Legislator Case Law & Legislation
2-25-15181/4 AI generated

2-25-15181/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-25-15181/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega Aktiva Finance Group OÜ hagi O.L-i vastu Mõista O.L-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks

Legislator headnote

AI generated

2-25-15181/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega Aktiva Finance Group OÜ hagi O.L-i vastu Mõista O.L-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks

Keywords

AI generated
hail insurance insufficiently substantiated grievance outdated medical report untimely notification of defects unpaid advance on costs medical expenses
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. veebruar 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-15181

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ O.L vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4650 eurot 9 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479, asukoht XXX), lepinguline esindaja Sigrid

Rahkema (e-post XXX)

Kostja: O.L (isikukood XXX, elukoht XXX-i, e-post XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega Aktiva Finance Group OÜ hagi O.L-i vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Mõista O.L-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhiosa osamaksed järgmise graafiku kohaselt:

maksetähtaeg

osamakse

15.08.2027

71,25

15.09.2027

89,03

15.10.2027

90,73

15.11.2027

92,46

15.12.2027

94,22

15.01.2028

96,02

15.02.2028

97,85

15.03.2028

99,72

15.04.2028

101,62

15.05.2028

213,02

3. Mõista O.L-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis käesoleva otsuse

resolutsiooni punktis 2 toodud sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt alates iga

osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

4. Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi O.L-i vastu rahuldamata osas, milles Aktiva

Finance Group OÜ palub mõista O.L-ilt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõla

suuremas ulatuses kui 1045,92 eurot, intressi 266,47 eurot, haldustasu 6 eurot,

sissenõudmiskulu 50 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise 341,83 eurot.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada otsus kätte hageja lepingulisele esindajale ja kostjale.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Menetluskulud jätta 77,5% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda ja 22,5% ulatuses

O.L-i kanda.

8. Mõista O.L-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulu 180 eurot.

9. Mõista O.L-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole

nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2(8)

ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 15.09.2025 hagiavalduse O.L-i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3243,12

eurot, intressi 266,47 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, kuni

12.09.2025 sissenõutavaks muutunud viivise 341,83 eurot ja edasiulatuva viivise alates

13.09.2025 kuni põhinõude tasumiseni 22,9% aastas.

2. Hageja nõue tuleneb Coop Pank AS-i ja kostja vahel 12.07.2022 sõlmitud laenulepingust

nr L431256, mille alusel sai kostja laenu 4260 eurot ning kohustus laenu tagastama 72

kuu jooksul osamaksetena. Kuna kostja jättis tasumata osamaksed, saatis laenuandja

28.02.2024 kostjale ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja

jooksul, ütles laenuandja kostjaga sõlmitud lepingud üles 28.03.2025. Laenuandja

loovutas kostja vastu nõuded hagejale 28.03.2025.

3. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 22.09.2025 määrusega, andes kostjale 20 päeva

hagimaterjalidele vastuse andmiseks. Kohus edastas hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse

nõude kostjale avaliku e-toimiku vahendusel, kostja e-posti aadressile ja aadressidele.

Kostja sai menetlusdokumendid kätte 13.01.2026 kättetoimetamisportaali vahendusel,

seega viimane päev hagivastuse esitamiseks oli 02.02.2026. Kostja ei ole esitanud

kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.

4. Hageja on vastavalt kohtu selgitustele esitanud 10.02.2026 ümberarvestuse ja

alternatiivse nõude juhuks, kui kohus leiab, et laenuandja ei ole kohaselt järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja sai laenulepingu alusel enda kontole

4157,02 eurot (sellest on maha arvestatud lepingutasu). Kokku on kostja teinud

tagasimakseid esialgsele laenuandjale 3110,80 eurot. Hageja esitas tabeli lepingu

L431256 ümberarvestusest, arvestades VÕS § 94 lg 1 intressimääraga. Ümberarvestuse

kohaselt on täies ulatuses tasutud osamaksed alates 15.08.2022-15.02.2027 ja osaliselt

tasutud 15.03.2027 osamakse. Ümberarvestuse kohaselt ei saa lugeda lepingut kehtivalt

üles öelduks. Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed

TsMS § 369 alusel maksegraafiku alusel ning viivise põhiosa osamaksetelt tasumise

tähtajale järgnevast päevast lepingujärgses määras 22,90%. Hageja märgib täiendavalt, et

kostja on teinud viimase tagasimakse novembris 2024, seega pole kostja lepingut täitnud

ca 1,5 aastat.

