4-25-3590/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. detsembril 2025, Tallinnas

Väärteoasja number

4-25-3590 (2317,24,007772)

Kohtunik

Andra Sild

Kohtuistungi sekretär

Andero Paabut

Tõlk

Zemfira Lampmann

Väärteoasi

Mihhail Stavrovitši kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi uurija

Heleri Haiba 26.09.2025 otsusele väärteoasjas

2317,24,007772 karistusseadustiku (KarS) § 266 lg 1

järgi, millega teda karistati rahatrahviga 45 trahviühiku

ulatuses, s.o summas 180 eurot

Menetlusalune isik (kaebuse

esitaja)

Mihhail Stavrovitš: isikukood: 38106170215; elukoht

vabaduses: xxx; käesoleval hetkel viibib XXX;

määratlemata kodakondsusega; emakeel: vene keel

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-

Harju

politseijaoskonna

menetlustalituse

kohtuesindusgrupi esindaja Peeter Järve

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1, §-dest 133–134, § 135 lg-st 2

maakohus otsustas:

1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi 26.09.2025 otsus väärteoasjas

2317,24,007772 muutmata ning Mihhail Stavrovitši kaebus rahuldamata.

2. Mihhail Stavrovitšile KarS § 266 lg 1 alusel määratud rahatrahv summas 180

eurot, s.o 45 trahviühikut, tuleb 45 päeva jooksul tasuda kohtuvälise menetleja

otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära

kohustusliku viitenumbri 10220255070082.

3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses 45

päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadavaks (s.o arvates 17.12.2025), saadab vastavalt VTMS §-le

202 lahendit täitmisele pöörav asutus, s.o kohtuväline menetleja, 10 päeva jooksul

kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

4. Kohtuotsuse lõpposa teha teatavaks menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule

menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema

advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta

sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa

kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju

Maakohtus 17. veebruaril 2026. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva

jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vastavalt 27.08.2025 koostatud väärteoprotokollile väärteoasjas nr 2317,24,007772 (tl 2)

tungis Mihhail Stavrovitš 31.08.2024 kell 03:27 valdaja tahte vastaselt ja ebaseaduslikult öisel

ajal läbi töökoja värava aadressil: Paldiski mnt 100a, Haabersti linnaosa, Tallinn, Harju

maakond, asuvasse Audi Tallinna esinduse hoonesse ja auto müügisalongi siseruumidesse, käies

läbi kõik kabinetid, kontrollides selle käigus lauasahtlite sisu. Sellise käitumisega pani Mihhail

Stavrovitš toime karistusseadustiku (KarS) § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

üldsüütegude menetlusgrupi uurija Heleri Haiba 26.09.2025 otsusega (tl 1) karistati M.

Stavrovitšit KarS § 266 lg 1 alusel rahatrahviga 45 trahviühikut ehk 180 eurot.

3. M. Stavrovitš esitas 02.10.2025 kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, mille kohaselt eitab ta

süüteo toimepanemist. Esitatud kaebuses leidis M. Stavrovitš, et tal puudus teadmine selle kohta,

et Audi Tallinna esindus öösiti ei tööta. Arvas, et remondimees on kohal ja otsis teda, kuna vajas

tehnilist abi. Kaebuse esitaja leidis, et ta ei tunginud ega murdnud Audi salongi sisse, kuna uks

oli lahti. Seega ei ole ta rikkumist toime pannud, mistõttu palub M. Stavrovitš väärteoasjas

koostatud otsuse tühistamist.

4. 17.12.2025 toimunud kohtuistungil jäi M. Stavrovitš tema poolt esitatud kaebuse juurde ja

selgitas, et Audi esindusse sisenes ta öisel ajal põhjusega leida töötaja, kes aitaks teda tema

abikaasa jalgratta parandamisega, laenaks kasvõi mingit tööriista. Kaebuse esitaja sõnade

kohaselt sisenes ta hoonesse töökoja uksest, mis oli lukustamata, kuid suletud asendis. Ukse peal

sisenemist keelavat märget ei olnud. Enne hoonesse sisenemist ta koputas uksele ja hüüdis,

lootes et keegi talle vastaks. Kuivõrd ta ühtegi töölist ja tööriista ei leidnud, läks ta uurima, kas

tööruumides laudade peal võib leiduda kellegi kontakte. Samuti püüdis ta leida kontakte

lauasahtlitest, mis aga olid lukustatud. Kohtuvaidluste käigus taotles kaebuse esitaja otsuse

tühistamist. Alternatiivselt palus ta rahatrahvi vähendamist.

5. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta väärteoasjas koostatud otsus muutmata, leides et

väärtegu on kvalifitseeritud õigesti ning karistus vastab seadusele, pigem on väiksemapoolne.

Kohtuvälise menetleja esindaja sõnul puudub kaebuse esitaja selgitustes eluline usutavus, miks

ta sisenes öösel pool neli Audi esindusse. Lisaks leiab kohtuvälise menetleja esindaja, et KarS §

266 lg 1 järgi kvalifitseeritav süütegu ei näe ette eeldust, et sissetungimisel peaks olema uks

ilmtingimata lukustatud. Piisab, kui ala, millesse on valdaja tahte vastaselt sisenetud, oleks

selgelt piiratud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. VTMS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse

sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.

