2-23-8317/15 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 17. veebruar 2026

Tsiviilasja number

2-23-8317

Tsiviilasi

Dmitry Timofeevi hagi Oleg Oleski vastu 750 euro

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 30. detsembri 2025. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Oleg Oleski apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Hageja

Dmitry

Timofeev

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Kostja Oleg Olesk (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Harland Paas

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Oleg Oleski poolt Viru Maakohtu 30. detsembri 2025. a otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Oleg Oleski kanda.

Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättesaamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja

vastuväiteid.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

1. Dmitry Timofeev (hageja) esitas 7. juunil 2023 Viru Maakohtule Oleg Oleski (kostja)

vastu hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 750 eurot ja jätta

menetluskulud kostja kanda.

Kostja lõi 16. juulil 2022 hagejale kuuluvat sõidukit Opel Meriva (sõiduk). Sõiduki esiuks ja

kapott said kahjustada. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) määras kostjale teo eest rahatrahvi.

Hageja pöördus sõiduki remontimiseks IDEN Grupp OÜ poole ning remonditööde kohta

väljastati 5. septembril 2022 hagejale arve 900 eurot. Hageja parandas sõiduki kaitseraua ja

ostis selleks vajalikke detaile (150 eurot), mistõttu jäi kokkuleppel IDEN Grupp OÜ

remonditööde maksumuseks 750 eurot. Arve maksti sularahas. Kostja ei ole kahju hüvitanud.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Poolte vahel toimus 16. juulil 2022 konflikt, mille käigus kostja lõi ühel korral jalaga hagejale

kuuluva sõiduki esiust ja ühel korral käega vastu sõiduki kapotti. Hageja sõidukile ei jäänud

kostja löökidest jälgi. Hageja ei tõendanud, et kostja tekitas hageja sõidukile kahju. PPA otsus

hagejale rahatrahvi määramise kohta seda ei tõenda. Hageja sõiduk on vana ega ole tehniliselt

korras. See ei ole korduvalt ülevaatust läbinud. Sarnaste sõidukite maksumus on 800 eurot.

Hageja väide, et ta kulutas sõiduki remondile 750 eurot ei ole usutav. IDEN Grupp OÜ arvel

on kirjas, et arve tasumisel tuleb selgitusse märkida arve number, samas on maksetingimusena

märgitud sularaha. Selliseid arveid võib igaüks koostada.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus rahuldas 30. detsembri 2025. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks

välja 750 eurot ning jättis menetluskulud kostja kanda. Kohus märkis, et määrab

menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul otsuse jõustumisest.

Hageja nõude alus on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5. Nõude eeldused on

järgmised: (1) kannatanul tekkis seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tõttu kahju; (2)

kahju tekkimine on põhjuslikus seoses õigusvastase teoga; (3) kahju tekitati õigusvastaselt;

(4) kahju tekitati süüliselt või kostja vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

Pooled ei vaidle ja väärteoasjas tehtud otsusega on tõendatud, et kostja lõi 16. juulil 2022 kell

10.35 hageja sõidukit. Väärteoasjas tuvastati, et hageja sõiduki vasakpoolne esiuks ja kapott

said kostja tõttu kahjustusi ning et kahju oli 750 eurot. Kostja käitumise ja hagejal kahju

tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kui kostja ei oleks hageja sõidukit löönud, ei oleks hagejal

kahju tekkinud. Kostja teoga hagejale tekitatud kahju suurus on tõendatud väärteoasjas tehtud

otsuse ja IDEN Grupp OÜ 5. septembri 2022. a arvega. Arve kohaselt oli sõiduki remondi

kogumaksumus 900 eurot. Hageja selgitas, et ta parandas sõiduki kaitseraua ning ostis selleks

vajalikke detaile väärtusega 150 eurot, mistõttu oli kokkuleppel IDEN Grupp OÜ-ga

remonditööde maksumus 750 eurot. Hageja tasus arve sularahas. Hageja esitatud arve on

usaldusväärne ja kajastab sõiduki remondi tegelikku kulu. Arve rekvisiidid ei ole puudulikud.

