4-25-4743/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Väärteoasi nr 4-25-4743

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. veebruar 2026, Tartu

Väärteoasja number

4-25-4743

Kohtunik

Marek Vahing

Väärteoasi

Menetlusaluse isiku Rasmus Rebase kaebus Politsei- ja

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 22. detsembri 2025

üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr

2780,25,017395

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur

(registrikood: 70008747, asukoht: Riia tn 132, Tartu linn,

Tartu linn, Tartu maakond), kohtuvälise menetleja

esindaja: Tarvo Säälik

Menetlusalune isik

Rasmus Rebane (isikukood: 50608255247; aadress:

XXX; e-mail: XXX )

RESOLUTSIOON

Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 22. detsembri 2025 otsus

väärteoasjas nr 2780,25,017395 muutmata ja Rasmus Rebase kaebus rahuldamata.

Edastada kohtuotsus Rasmus Rebasele ning kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja

või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 22. detsembri 2025 otsusega väärteoasjas nr

2780,25,017395 karistati Rasmus Rebast suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest

liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p 1 järgi ja § 227 lg 3 alusel rahatrahviga 97

trahviühiku ulatuses, mis on 776 eurot. Otsuses toodud etteheite kohaselt juhtis menetlusalune

isik Rasmus Rebane 5. detsembril 2025 kell 23.42 Tartu vallas, Tartu maakonnas, Tartu-

Jõgeva-Aravete maantee 21. km mootorsõidukit kiirusega 153 km/h +/-9km/h. Lubatud

suurim kiirus sellel teelõigul on 90 km/h. Seega ületas Rasmus Rebane lubatud sõidukiirust

mitte vähem kui 54 km/h.

2. Tartu Maakohtusse saabus 22. detsembril 2025 Rasmus Rebase kaebus ja 21. jaanuaril

2026 kaebuse täiendus viidatud otsusele. Kaebuses taotleb menetlusalune isik kohtuvälise

menetleja otsusega määratud karistuse ümberhindamist. Rasmus Rebane selgitas, et XXX,

XXX ja XXX, väljendas väga XXX, mis viitasid võimalikule XXX. Ta tundis, et olukord

vajab kohest ja vahetut sekkumist ja nii asus ta Rakverest Tartu poole sõitma. Rasmus Rebane

selgitas, et tema eesmärk ei olnud kellegi ohustamine ega liiklusseaduse tahtlik rikkumine.

Kogu sõidu vältel pidas ta silmas liiklusohutust, arvestas tee- ja ilmastikuoludega ning teiste

liiklejatega. Ta soovis jõuda Tartusse ennast ja teisi ohustamata. Sõidu käigus peatas teda

politsei. Rasmus Rebane selgitas neile olukorda, juhtunu vormistati ja tal lubati teekonda

jätkata. Edasi järgis ta enda sõnul rangelt kõiki piiranguid. Kui ta XXX jõudis, oli XXX,

XXX. Järgmise päeva jooksul olukord stabiliseerus. Rasmus Rebane selgitas, miks ta ei

pöördunud kohe XXX, et XXX. Menetlusalune isik märgib, et ükski seaduserikkumine ei ole

aktsepteeritav, kuid tema olukorras oli XXX ja XXX. Ta on valmis oma tegude eest

vastutama. Menetlusalune isik palub kohtul arvestada olukorda tervikuna ja hinnata, kas

määratud karistus vastab teole.

3. Menetlusalune isik teatas 15. jaanuari 2026 kirjas, et soovib kaebuse lahendamist kirjalikus

menetluses.

4. Kohtuväline menetleja jäi 12. jaanuari 2026 esitatud kirjalikus seisukohas selle juurde, et

menetlusaluse isiku süü on tõendatud, ta on ette heidetud rikkumise toime pannud ja määratud

karistus vastab süü suurusele. 2. veebruari 2026 kirjas nõustus kohtuväline menetleja asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtu seisukoht

5. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada

kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on

saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha

kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei

soovi kohtuistungist osa võtta.

6. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses.

Kohus on kohtuvälisele menetlejale saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja tema seisukoha

esitatud kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

8. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteotoimikuga ning menetlusosaliste kirjalike

seisukohtadega, märgib alljärgnevat.

9. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri patrullpolitseiniku 5. detsembril 2025

koostatud väärteoprotokolli AB1647214 kohaselt juhtis Rasmus Rebane 5. detsembril 2025

kella 23.42 ajal Tartu maakonnas, Tartu vallas, Tartu-Jõgeva-Aravete tee 21. km

mootorsõidukit kiirusega 153 km/h +/-9km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul on 90

km/h. Seega ületas Rasmus Rebane lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 54 km/h. Rasmus

Rebane rikkus sellega liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 ja pani oma tegevusega toime

liiklusseaduse § 227 lg 3 sätestatud süüteo.

10. Vaidlust ei ole selles, et tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse on aset leidnud ja

selle on pannud toime Rasmus Rebane. Eeltoodule ei vaidle kaebuses vastu ka menetlusalune

isik ise.

11. Kiirusemõõturi kasutamise protokollist on näha, et 5. detsembril 2025 kell 23.42 teostas

patrullpolitseinik Tanel Paavel riikliku järelevalve korras Rasmus Rebase juhitud sõiduki

Audi A4 Avanti registreerimismärgiga XXX liikumiskiiruse mõõtmist Tartu-Jõgeva-Aravete

tee 21. km. Sõiduk liikus suunaga Tartusse. Suurim lubatud sõidukiirus oli 90 km/h, kuid

Rasmus Rebase sõiduk liikus kiirusel 153 +/- 9 km/h ületades sõidukiirust mitte vähem kui 54

km/h.

12. Tunnistajana üle kuulatud abipolitseinik Juss Vilk kinnitab, et eelpool kirjeldatud sündmus

on kirjeldatud viisil aset leidnud. Oma ütlustes lisab ta, et sõidukit juhtinud Rasmus Rebane

oli kaine ja omas juhtimisõigust.

13. Väärteotoimikus on kiirusemõõtur Stalker II MDR AS008361 taatlustunnistus TTRS-

25/00087, mis kinnitab, et mõõtevahend taadeldi 13. mail 2025 ja see vastas kiiruse mõõtmise

ajal esitatud nõuetele.

14. Sõidukiirust mõõtis vastava koolituse läbinud ja pädev politseiametnik. Politsei- ja

Piirivalveameti Lõuna personalitalituse 24. jaanuari 2020 teatise kohaselt on Politsei- ja

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrulltalituse Jõgeva patrulligrupp

II patrullpolitseinik Tanel Paavel läbinud 25. augustil 2015 pädeva mõõtja ja 21. märtsil 2016

kiirusemõõtur LaserCam4 koolituse.

15. Mõõteseaduse § 5 lõikes 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui

mõõtmisel kasutatakse taadeldud ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud

või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Seega

eelnevast nähtuvalt mõõdeti sõidukiirust vastava koolituse läbinud ja pädeva politseiametniku

poolt. Mõõtevahend oli taadeldud ning mõõtmisel on järgitud mõõtemetoodikat. Seetõttu

leiab kohus, et mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud.

16. Kohus loeb seega tõendatuks, et Rasmus Rebane juhtis 5. detsembril 2025 kella 23.42 ajal

Tartu maakonnas, Tartu vallas, Tartu - Jõgeva - Aravete tee 21. km mootorsõidukit kiirusega

153 km/h +/-9km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul on 90 km/h. Seega ületas Rasmus

Rebane lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 54 km/h ja täitis sellega LS § 227 lg 3 sätestatud

väärteokoosseisu objektiivsed tunnused.

17. Lisaks objektiivsetele tunnustele peavad olema täidetud ka süüteokoosseisu subjektiivsed

tunnused, milleks on KarS § 12 lg 3 kohaselt tahtlus või ettevaatamatus. VTMS § 15 lg 3

kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

18. Kohtu hinnangul pani Rasmus Rebane süüteo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Isik

paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu

teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime

kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi

saavutamise hädavajalik tingimus. Rasmus Rebane selgitas kaebuses, et kiirustas Rakverest

Tartusse, kuna tundis muret XXX. Rasmus Rebane selgitas, et tema eesmärk ei olnud kellegi

ohustamine ega liiklusseaduse tahtlik rikkumine. Samas otsustas ta siiski sõidukiirust ületada,

millega kaasneda võivad ohud jäid tema jaoks tahaplaanile. Suur kiirus ei saanud jääda talle

ka märkamatuks, st sedavõrd suur kiirus oli kindlasti tajutav. Sellega on täidetud väärteo

subjektiivse koosseisu tunnused.

19. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on Rasmus Rebane õigesti

rikkumises süüdi tunnistatud.

20. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamisel välja muu hulgas ka selle, kas

menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise

alustega. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

21. Liiklusseaduse § 227 lg 3 alusel saab mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima

sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis karistada inimest rahatrahviga kuni 200

trahviühikut (1600 eurot), arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni

kaheteistkümne kuuni. Lisaks võimaldab liiklusseaduse § 227 lg 5 p 2 kohtul või kohtuvälisel

menetlejal kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva süüteo eest

kolmest kuust kuni kuue kuuni.

22. Kohtuvälise menetleja otsusega määrati Rasmus Rebasele karistuseks rahatrahv 97

trahviühiku ulatuses, ehk 776 eurot, mis on veidi madalam kui sanktsiooni keskmine määr.

23. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud, et Rasmus Rebasele väljastati

esmased juhiload alles 25. augustil 2024 ehk et tegemist ei ole kuigi suure kogemusega

juhiga. Ta pani rikkumise toime reedel hilisõhtusel ajal Tartu maakonnas asuval keskmise

liiklussagedusega Tartu-Jõgeva-Aravete maanteel. Karistuse määramisel on kohtuväline

meneleja arvestanud sedagi, et Rasmus Rebane on karistamata isik. Seega võib uskuda, et

tegemist ei ole tema harjumuspärase käitumisega. Menetlusalune isik põhjendas rikkumist

vajadusega jõuda kiiresti XXX juurde, XXX. Nii kohtuväline menetleja kui kohus mõistavad,

et menetlusalune isik püüdis lahendada olukorda võimalikult hästi. Kui uskuda, et

menetlusaluse isiku XXX nagu on kaebuses kirjeldatud, oleks pidanud olukorra

lahendamiseks leidma ikkagi viise, mis ei pane ohtu menetlusalust isikut ennast ega teisi

liiklejaid, nende tervist, elu või vara. Ehk et usaldama XXX hoolde.

24. Rasmus Rebane pidas enda sõnul suurel kiirusel liigeldes silmas enda ja teiste liiklejate

ohutust, kuid kohtu arvates sellega nõustuda ei saa. Rasmus Rebane otsustas juhtida sõidukit

kiirusel 153 km/h +/- 9 km/h. Ületades sõidukiirust mitte vähem kui 54 km/h jättis ta

tahaplaanile nii enda kui teiste liiklejate ohutuse. Suure kiiruse korral on lihtne kaotada

kontroll juhitava sõiduki üle või äkilise ohu ilmnedes tõdeda, et kiiruse tõttu ei olegi võimalik

õnnetust ära hoida või selle tagajärgi leevendada, mistõttu on tegemist ohtliku

liikluskäitumisega.

25. Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku süü kõiki asjaolusid arvestades keskmisest

suurem. Talle määratud rahatrahv jääb aga suuruse poolest seaduses sätestatud sanktsiooni

keskmisest määrast allapoole ja seega ei vasta süü suurusele. Seega pole põhjust seda veelgi

vähendada. Mootorsõiduki juhi hoolimatus liiklusohutust tagavate õigusaktide täitmise suhtes,

ükskõik millisel põhjusel, võib varem või hiljem viia traagiliste tagajärgedeni nii juhi enda kui

ka kaasliiklejate suhtes. Seetõttu on ka avalikkuse taluvuspiir põhjendatult madal

liiklusreegleid eiravate juhtide suhtes ning taolistele isikutele mõistetud karistusel on laiem

tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine. Igasugune

piirkiiruse ületamine on riigi poolt rangelt karistatav tegu.

26. Kokkuvõttes jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 22. detsembri 2025

otsuse väärteoasjas nr 2780,25,017395 muutmata ja Rasmus Rebase kaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Vahing

Kohtunik