3-23-1449/21 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.02.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1449

Haldusasi

Irene Kinnisvara OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

12.05.2023

korralduse

nr

12.2-3/060107-4

õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Irene Kinnisvara OÜ, esindaja v.adv Toomas

Pikamäe

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Indrek Lind

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22.10.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Irene Kinnisvara OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Irene Kinnisvara OÜ apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 22.10.2024 otsus.

3. Teha asjas uus otsus, millega tuvastada Maksu- ja Tolliameti 12.05.2023 korralduse

nr 12.2-3/060107-4 õigusvastasus.

4. Mõista Maksu- ja Tolliametilt Irene Kinnisvara OÜ kasuks välja 3960 eurot esimese

ja teise astme kohtu menetluskulu katteks. Muus osas jätta menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

5. Jõustunud kohtuotsus avaldada arvutivõrgus selliselt, et X nimi on asendatud

tähemärgiga.

Selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.03.2026.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

3-23-1449

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 19.12.2022 korraldusega nr 12.2-3/060107-1 Irene

Kinnisvara OÜ 2021. a oktoobri kuni 2022. a novembri ettevõtte tulu- ja sotsiaalmaksu,

kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (TSD) lisal 7

esitatud andmete õigsuse kontrollimist. Korralduses oli selgitatud, et kaebaja on äriregistrile

esitanud ainuosaniku 08.10.2021 otsuse, mille kohaselt vähendatakse osaühingu osakapitali

235 000 euro võrra ainuosanikule kuuluva osa nimiväärtuse vähendamise teel ja osakapitali

vähendamisel vabaneva kapitali arvel võib ainuosanikule teha väljamakseid. MTA palus

selgitada, millal ja mis summades on tehtud ainuosanikule osakapitali väljamakseid, ning

esitada raamatupidamise pearaamatu kontode väljavõtted, 2021. a kohta detailne bilanss ja

kasumiaruanne, kõikide pangakontode ja makseasutuste kontode väljavõtted.

2. Maksu- ja Tolliamet selgitas 12.05.2023 korralduses nr 12.2-3/060107-4, et Irene

Kinnisvara OÜ 21.02.2023 ja 02.05.2023 esitatud teabe ja dokumentide analüüsimise

tulemusel vajab MTA täiendavat teavet kontrolliperioodil toimunud tegevuse kohta. Küsitud

dokumendid ja selgitused tuli esitada hiljemalt 25.05.2023.

Küsimusega nr 1 küsiti, millega tegeles Irene Kinnisvara OÜ kontrollitaval perioodil.

Küsimustega nr 2–11 nõuti kokkuvõtlikult Irene Kinnisvara OÜ-lt selgitusi ja dokumente

järgmiste asjaolude kohta:

–

laenutehingud Libris Group OÜ-ga (küsimus nr 2);

–

ülekanded Just Print OÜ-ga (küsimused nr 3 ja 9);

–

laenutehingud Murx Capital OÜ-ga (küsimus nr 4);

–

ülekanded Kuldala tee 4c OÜ-le (küsimus nr 5);

–

ülekanne Madara 14 OÜ-lt (küsimus nr 6);

–

ülekanded Kalda tee 32 OÜ-lt (küsimus nr 7);

–

laenutehingud EK Invest OÜ-ga (küsimus nr 8);

–

ülekanded BlackHill OÜ-lt (küsimus nr 10);

–

kinnisasja aadressil Keemia tn 11-49, Tallinn võõrandamine Kalda tee 32 OÜ-le (küsimus

nr 11).

Korralduses on märgitud, et selle õiguslikud alused on maksukorralduse seaduse (MKS) § 46,

§ 551 lg 1 ja lg 2 p 3, § 552 lg 1, § 553 lg 1 p-d 2 ja 4, § 60 lg 1 ja § 62 lg-d 1 ja 3.

3. MTA andis 15.06.2023 e-kirjaga teada, et korralduse täitmise tähtaega pikendatakse kuni

01.07.2023.