7. Menetlusalusele isikule oli väärteomenetluses etteheidetud KarS § 266 lg-s 1 sätestatud süüteo

toimepanemist. KarS § 266 lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi,

sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise või valdaja poolt esitatud sealt lahkumise

nõude ebaseadusliku täitmata jätmise eest. Seadus sätestab kaks süüteo koosseisu objektiivsete

tunnuste alternatiivi: 1) valdaja tahte vastaselt ebaseadusliku sissetungimise või 2) valdaja

lahkumisnõude ebaseadusliku täitmata jätmise.

Nii väärteoprotokollis kui selle alusel koostatud otsuses, on teokirjeldused üheselt arusaadavad ja

omavahel kattuvad. Nende sisu hinnates on üheselt võimalik aru saada, et ette heidetakse just

ebaseaduslikku sissetungi, so esimest KarS § 266 lg 1 teoalternatiivi.

8. Vaatamata sellele, et kaebuse esitaja leidis, et ta ei ole toime pannud õigusrikkumist, sest Audi

Tallinna esinduse uks ei olnud lukustatud, vaid üksnes suletud, on kohtu hinnangul M.

Stavrovitši poolt KarS § 266 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemine täielikult tõendamist

leidnud ning seda kinnitavad kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendid.

9. Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud materjalidega leidnud tõendamist, et 31.08.2024

kella 03:27 paiku sisenes M. Stavrovitš Tallinnas, Paldiski mnt 100A paiknevasse Audi Tallinna

esinduse hoonesse, samuti müügisalongi siseruumidesse, avades muuhulgas ka lauasahtleid.

Audi esindusse sisenemise fakti kinnitab väärteomaterjalide hulgas olev videosalvestis, millelt

on näha, kuidas kaebuse esitaja liigub öisel ajal aiaga piiritletud alal ning suletud autoesinduses,

otsides läbi esinduses olevaid lauasahtleid. Kuvatõmmiste, mis on leitavad andmekandjalt kui ka

väärteotoimiku materjalidest (fotod tl 8-10), põhjal saab järeldada, et isik, kes on sisenenud Audi

Tallinna esindusse, on kaebuse esitaja M. Stavrovitš. Videofailidest „Audi 1A_202“ lõpuga

„415.avi“ ning „Audi 7A_202“ lõpuga „341.avi“ on näha, kuidas tumedates riietes isik, kelleks

on M. Stavrovitš, liigub aiaga piiratud alal. Videofailist pealkirjaga „Audi A7_202“ lõpuga

„800.avi“ nähtub, kuidas kaebuse esitaja viibib pikemat aega talle mittekuuluvas sõidukis,

liikudes salvestise ajahetkel 04:49 töökoja ukseni, millest ta viimaks siseneb Videofailid

pealkirjaga „AUDI Tallinn_ch2“ lõpuga „229.avi“ ning „AUDI Tallinn_ch5“ lõpuga „351.avi“

kinnitavad, et alates kella 03:31 kuni 03:33 liigub M. Stavrovitš ringi müügiesinduse

siseruumides, otsides läbi Audi müügiesinduses olevaid lauasahtleid. Videofailidelt pealkirjaga

„AUDI Tallinn_ch4“ lõpuga „057.avi“ ning „AUDI Tallinn_ch6“ lõpuga „054.avi“ on nähtav,

kuidas kaebuse esitaja liigub töökoja siseruumis.

10. Seega ei ole antud juhul vaidlust asjaolus, et M. Stavrovitš viibis väärteoprotokollis

märgitud ajavahemikul Audi Tallinna esinduses, vaid selles, kas tal oli sinna sisenemiseks õigus

ehk kas tema teos esineb õigusrikkumist. Kaebaja on seisukohal, et kuna uks oli lukust lahti ja ta

vajas abi oma elukaaslase jalgratta parandamisel, ei pannud ta Audi esindusse sisenedes toime

õigusrikkumist.

Kohus kaebaja seisukohta ei jaga ja märgib, et kuigi traditsiooniliselt peetakse valdaja tahte

vastaseks sissetungimist, so sisenemist viisil, mis ei ole ette nähtud õiguspäraseks sisenemiseks

(nt füüsilise takistuse kõrvaldamise, pettuse vms teel), kuid KarS § 266 tähenduses loetakse

valdaja tahte vastaseks sisenemine ka sel juhul, kui valdaja ei ole oma nõusolekut väljendanud,

nt sisenemise hetkel pole teda kohalgi (RKKK 3-1-1-104-05). On ilmne, et öösel 03.30 paiku ei

tööta üldjuhul ükski autoesindus ja isegi juhul kui mõni uks oli jäänud kogemata lukust lahti

(antud juhul töökoja uks), ei saa kaebaja eeldada, et tal on olemas valdaja luba sinna

sisenemiseks.

