud äriühingu seaduslik esindaja. Üldjuhul saab

eeldada, et seaduslik esindaja on tema juhitava äriühingu majandustegevusega kursis.

Vaidlustatud korraldusest nähtub selgelt, et kontrollimenetluses on maksukohustuslaseks C. X

6(8)

3-24-1019

ja kontrolli objektiks on muu hulgas väidetav laenusuhe C. X ja Libris Group OÜ (kustutatud)

vahel 2021. a-l. Äriregistri andmetel oli kaebaja 2021. a-l Libris Group OÜ (kustutatud)

juhatuse liige. Seega on kaebaja isik, kellel võib olla teavet C. X ja Libris Group OÜ

(kustutatud) vaheliste 2021. a laenutehingute kohta. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga,

et vaidlustatud korralduse küsimused nr 2–7 puudutavad konkreetsete C. X ja Libris Group

OÜ vahel toimunud laenutehingutega seotud tegelikke asjaolusid ja nende puhul on arusaadav

üldine seos C. X suhtes toimuva maksumenetlusega. Tähtsust ei oma see, et kaebaja arvates ei

aita tema vastused laenutehingute asjaolusid tuvastada. Selle, kas esitatud küsimused on

asjakohased ja millist tähendust saadud vastused omavad, otsustab maksuhaldur (MKS § 11

lg 2 ja § 59 lg 1).

11. Halduskohus leidis õigesti, et vastustaja oli enne vaidlustatud korralduse andmist täitnud

MKS § 61 lg-s 2 sätestatud kohustuse pöörduda esmalt maksukohustuslase enda poole.

Kohtupraktikas on selgitatud, et MKS § 61 lg-s 2 sätestatud piirav tingimus on menetluslik ja

selles nähakse ette toiming, mis tuleb enne kolmanda isiku poole pöördumist teha (nt

Riigikohtu 24.05.2011 otsus nr 3-3-1-24-11, p 12). Nimetatud säte välistab üksnes selle, et

maksuhaldur võiks jätta teabe ja dokumendid maksukohustuslaselt eelnevalt üldse nõudmata,

kuid ei eelda, et kolmandalt isikult teabe nõudmiseks peaks maksuhaldur olema esmalt

ammendanud kõiki võimalusi sundida maksukohustuslast sama teavet andma ja dokumente

esitama. Tuleb silmas pidada, et maksustamisel tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks

vajalike tõendite kogumine on ajakriitiline, mh tulenevalt maksude määramise

aegumistähtaegadest ja maksukohustuslaste tegevusest maksude ebaõige tasumise varjamisel

(vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2023 otsus nr 3-22-307, p 14). Seega selgitas

halduskohus õigesti, et asjaolu, et C. X ja MTA vahel oli pooleli kohtumenetlus

maksukohustuslaselt teabe küsimise korralduse õiguspärasuse üle (haldusasi nr 3-23-1804), ei

tähenda, et maksuhalduril puudus õigus jätkata maksukontrolli ja teha täiendavaid toiminguid.

Maksuhalduri valitud menetlustoimingu õiguspärasust tuleb hinnata konkreetse isikuga

seonduvate asjaolude põhjal. Ringkonnakohus märgib siinkohal siiski, et praeguseks on

haldusasjas nr 3-23-1804 kohtumenetlus lõppenud ja ringkonnakohus on 05.12.2025

kohtuotsusega (jõustunud) tuvastanud, et C. Xle antud MTA 08.06.2023 korraldus oli

õiguspärane kõigi nende küsimuste osas, mille osas halduskohus C. X kaebust ei rahuldanud.

Järelikult pole alust asuda seisukohale, et MTA poleks üldse tohtinud C. X ja Libris Group

OÜ vaheliste laenutehingute kohta kolmandatelt isikutelt selgitusi küsida.