4. Irene Kinnisvara OÜ esitas 28.06.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA

12.05.2023 korralduse tühistamiseks.

Vaidlustatud korraldusega nõutava teabe seos kaebaja maksumenetlusega ei ole arusaadav, s.t

korralduse täitmine ei aita vastustajal kontrollida, kas kontrolliperioodi TSD-de lisades 7

deklareeritud andmed on õiged. TSD lisal 7 deklareeritakse teatud maksukohustused.

2(8)

3-23-1449

Perioodil oktoobrist 2021 kuni novembrini 2022 kehtis TSD lisa 7 vorm kahes erinevas

redaktsioonis: üks kehtis 01.07.2021–06.01.2022 ja teine kehtis 07.01.2022–31.12.2022.

Mõlemad vormid nägid ette, et TSD lisal 7 deklareeritakse dividendid ja muud

kasumieraldised, väljamaksed omakapitalist ja nendega seotud õigused, varjatud

kasumieraldised, välismaiste kontrollitavate äriühingute kasum, tulumaks lahkumisel ning

krediidiasutuste avansiline tulumaks kasumilt.

Kaebaja ainuosanik ja tegelik kasusaaja kontrollitaval perioodil oli X, s.t füüsiline isik. TSD

lisal 7 deklareeritavad maksukohustused on kaebaja suhtes asjakohased vaid piiratud juhtudel.

Dividendi (ning ka muud kasumieraldist) makstakse osanikule (äriseadustiku (ÄS) § 157).

Järelikult sai kaebajal kontrollitaval perioodil olla seoses dividendide ja muude

kasumieraldistega tulumaksukohustus vaid juhul, kui kaebaja maksis dividende oma

ainuosanikule Xle. Mõiste „väljamaksed omakapitalist“ tähendus on avatud tulumaksuseaduse

(TuMS) § 50 lg-s 2. Seega sai kaebajal kontrollitaval perioodil olla seoses väljamaksetega

omakapitalist tulumaksukohustus ainult siis, kui kaebaja tegi oma ainuosanikule TuMS § 50

lg-s 2 nimetatud väljamakseid. Mõiste „varjatud kasumieraldised“ tähendus TuMS mõttes on

avatud TuMS §-s 502. Kuna kaebaja ainuosanik on füüsiline isik, siis ei ole tegemist

emaettevõtja ega kontserniga. Seetõttu sai kaebajal kontrollitaval perioodil olla varjatud

kasumieraldisega seoses tulumaksukohustus üksnes juhul, kui kaebaja andis laenu oma

ainuosanikule. Kaebajal puudusid kõnealusel perioodil välismaised kontrollitavad äriühingud

(vt TuMS § 543 lg 2), mille kasumilt oleks kaebaja pidanud maksma Eesti tulumaksu (vt

TuMS § 543 lg 1). Kaebaja ei lahkunud kontrollitaval perioodil Eestist, mistõttu ta ei pidanud

tasuma TuMS § 545 lg-s 1 näidatud tulumaksu. Kaebaja ei ole residendist krediidiasutus, kes

peab tegema avansilisi makseid (vt TuMS § 471).

Küsimus nr 1 on asjakohatu ega seondu kaebaja suhtes toimuva kontrollimenetlusega.

Tulumaksuga maksustatakse residendist äriühingu tehtud väljamakseid. Asjaolu, milline oli

kaebaja tegevus kontrollitaval perioodil, ei aita vastustajal kontrollida seda, kas kaebaja

kontrollitava perioodi TSD lisa 7 andmed on õiged. Küsimus nr 10 on samuti asjakohatu.

Dokument, mille alusel Blackhill OÜ tegi kaebajale väljamaksed, ei aita vastustajal

kontrollida seda, kas kaebaja kontrollitava perioodi TSD lisa 7 andmed on õiged.