VÕS § 132 lg 3 kohaselt hõlmab asja kahjustamise korral kahjuhüvitis eelkõige asja senise

seisukorra taastamiseks tehtavaid kulusid, s.o kulusid, mis hageja on sunnitud tegema, et viia

sõiduk kostja rikkumise eelsesse seisundisse. Hagejale kuuluva sõiduki taastamine oli

võimalik. Sõiduki taastamise kulud ei ületanud sarnase sõiduki turuväärtust. Hageja sõiduki

parandamise kulud ei ole ebamõistlikud. Asjaolu, et sõiduk on vana ja seda on suunatud

korduvalt tehnoülevaatusele, ei oma tähtsust. Sõiduk suunati korduvatele tehnoülevaatustele

üksnes kahel korral, s.o 2013. ja 2019. aastal. Kostja vastutust välistavad asjaolusid ei ole.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega

jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Maakohus hindas tõendeid valesti. Kostja löökidest ei jäänud hageja sõidukile jälgi. Hageja ei

tõendanud, et kostja oleks hageja sõidukit kahjustanud. PPA otsusest ei nähtu, et hageja

sõiduk sai kostja tegevuse tõttu kahjustada. PPA otsuses sisalduv märge, et kahju on 750

eurot, tugineb hageja sõnadel. IDEN Grupp OÜ arve on puudulik. Arvel on kirjas, et selle

tasumisel tuleb selgitusse märkida arve number, kuid samas on arvel maksetingimusena

märgitud sularaha. Arve tasumise kohta ei ole tõendit. Sõidukit kahjustati väidetavalt 16.

juulil 2022, arve väljastati 5. septembril 2022. Arve esitati seega alles pärast väärteoasjas

otsuse tegemist, milles oli kahjuna märgitud 750 eurot. Sõiduk on vana. Selle maksumus ei

ületa 800 eurot. Hageja väide, et tal kulus sõiduki remontimiseks 750 eurot ei ole seega

usutav. Hageja ei tõendanud seega, et sõidukil olid vigastused, ega ka põhjuslikku seost

vigastuste ja kostja tegevuse vahel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel keelduda ning kaebus tuleb

kostjale tagastada.

6. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi

TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Hageja nõude hind ei ületa TsMS § 405 lõikes 1

sätestatud piirmäärasid. Tegemist on seega lihtmenetluse asjaga.

Seadusest tulenevalt on lihtmenetluse asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses

piiratud. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lõikes 1

nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

7. Maakohus ei andnud otsuses edasikaebamiseks luba (dtl 72). Ringkonnakohtu arvates ei

kohaldanud maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi ega rikkunud

selgelt menetlusõiguse normi ega hinnanud selgelt tõendeid valesti nii, et see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

Maakohus tuvastas õigusnorme rikkumata, et hageja nõude VÕS §-s 1043, § 1045 lg 1 p-s 5

ja §-s 1050 sätestatud eeldused on täidetud. Maakohus leidis kohtule esitatud tõendite (sh

väärteoasja materjalide) alusel põhjendatult, et kostja lõi hageja sõidukit, hageja sõiduki

vasakpoolne esiuks ja kapott said seetõttu kahjustusi ning et kostja vastutab kahju eest.

Maakohus tuvastas kahju suuruse VÕS § 132 lg 3 esimese lause alusel õigesti ega eksinud

IDEN Grupp OÜ arve koostoimes teiste tõenditega hindamisel. Ainuüksi asjaolu, et hageja

sõiduk oli vana ning selle maksumus on ilmselt ligikaudu 800 eurot, ei lükka ümber hageja

esitatud tõenditest nähtuvat, et sõiduki kahjustuste kõrvaldamise kulu on 750 eurot. Kostja ei

väida, et ta oleks esitanud tõendeid, millest oleks nähtunud, et sõiduki kahjustusi oleks olnud

võimalik odavamalt kõrvaldada. Sellel, kas hageja on IDEN Grupp OÜ arve tasunud, ei ole

kahjunõude lahendamisel iseseisvat tähtsust. VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi võib asja

kahjustamise korral nõuda kahjuna asja parandamise mõistlike kulude hüvitamist. See säte ei

eelda, et kulud peaksid olema juba kantud.

8. Ringkonnakohus keeldub TsMS § 637 lg 21 alusel seega kostja apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest.

9. Ringkonnakohus ei toimeta TsMS § 638 lg 4 teise lause alusel apellatsioonkaebust

hagejale kätte. Kaebus tuleb kostjale tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumendid

loeb ringkonnakohus tagastatuks. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei

ole esitatud. See tähendab, et käesoleva määruse jõustumisega jõustub ka maakohtu otsus.

10. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme

menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 alusel kostja kanda. Hagejal ei ole

apellatsioonimenetluse praeguses etapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.

Kuna apellatsioonkaebus jäi menetlusse võtmata, on kostjal õigus taotleda

apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist (TsMS § 150 lg 1 p 2). Riigilõivu

tagastamiseks tuleb esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Taotluses tuleb märkida

pangakonto number, millele soovitakse riigilõivu tagastamist, ja pangakonto omaniku nimi.

Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv

tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

(allkirjastatud digitaalselt)