12. Kaebaja viidatud õigus vabale eneseteostusele (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 19 lg

1) ei ole piiramatu. Nimetatud põhiõigust võib riivata mis tahes põhjusel, mis ei ole PS-ga

vastuolus (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17.12.2019 otsus nr 5-

19-40, p 53). MKS § 61 alusel kolmandalt isikult teabe küsimise eesmärk on

maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamine ja selle kaudu

maksukohustuste nõuetekohase täitmise tagamine. Tegemist on vaba eneseteostuse õiguse

riivamise legitiimsete põhjustega põhiseaduse mõttes. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

vastustaja vaidlustatud korralduse andmisega riivanud ebaproportsionaalselt kaebaja

põhiõigusi. Korraldusega küsitud teabe hulka ei saa pidada kuigi mahukaks ning esitatud

küsimustele vastamist tehingute asjaoludega eeldatavasti kursis olnud kaebaja jaoks ülemäära

koormavaks.

13. Nagu halduskohus vaidlustatud otsuses selgitas, tühistas Tallinna Halduskohus 14.03.2024

otsusega asjas nr 3-23-1804 C. Xle antud 08.06.2023 korralduses esitatud küsimused nr 3.2 ja

4.8. Nende küsimustega soovis MTA teada, kuidas on maksukohustuslane loonud kontakti

ülekande teinud isikutega, s.t kaebaja ja Libris Group OÜ-ga (kustutatud) (vt dtl 112–113).

Halduskohtu 14.03.2024 otsus jõustus kaebuse rahuldamist puudutavas osas edasi kaebamata,

ülejäänud osas 06.01.2026. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et nimetatud

7(8)

3-24-1019

küsimused on sama tähendusega kui praeguses asjas vaidlustatud korralduse küsimus nr 1

„palume selgitada, kuidas jõuti Libris Group OÜ ja C. X vaheliste laenulepingute

sõlmimiseni“. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa küsimusest nr 1 järeldada, et MTA soovis

sellega teada just asjaolu, kuidas jõudsid laenulepingu osalised lepingueelsete läbirääkimisteni

või kuidas loodi omavaheline kontakt. Seejuures ei ole seda küsimust mõistnud nii ka

kaebaja, kes on kaebuse lk-l 2 seoses küsimusega nr 1 märkinud järgmist: „Oletame, et mina

kui kunagine juhatuse liige vastaksin, et täpselt ei mäleta, aga arvan, et laenulepinguteni jõuti

läbirääkimiste tulemusena.“ (vt dtl 4). Vastustaja on apellatsioonimenetluses selgitanud, et

küsimusega nr 1 sooviti saada üldisemaid selgitusi laenulepinguteni jõudmise protsessi ning

tehingupoolte rolli kohta selles. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud vastustaja

selgitus, et selline teave annab võimaluse hinnata pooltevahelist seotust ning teiste tõenditega

kogumis võimaldab anda hinnangu ka tehingu tegelikule toimumisele või muudele

asjaoludele, mis omavad tähendust maksukohustuse kindlakstegemisel. Korralduse küsimus

nr 1 puudutab sarnaselt küsimustega nr 2–7 konkreetseid Libris Group OÜ ning C. X vahelisi

laenulepinguid. Seega on ringkonnakohtu arvates ka küsimuse nr 1 puhul äratuntav küsitava

teabe üldine seos läbiviidava maksumenetlusega ning kõnealust küsimust ei saa pidada

meelevaldseks. Olukorras, kus MTA-l puuduvad eelnevad andmed laenulepingu sõlmise

asjaolude kohta, ei pea küsimuses olema väga konkreetsed ja spetsiifilised, vaid võivad jääda

teatud ulatuses n-ö avatud küsimusteks. Esitatavat vastust saab vajadusel hiljem täiendavate

küsimuste abil täpsustada. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et MTA 28.02.2024

korraldus on õiguspärane ka selle küsimuse nr 1 osas.

14. Eelneva põhjal jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kuid

rahuldab MTA apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu 11.10.2024 otsuse

osas, millega halduskohus rahuldas kaebuse, ning teeb uue otsuse, millega jätab V.T kaebuse

täies ulatuses rahuldamata.

15. Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks

arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Menetluskulud

kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Menetluskulude vastaspoolelt

väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine

(HKMS § 109 lg 1). Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid MTA ei ole taotlenud kaebajalt

menetluskulude väljamõistmist. Seetõttu jäävad nii esimese kui ka teise kohtuastme

menetluskulud poolte endi kanda. Ühtlasi tuleb tühistada halduskohtu 11.10.2024 otsus osas,

millega halduskohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu katteks 2,80

eurot.

16. Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja ja C. X nimed asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg

3).

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)