Küsimused nr 2–9 on asjakohatud, s.t küsimused Libris Group OÜ-le, Murx Capital OÜ-le,

EK Invest OÜ-le antud laenu ning Just Print OÜ-le, Kuldala tee 4c OÜ-le, Madara 14 OÜ-le,

Kalda tee 32 OÜ-le tehtud ülekannete kohta ei ole seotud kaebaja TSD lisal 7 deklareeritud

andmete õigsusega, sest kaebaja ainuosanik ja tegelik kasusaaja alates kaebaja asutamisest on

olnud X; Libris Group OÜ, Murx Capital OÜ, EK Invest OÜ, Just Print OÜ, Kuldala tee 4c

OÜ, Madara 14 OÜ, Kalda tee 32 OÜ olid/on Eesti residendist äriühingud, kaebaja ei

lahkunud kontrollitaval perioodil Eestist ja kaebaja ei olnud kontrollitaval perioodil

krediidiasutus. Samal põhjusel on asjakohatu küsimus nr 11, s.t küsimus selle kohta, kas

Kalda tee 32 OÜ maksis kaebajale Tallinnas Keemia tn 11-48 asuva korteriomandi ostuhinna.

Kaebaja möönab, et küsimused nr 2–9 ning 11 võiks olla asjakohased, kui vastustaja

kontrolliks kaebaja TSD lisal 6 deklareeritud andmete õigsust, sest sellel deklareeritakse mh

seotud isikute vahelised tehingud ja nende väärtused ning ettevõtlusega mitteseotud kulud ja

väljamaksed.

12.05.2023 korralduse õiguslik alus on MKS § 60 lg 1 esimene lause. Korraldus on sellega

vastuolus. MKS § 60 lg 1 esimese lause sõnastus on samatähenduslik MKS § 61 lg 1 esimese

lause sõnastusega. Maksuhalduri pädevus kontrollida maksude deklareerimise ja tasumise

õigsust ei tähenda, et maksukohustuslane peab andma maksuhaldurile teavet, millel puudub

seos maksukohustuslase suhtes toimuva maksumenetlusega (vrd Riigikohtu 26.09.2018 otsus

nr 3-16-2324, p-d 9 ja 11). Maksukohustuslase kaasaaitamiskohustust tuleb sisustada

konkreetse maksumenetluse ehk maksukontrolli raames. Kui maksuhaldur soovib

3(8)

3-23-1449

maksukontrolli raames nõuda maksukontrolli ulatusest väljuva teabe esitamist, siis peab

maksuhaldur eelnevalt muutma maksukontrolli ulatust (vt MKS § 552 lg 3). Teisisõnu on

maksukohustuslase kaasaaitamiskohustuse maht piiratud maksukohustuslase suhtes toimuva

konkreetse maksukontrolli ulatusega. Seisukoht, et maksukohustuslane peab

kaasaaitamiskohustuse tõttu andma maksuhaldurile ükskõik millist maksustamisega seotud

teavet, sõltumata sellest, kas see teave on maksukontrolliga seotud või mitte, on vastuolus

eraelu puutumatuse põhimõttega, ettevõtlusvabadusega ning seaduse kaitsega riigivõimu

omavoli eest.

5. Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata.

MKS § 11 lg 2, § 59 lg 1, § 60 lg 1 ja § 62 lg 1 annavad maksuhaldurile maksumenetluses

ulatusliku kaalutlusõiguse muu hulgas nii asja õigeks otsustamiseks vajalike tõendite liigi ja

allika määratlemisel kui ka nende kogumise viisi otsustamisel. See tähendab, et maksuhaldur

otsustab kontrolli ulatuse ja muud kontrolli üksikasjad ning asja otsustamiseks vajalike

tõendite kogumise kaalutlusõiguse alusel ise ega pea oma valikut kontrollitavale põhjendama.

Korralduse põhjendamisnõue ei eelda ega saagi eeldada seda, et maksuhaldur kirjeldab

korralduses selle adressaadile üksikasjalikult kontrollimenetluses teatavaks saanud faktilisi

asjaolusid, maksuhalduri kontrollistrateegiat, menetluse käigus tõusetunud teooriaid vms.