11. Tõenditest ning kaebuse esitaja ütlustest ei nähtu, et M. Stavrovitšil oleks olnud õigustatud

isiku eelnev luba siseneda öisel ajal hoonesse – seda tegi ta omaalgatuslikult, koputades tema

väitel uksele ning hüüdes eesmärgiga leida kedagi enda lähedusest. Et sellekohane luba M.

Stavrovitšil puudus, tuleneb ka Reval Auto Esindused OÜ juhatuse liikme X poolt politseile

esitatud süüteoteatest (tl 11-13).

12. Kohus ei jaga kaebuse esitaja seisukohta, et M. Stavrovitši sisenemine müügiesindusse

töökoja kaudu öisel ajal, kui müügiesindus oli juba suletud, oleks lubatav seetõttu, et töökojal

puudus tema hinnangul vastav aed, mis sisenemist keelaks ning et uks oli lukustamata. Kohus

leiab, et tõkkepuu ja jalgvärava olemasolu enne töökoja ust on juba piisav asjaolu, miks inimene,

kes parasjagu antud asutuses ei tööta, peaks aru saama, et tema sisenemine sellesse kohta ilma

loata on keelatud. Eelmise kahe puhul on tegemist füüsiliste takistustega, mis on loodud

hoidmaks ära mitteõigustatud isikute sissetungimist. Isegi kui antud kohas oleks tõkkepuu või

jalgvärav puudunud, oleks siiski tegemist piiratud alaga psüühilis-sotsiaalse barjääri näol – igale

keskmisele inimesele peaks olema arusaadav, et klientide sisenemine müügiesindusse toimub

eesuksest ehk avalikult poolelt, mitte kohast, mis on mõeldud vaid töötajatele. Seetõttu leiab

kohus, et kaebuse esitaja väide on asjakohatu ning seda ka osas, kus isik väitis, et sisenemine

töökoja uksest talle kui kliendile oli lubatav, kuna uksel puudus silt selle kohta, mis keelaks

klientidel sisenemist. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et täidetud on KarS § 266 lg 1

objektiivne koosseis.

13.Subjektiivsest küljest on M. Stavrovitš väärteo toime pannud vähemalt otsese tahtlusega KarS

§ 16 lg 3 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu ja ta tahab või vähemalt möönab seda. M. Stavrovitš sisenes

hoonesse ja siseruumidesse öisel ajal kohast, mis ei olnud klientidele ettenähtud, eesmärgiga

otsida läbi kabinettides olevad lauasahtlid, teades, et tal ilmselgelt puudub selle jaoks õigustatud

isikute luba. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga, et puudub eluline

usutavus selles, et kaebuse esitaja soovis müügiesindusse siseneda sooviga parandada tema

abikaasa jalgratast ning seda öisel ajal. Iga keskmine inimene on teadlik, et öösel kella poole

nelja paiku tavapäraselt on enamus asutused suletud. Kaebuse esitaja oleks pidanud eelnevalt

kindlaks tegema, kas nimetatud asutus pakub ööpäevaringset teenust või mitte. Samuti kahtleb

kohus elulises usutavuses ka osas, et kaebuse esitaja pöördus Audi esindusse sooviga parandada

tema abikaasa jalgratast. Nõustudes kohtuvälise menetleja esindajaga, oleks tõenäolisem

olukord, kus inimene sooviks auto müügiesinduses öisel ajal parandada kiireloomuliselt temale

kuuluvat mootorsõidukit, mitte jalgratast. Tulenevalt eeltoodust on täidetud ka subjektiivne

koosseis.

14. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole toimepandud väärteos tuvastatud. M.

Stavrovitš on süüvõimeline ning KarS § 2 ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud

puuduvad.

15. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid.

16. Väärteootsuse kohaselt puuduvad M.Stavrovitši käitumises vastutust kergendavad ja

raskendavad asjaolud, kuigi M. Stavrovitš on temale koostatud väärteoprotokolli allkirjastamisel

väljendanud ka omakäeliselt kahetsust (tl 2-3). Seega kohus märgib, et kaebaja käitumises

esineb vastutust kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus. Tema süü hindab kohus

keskmiseks.

17. M.Stavrovitš omab Politsei- ja Piirivalveameti teatise (tl 15-16) kohaselt kolme kehtivat

väärteokaristust. Lisaks on teda on kolmel korral karistatud ka kriminaalkorras, viimati

11.02.2025 Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 7,8,9 ja § 215 lg 2 p 1 alusel.

Karistuseks määrati talle vangistus 3 aastat 8 kuud 11 päeva. Seega on M. Stavrovitši näol

tegemist isikuga, kes on toime pannud varasemalt nii sissetungimisega varguseid kui ka

mootorsõiduki ärandamise.

18. KarS § 266 lg-s 1 kirjeldatud väärteo toimepanemise eest on seadusandja karistusena ette

näinud rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Väärteomenetleja määras M. Stavrovitšile

KarS § 266 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 45 trahviühikut ehk 180 eurot, seega tunduvalt

allapoole sanktsiooni keskmäära.

19. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse argumentides ei esine asjaolusid, millega

kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja niigi leebe otsuse muutmine või tühistamine

ning M.Stavrovitši kaebus kui põhjendamatu tuleb jätta rahuldamata.

Andra Sild

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)