KOHTU SEISUKOHT

5. TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et

kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud

ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi

rahuldamata.

6. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

7. Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid

kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg

1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas

3(8)

TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-

22-145432, p 23).

8. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata.

9. Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks oleva lepingu puhul on tegemist

tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja on

kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS

§ § 4034). Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist omal algatusel, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja

kohustuste rikkumisele tuginenud (vt Euroopa Kohtu 05.03.2020. a otsus kohtuasjas nr

C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46; Riigikohtu 24.11.2023. a määrus kohtuasjas

nr 2-21-13098, p-d 13, 25).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 järgi

enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest

tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on

tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu

krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene,

kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19.02.2014. a

otsus kohtuasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab

krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava

rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab

krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

4034 lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

andmekogusid. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija

esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3

ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Üldjuhul tuleb seejuures

küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, välja arvatud juhul, kui muu

teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui

krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija

kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt

Riigikohtu 24.11.2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18 viimane lõik).

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

4(8)

10. Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 lasub vaidluse korral vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamise koormus krediidiandjal

(hagejal). Hageja märgib, et krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne

võlausaldaja päringud Maksehäireregistrisse, mille tulemusel selgus, et krediiditaotluse

esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Võlausaldaja kontrollis

kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliametist, kust nähtus 3 kuu keskmine sissetulek 259

eurot ja 12 kuu keskmine 380 eurot. Krediidiinfo kohaselt aktiivsed võlgnevused

puudusid. Krediidiandja on arvestanud kostja igakuisteks sissetulekuteks 380 eurot ja

kohustusteks 0 eurot. Hageja leiab, et arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu

laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli

võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane.

Riigikohus on 24.11.2023 lahendis asunud seisukohale, et krediidiandja peab tarbija

kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija

varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu,

hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p

1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem

maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5)

(vt Riigikohtu 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18).

Kohus on seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel on rikutud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingu

sõlmimist omandanud piisavat teavet asjaolude kohta, mis võisid mõjutada tema võimet

krediit tagasi maksta, ja kostja krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud. Kohtu

hinnangul ei saa tarbija esitatud sissetulekute ja kohustuste kohta esitatud teabe

kontrolliks lugeda piisavaks vaid kostja enda avaldatut ning päringute tulemusi (Maksu-

ja Tolliamet, maksehäireregister). Laenu taotlemisel ei saa lugeda piisavaks riiklikest

registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku

maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Krediidiandja oleks pidanud

kostjalt nõudma vähemalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku

kohta (vt Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

Käesolevalt ei nähtu, et krediidiandja oleks kostja kohustusi üldse mingil viisil

kontrollinud.

Kohtu hinnangul ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, sest enne laenu

väljastamist ei kontrollinud krediidiandja teavet kostja kohustuste ja regulaarsete kulude

kohta. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et krediidiandja oleks üles näidanud

vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel.

11. VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks

tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude

maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid

tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema.

5(8)

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%. Hageja on nõude

ümberarvestuses intressi arvestanud perioodil 15.01.2023 kuni 15.07.2026, kokku

summas 364,96 eurot. Kohus märgib, et hageja esitatud lepingus oli kokku lepitud

fikseeritud intressimäär. Hageja ei saa nõude ümberarvestuses muuta lepingu tingimusi.

Seega asendub lepingus fikseeritud intressimäär lepingu sõlmimise ajal kehtinud

seadusjärgse intressimääraga fikseerituna kogu lepingu perioodiks. Kuni 2023. aastani oli

seadusjärgne intressimäär 0%. Laenuandja ja kostja vahel sõlmiti leping 2022. aastal.

Hageja nõude intressi 266,47 euro (ja ümberarvestuse puhul intressi 364,96 euro)

väljamõistmiseks jätab kohus rahuldamata.

Kuivõrd vastutustundliku laenamise rikkumise korral kostja hagejale muid tasusid ei

võlgne, jätab kohus hageja nõude haldustasu 6 euro ja sissenõudmiskulu 50 euro

väljamõistmiseks rahuldamata.

12. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1

kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

Kostja sai laenu 4260 eurot, millest arvutati maha lepingutasu, ning välja maksti kostjale

4157,02 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid 3110,80 eurot. Hageja tõi esile, et

ümberarvestuse kohaselt ei saa lepingut lugeda kehtivalt üles öelduks. Hageja esitas

10.02.2026 tagasimaksete arvestuse ja alternatiivse nõude. Hageja palub kostjalt

alternatiivselt hageja kasuks välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla

osamaksed vastavalt graafikule ning viivise lepingujärgses määras 22,9% aastas alates

iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

13. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust

eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi

ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla

tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate

kohustuste täitmist tulevikus.