Vaidlusalusest korraldusest on mõistliku pingutusega võimalik aru saada, milliste tehingutega

seonduvalt MTA küsib kaebajalt täiendavat teavet ja dokumente. MKS §-st 10 tulenev

maksuhalduri üldine kontrollipädevus haakub MKS § 11 lg-ga 1, mille kohaselt maksuhaldur

on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud

arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka

vähendavaid asjaolusid. Eeltoodud kohustuse täitmine eeldab asjaolude igakülgset

analüüsimist ning konkreetsete tehingute lõikes saab nii nende formaalse kui ka sisulise

kontrolliperioodi ja -objektiga seotuse kohta teha järeldusi alles pärast äriühingu poolt nende

tehingute kohta täpsustavate andmete esitamist. Alles siis selgub, kas ja kuivõrd omavad need

tehingud seost Irene Kinnisvara OÜ kontrolliperioodi TSD lisaga 7, kas on alust mõne

tehingu ümberkvalifitseerimiseks või hoopis kaebaja poolt viidatud maksukontrolli ulatuse

muutmise võimaluse kasutamiseks MKS § 552 lg 3 alusel. Vaidlusaluses korralduses toodud

faktiline alus on piisav.

Sarnaselt korralduse andmise faktilise alusega on korralduses toodud ka selle andmise

õiguslik alus. Korralduses nõutud dokumentide esitamist ja selgituste andmist ei saa pidada

maksukohustuslase jaoks koormavaks määral, mis piiraks ebaproportsionaalselt äriühingu

ettevõtlusvabadust. MKS § 60 lg-st 1 tulenev teabe ja MKS § 62 lg-st 1 tulenev dokumentide

nõudmise õigus asjaolude kohta, mille kogumise ja säilitamise kohustus on

maksukohustuslasel raamatupidamisarvestuses niikuinii, ei ole ülemääraselt põhiõigusi piirav.

6. Tallinna Halduskohus jättis 22.10.2024 otsusega kaebuse rahuldamata.

MKS §-s 46 on toodud välja maksuhalduri haldusaktidele esitatavad nõuded ning asja

materjalist ei nähtu, et selles osas võiks olla vaidlust. Haldusakti andmise faktiline ja õiguslik

alus (MKS § 551 lg 1 ja lg 2 p, § 552 lg 1, § 553 lg 1 p-d 2 ja 4, § 60 lg 1, § 62 lg-d 1 ja 3) on

esile toodud. Vaidlustatud korraldus on nende sätetega kooskõlas. MKS § 62 lg 3 p 4

võimaldab nõuda elektroonilisel kujul säilitatavate dokumentide esitamist ka elektrooniliselt.

Korralduses on märgitud, et kui dokumentide esitamine e-posti teel oleks nende suure mahu

tõttu keeruline, võib võtta korralduse koostajaga ühendust ja leppida kokku mõlemale poolele

sobiv dokumentide esitamise viis; samuti on võimalik taotleda tähtaja pikendamist, esitades

selle kohta põhjendatud ja allkirjastatud taotluse. Selgitatud on ka korralduse täitmata jätmise

tagajärgi ja korralduse vaidlustamise võimalusi. Eeltoodust lähtuvalt ei ole MTA oma

pädevust ületanud ja sellekohastest piiridest väljunud. MKS § 11 lg 2 kohaselt otsustab

4(8)

3-23-1449

maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, samuti

toimingute liigi ja ulatuse maksuhaldur. Vastustaja on õigesti viidanud ka MKS § 11 lg-le 1,

mille kohaselt on maksuhaldur kohustatud maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja

maksusumma määramisel arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii

maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid ning selgitanud seejuures, et

nimetatud kohustuse täitmine eeldab asjaolude igakülgset analüüsimist, kusjuures

konkreetsete tehingute lõikes saabki vastavaid järeldusi teha pärast küsitud andmete

kättesaamist. MKS § 59 lg 1 kohaselt on maksuhalduri pädevuses otsustada, milliseid

tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. Vaidlustatud korralduses on teabe seos

toimuva maksumenetlusega ning kontrollitava perioodiga küllalt selgesti äratuntav.

Korralduse põhjendused vastavad taoliste haldusaktide motiveerimise üldnõuetele ehk neid

tuleb pidada piisavateks. Seega ei ole tegemist oluliste kaalutlusvigadega või ebapiisavalt

motiveeritud haldusaktiga.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Irene Kinnisvara OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 22.10.2024

otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

Halduskohus on rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Halduskohus ei ole kaebuses

esitatud argumente sisuliselt üldse käsitlenud ega nendele vastanud. Halduskohus ei ole

piiritlenud kaasaaitamiskohustust, mistõttu on jõudnud ebaõigele järeldusele, justkui see

võimaldaks maksuhalduril nõuda kontrollimenetlusega selgelt ja mõistuspäraselt seostamata

teavet ja tõendeid. Halduskohus ei ole põhjendanud, kuidas praegusel juhul õigustab

kaasaaitamiskohustus kaebajalt teabe nõudmist. Vastustaja määras maksukontrolli ulatuse

kindlaks 19.12.2022 korralduses ja ei ole seda muutnud. Halduskohus ei ole seda arvesse

võtnud. Halduskohtu seisukoha kujunemine, et 12.05.2023 korraldusega nõutava teabe seos

kontrolli ulatusega on selgelt äratuntav, ei ole jälgitav. Kaasaaitamiskohustus

maksumenetluses ei ole piiramatu ja see on määratud kontrolli ulatusega. Kui maksuhaldur

soovib maksukontrolli raames nõuda maksukontrolli ulatusest väljuva teabe esitamist, siis

peab maksuhaldur eelnevalt muutma maksukontrolli ulatust (vt MKS § 552 lg 3). Piiritlemata

kaasaaitamiskohustus oleks põhiseadusvastane. Halduskohus ei ole põhjendanud, mis

asjaoludel saab maksukontrolli ulatust muuta tagantjärele, s.t pärast algse kontrolli ulatusest

väljuva teabe väljanõudmist. Kontrolli ulatus ei ole pelgalt maksuhalduri töö korraldamise

küsimus, vaid sellega sisustatakse maksusubjekti kohustusi, kes peab teadma, miks ja millises

ulatuses tema suhtes kontrolli tehakse. Näiteks tagab see MKS §-s 64 sätestatud teabe

andmisest ja tõendite esitamisest keeldumise õiguse. Kaebus ei puuduta maksuhaldurile teabe

esitamise vorme ja viise, teabe esitamiseks antud tähtaja pikendamist, korralduse täitmata

jätmise tagajärgesid ega korralduse vaidlustamise võimalusi. Seega on halduskohtu

tuginemine sellekohastele sätetele asjassepuutumatu. Asjakohatuks tuleb lugeda ka

halduskohtu seisukoht, et 12.05.2023 korralduse põhjendused vastavad taoliste haldusaktide

motiveerimise üldnõuetele ja neid tuleb kokkuvõttes pidada piisavateks. Halduskohus ei ole

selgitanud, mis on „taoliste haldusaktide motiveerimise üldnõuded“.

Vaidlustatud korralduse õigusvastasust tõendab ka see, et vastustaja lõpetas maksukontrolli,

ilma et oleks saanud või vajanud 12.05.2023 korralduses nõutud andmeid. Maksukontroll oli

tingitud sellest, et kaebaja ei olnud deklareerinud omakapitalist tehtud väljamakseid (vt TuMS

§ 50 lg 2). Vastustaja 19.12.2024 teatest nähtub, et 23.03.2023 esitas kaebaja vastustajale

TSD lisa 7 parandusdeklaratsioonid ning vastustaja luges deklaratsioonide parandused õigeks

ja lõpetas maksukontrolli ilma maksukohustust muutvaid asjaolusid tuvastamata. Kaebaja

esitas viidatud parandusdeklaratsioonid 23.03.2023, st enne 12.05.2023 korralduse tegemist,

ja kaebaja ei ole 12.05.2023 korraldust täitnud ega esitanud vastustajale ka mingeid teisi

5(8)

3-23-1449

andmeid. Vaatamata eelnevale tunnistas vastustaja 23.03.2023 tehtud deklaratsioonide

parandused õigeks ja lõpetas maksukontrolli ilma maksukohustust muutvaid asjaolusid

tuvastamata.

8. Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

MTA kontrollis 19.12.2022 korralduse alusel Irene Kinnisvara OÜ 2021. a oktoobri kuni

2022. a novembri TSD-de lisal 7 esitatud andmete õigsust. MTA koostas 19.12.2024 teate

kontrolli lõpetamise kohta. MTA-l ei ole seega enam vajadust ning alust pöörata vaidlustatud

12.05.2023 korraldust täitmisele. 12.05.2023 korraldus oli selle andmise ajal õiguspärane.

Halduskohus on otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud maksuhalduri pädevuse piiride ja

maksukontrolli ulatuse küsimust.

Meelevaldne on asuda kaebaja parandusdeklaratsioonide aktsepteerimise ja

kontrollimenetluse lõpetamise pinnalt seisukohale, et 12.05.2023 korraldus ei olnud

menetluse läbiviimiseks vajalik. Ainuüksi asjaolu, et konkreetse kontrollimenetluse

läbiviimine ja lõpetamine osutub kokkuvõttes võimalikuks ka ilma, et kontrollitav täidaks

talle adresseeritud korralduse, ei muuda korraldust õigusvastaseks. Seda enam, et siinsel juhul

esitas kaebaja 15.01.2024, s.t peale vaidlusaluse korralduse andmist äriregistrile enda varem

puudunud 2022. a majandusaasta aruande, mis võimaldas MTA-l ilma kaebaja

kaasaaitamiskohustuse täitmiseta täiendavalt hinnata parandusdeklaratsioonidel kajastatut

ning kujundada muu hulgas seisukoha maksukontrolli ulatuse muutmise võimaluse

kasutamise kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. MTA tunnistas 29.01.2025 otsusega nr 12.2-3/060107-4-3 MKS § 46 lg 1 ja

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 64 lg-te 2 ja 3 alusel oma 12.05.2023 korralduse nr 12.2-

3/060107-4 edasiulatuvalt kehtetuks. Ringkonnakohus rahuldas 13.05.2025 määrusega

kaebaja 12.05.2025 taotluse ja lubas HKMS § 152 lg 2 alusel kaebajal minna MTA

12.05.2023 korralduse nr 12.2-3/060107-4 tühistamise nõudelt üle selle korralduse

õigusvastasuse tuvastamise nõudele.

10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

11. MKS § 551 lg 1 kohaselt on maksukontrolli eesmärk MKS ja maksuseaduste täitmise

kontrollimine, et selgitada välja kõik maksukohustusega seotud asjaolud, mis võivad

maksukohustust suurendada või vähendada. Maksukontroll algab üldjuhul maksukohustuslase

teavitamisega maksukontrolli alustamisest ja selle ulatusest ning maksukontrolli alustamisel

teavitatakse maksukohustuslast tema õigustest, kohustustest, kontrollitavatest asjaoludest ja

kontrollitavast perioodist (MKS § 552 lg-d 1 ja 2). Maksukontrolli ulatuse muutmisel tuleb

maksukohustuslast sellest teavitada samas korras nagu maksukontrolli alustamisel (MKS §

552 lg 3). MKS § 553 lg-st 1, § 60 lg-st 1 ja § 62 lg-st 2 tulenevalt on maksuhalduril õigus

nõuda

maksumenetluses

tähendust

omavate

asjaolude

kindlakstegemiseks

maksukohustuslaselt teavet ja tema valduses olevate dokumentide esitamist.