Hageja esitatust nähtub, et kostja on teinud lepingute alusel viimase makse novembris

2024. Seega ei ole kostja lepingut käesolevaks ajaks täitnud üle aasta, samuti ei ole kostja

osalenud kohtumenetluses. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et

kostja ei peaks tasuma hageja tulevikus sissenõutavaks muutuvat nõuet. Seetõttu leiab

kohus, et kuigi kostja ei ole nõude suuruse muutumise tõttu hagi esitamise ajaks lepingu

täitmisega võlgnevuses, viitab kostja kohtueelne ja menetluslik käitumine sellele, et

kostja ei pruugi lepingut nõuetekohaselt tulevikus täita. Seega on kohtu hinnangul

põhjendatud mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused.

14. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saa lepingut lugeda 28.03.2025

kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlgnevuses.

Eelnevast tulenevalt on krediidiandja poolt lepingu ülesütlemine tühine VÕS § 416

rikkumise tõttu ning tarbijakrediidileping on kehtiv.

15. Kostja on teostanud tagasimakseid summas 3110,80 eurot, mis tuleb arvestada põhiosa

katteks. Kohtu hinnangul on hageja esitatud ümberarvestus mõnevõrra ebaõige (s.o

intressinõude (mille kohus jättis põhjendava osa p-s 11 rahuldamata) ning sellest

tulenevalt tasutud osamaksete ja tuleviku kohustuste osas. Arvestades eeltoodud selgitusi

leiab kohus, et ümberarvestuse kohaselt saab kostja poolt lugeda täies ulatuses tasutuks

osamaksed 15.08.2022-15.07.2027 ning osaliselt (16,11 eurot) 15.08.2027 osamakse

(võlgnevus 71,25 eurot). Seega on kostjal ümberarvestuse kohaselt võlgnevus alates

6(8)

osaliselt 15.08.2027 osamaksest kuni 15.05.2028 osamakseni, s.o hageja esitatud

ümberarvestuse kohaselt 1045,92 eurot.

Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tulevikus

sissenõutavaks muutuvadd põhivõla osamaksed vastavat järgmisele graafikule:

maksetähtaeg

osamakse

15.08.2027

71,25

15.09.2027

89,03

15.10.2027

90,73

15.11.2027

92,46

15.12.2027

94,22

15.01.2028

96,02

15.02.2028

97,85

15.03.2028

99,72

15.04.2028

101,62

15.05.2028

213,02

16. Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas, kui lepingus

kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääb kehtima. Kohus leiab,

et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on põhjendatud ja asjakohane

mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS § 113 lg 1 alusel.

Kohus mõistab välja viivise sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt alates

iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

17. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude põhivõla suuremas ulatuses kui 1045,92 euro,

intressi 266,47 euro, haldustasu 6 euro, sissenõudmiskulud 50 euro ning sissenõutavaks

muutunud viivise 341,83 euro väljamõistmiseks.

18. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks

väljamõistmisele tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa osamaksed graafiku järgi

ning viivis sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt alates iga osamakse

tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

19. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1

p-st 2 tulenevalt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

20. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise

korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

21. Kohus mõistis käesoleva otsusega kostjalt välja 1045,92 eurot. Hagi rahuldati ligi 22,5%

ulatuses.

22. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 77,5% ulatuses hageja kanda ning

22,5% ulatuses kostja kanda.

7(8)

23. Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõivu 560 eurot ja õigusabikulud 338 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja

menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud

puuduvad.

24. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist

põhjendatud menetluskuluga.

25. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

26. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema

vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning

kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.

27. Kohus leiab, et hageja esindaja (juristi) tunnitasu 169 eurot ilma käibemaksuta on

arvestades asja sisu ebamõistlikult kõrge ning vastab kvalifitseeritud õigusabi osutaja, s.o

advokaadi tunnitasu määrale. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatuks tunnitasu

määraks 120 eurot. Kohus peab mõistlikuks esindajal kulunud aega 2 tundi. Kohus

arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult

keeruline. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning

asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista, 240 eurot.

28. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 800 eurot, millest kostja kanda jääb

22,5% ehk 180 eurot. Hageja kantud menetluskulud summas 620 eurot jäävad kostjalt

välja mõistmata.

Tuginedes TsMS § 177 lg-le 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

29. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik

8(8)