12. MKS § 11 lg 2 kohaselt otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega

seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja

otsustamiseks vajalikke tõendeid. Kui maksuhaldurile on seadusega antud volitus kaaluda

abinõu kohaldamist või valida erinevate abinõude vahel, teostab maksuhaldur kaalutlusõigust

volituse piires ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes

põhjendatud huve (MKS § 12). Maksuhaldur ei pea teabe nõudmisel korralduse adressaati

teavitama sellest, milliseid konkreetseid asjaolusid ta soovib kindlaks teha (Riigikohtu

6(8)

3-23-1449

14.04.2014 otsus nr 3-3-1-90-13, p 11). Maksuhalduril tuleb siiski selgitada, milles seisneb

nõutava teabe seos maksumenetlusega, kui seos ei ole äratuntav pelgalt nõutava teabe

iseloomust. Välistatud ei ole selgituste esitamine ka alles kohtumenetluses (vt Riigikohtu

26.09.2018 otsus nr 3-16-2324, p 11). See tähendab, et korralduses nõutav teave peab olema

seotud kontrolliobjektiga (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 01.10.2021 määrus nr 3-21-1587, p

14).

13. MTA teatas 19.12.2022 korralduses nr 12.2-3/060107-1 kaebajale, et alustab kontrolli, mis

hõlmab oktoobri 2021 kuni novembri 2022 TSD lisa 7 esitatud andmete õigsust (dtl 11).

Nimetatud korralduses oli ka selgitatud, et kaebaja on äriregistrile esitanud ainuosaniku

08.10.2021 otsuse, mille kohaselt vähendatakse osaühingu osakapitali ja osakapitali

vähendamisel vabaneva kapitali arvel võib ainuosanikule teha väljamakseid. MTA palus

19.12.2022 korralduses selgitada, millal ja mis summades on tehtud ainuosanikule osakapitali

väljamakseid, ning esitada raamatupidamise pearaamatu kontode väljavõtted, 2021. a kohta

detailne bilanss ja kasumiaruanne, kõikide pangakontode ja makseasutuste kontode

väljavõtted. Praeguses asjas vaidlustatud 12.05.2023 korralduses teatas MTA, et jätkub

19.12.2022 korraldusega nr 12.2-3/060107-1 alustatud kontroll, mis hõlmab oktoobri 2021

kuni novembri 2022 TSD lisal 7 esitatud andmete õigsust, ning kaebaja poolt 21.02.2023 ja

02.05.2023 esitatud teabe ja dokumentide analüüsimisel on selgunud, et MTA vajab kaebajalt

täiendavat teavet kontrolliperioodil toimunud tegevuse kohta (dtl 14). Eelnevast võib

järeldada, et kaebaja suhtes alustatud maksukontrolli objektiks olid TSD lisal 7

deklareeritavad andmed, eeskätt omakapitalist tehtud väljamaksed.

14. TSD lisal 7 deklareeritakse dividendid ja muud kasumieraldised, väljamaksed

omakapitalist ja nendega seotud õigused, varjatud kasumieraldised, välismaiste kontrollitavate

äriühingute kasum, tulumaks lahkumisel ning krediidiasutuse avansiline tulumaks kasumilt

(vt rahandusministri 29.11.2010 määrus nr 60 „Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest,

kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide ja

tõendite vormide kinnitamine ning nende täitmise ja esitamise korrad“ (määrus nr 60), samuti

TSD lisa 7 vormid, dtl 18–66). Nagu kaebaja on selgitanud, oli kaebaja ainuosanik ja tegelik

kasusaaja kontrollitaval perioodil füüsiline isik X (dtl 67). Vaidlustatud korraldusega küsiti

teavet ning dokumente seoses kaebaja ning Libris Group OÜ (nüüdseks registrist kustutatud),

Murx Capital OÜ (nüüdseks kustutatud), EK Invest OÜ (nüüdseks kustutatud), Just Print OÜ,

Kuldala tee 4c OÜ, Madara 14 OÜ ja Kalda tee 32 OÜ vahel toimunud laenu- vm

tehingutega. Nagu kaebaja on märkinud, ei ole tegemist kaebaja osanikega, aga tegemist on

Eesti residentidest äriühingutega. Seega pole selge, et tehingud on sellised, mida saaks

maksustada TuMS § 50, § 502 või § 543 lg 2 alusel, ning TSD lisal 7 pidanuks kajastuma

võimalikud tehingud kaebaja ja nende äriühingute vahel. Kaebaja on asjakohaselt märkinud,

et tegemist on tehingutega, mida eeldatavasti tuleks deklareerida TSD lisal 6 (vt määrusega nr

60 kinnitatud TSD lisa 6 vorm). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole seega nõutava teabe seos

maksukontrolli esemega, s.t TSD lisal 7 deklareeritavate andmetega pelgalt nõutava teabe

iseloomust äratuntav. Maksuhaldur ei ole kohtumenetluses isegi üldiselt selgitanud, kuidas on

korralduses nõutav teave seotud TSD lisal 7 deklareeritavate andmetega. Kui täpsemate

selgituste andmine oleks eeldanud sellise teabe avaldamist, mida maksuhaldur ei saa

kaebajale avaldada, oleks maksuhaldur saanud taotleda kohtult ka kaebaja toimikule

juurdepääsu õiguse piiramist, kui selleks esineb HKMS §-s 79 sätestatud alus ning huvi

saladuse hoidmise vastu on kaalukam menetlusosalise õigustest. Eeltoodud põhjustel leiab

ringkonnakohus, et siinsel juhul ei ole nõutud teabe seos maksumenetlusega MTA selgituste

puudumise tõttu kohtumenetluses kontrollitav. Nii ei ole võimalik ka järeldada, et

vaidlustatud korraldus oli kaebaja suhtes proportsionaalne ja seega õiguspärane.

7(8)

3-23-1449

15. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja tühistab halduskohtu

22.10.2024 otsuse. Ringkonnakohus teeb HKMS § 200 p 3 alusel asjas uue otsuse, millega

tuvastab MTA 12.05.2023 korralduse nr 12.2-3/060107-4 õigusvastasuse.

16. Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks

arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Menetluskulud

kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja menetluskulud jäävad

seega tema enda kanda ning temalt tuleb välja mõista kaebaja vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude

nimekirja ja kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg 1).

Kaebaja palus halduskohtus mõista esindajakuluna välja 3446,70 eurot (koos käibemaksuga,

sh riigilõiv 40 eurot). Õigusabi osutati 16 tundi ja 27 minutit. Apellatsioonimenetluses palub

kaebaja mõista esindajakuluna välja 3705,62 eurot (koos käibemaksuga, sh riigilõiv 20 eurot).

Õigusabi osutati 15 tundi ja 54 minutit. Kaebaja menetluskulude seos praeguse vaidluse

lahendamisega esimese ja teise astme kohtus ning kulude kandmise kohustuse olemasolu on

nõuetekohaselt tõendatud.

HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Menetluskulude põhjendatuse hindamisel tuleb arvesse võtta nii õigusküsimuste keerukust kui

ka faktiliste asjaolude mahukust (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-80-16, p

35). Kohtul ei ole vajalik üksikasjalikult hinnata, milline ajahulk võis konkreetsel esindajal

kuluda ühe või teise menetlusdokumendi koostamiseks. Vajalike ja põhjendatud

menetluskulude suurus on eeskätt hinnanguline, mitte arvestuslik, ning kulude suurus

tervikuna ei tohiks olla vaidluse iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt eeldatakse, et kõrgema astme kohtu menetluses kulub

õigusabi osutajal asjaga tegelemiseks vähem aega (nt Riigikohtu 28.06.2017 otsus nr 3-3-1-

73- 16, p 47). Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja esindajakulu, sh iseäranis

apellatsioonimenetluse ajakulu ülepaisutatud. Hoolimata vajadusest apellatsioonimenetluses

kaebuse nõuet muuta, ei ole tegemist õiguslikult ega faktiliste asjaolude poolest keskmisest

keerukama või mahukama vaidlusega. Võttes arvesse asja mahtu ja keerukust, on

ringkonnakohtu hinnangul kaebaja põhjendatud esindajakulu esimeses kohtuastmes 2200

eurot ja teises kohtuastmes 1700 eurot (koos käibemaksuga), millele lisandub riigilõiv 60

eurot.

17. Avaldatavas otsuses tuleb X nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)