2-25-9765/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Määruse tegemise aeg

ja koht

17.02.2026 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-9765

Tsiviilasi

Swedbank P&C Insurance AS avaldus D T

vastu

4096,80

euro

ja

viivise

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

asja lahendamine

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Avaldaja: Swedbank P&C Insurance AS

(registrikood: 11269248, aadress: Liivalaia tn 8,

10118 Tallinn);

Avaldaja esindaja: Maria Kraav (aadress: Turu 1,

51004 Tartu, e-post maria.kraav@swedbank.ee);

Puudutatud isik: D T (isikukood: xxxx, aadress:

xxxx, e-post: xxxx).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata puudutatud isiku 27.01.2026 tähtja

pikendamise taotlus.

2. Avaldus rahuldada.

3. Mõista puudutatud isikult D Tlt (isikukood xxxx) avaldaja

Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248) kasuks välja

4714,36 (neli tuhat seitsesada neliteist eurot ja 36 senti) eurot,

millest 4096,80 eurot on põhinõue ja 617,56 eurot on avalduse

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.

4. Mõista puudutatud isikult D Tlt (isikukood xxxx) avaldaja

Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248) kasuks välja

sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 4096,80 eurolt alates 20.06.2025 kuni

põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulud

1. Jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

2. Mõista puudutatud isikult D Tlt (isikukood xxxx) avaldaja

Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248) kasuks

menetluskuluna välja avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50

(viiskümmend) eurot.

3. Mõista puudutatud isikult D Tlt (isikukood xxxx) avaldaja

Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248) kasuks välja

viivis menetluskulult 50 eurolt alates käesoleva lahendi

jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Käesolevale määrusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Avaldaja seisukohad

1. Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista põhinõudena 4096,80 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivisena 617,56 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt alates 20.06.2025

seadusjärgses määras. Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista ka menetluskulud ja viivise

menetluskuludelt seadusjärgses määras.

2. Avalduse kohaselt toimus xxxx korteris nr x 22.07.2022 kahjujuhtum, kus puudutatud isiku omandisse

kuuluvas korteris nr x toimunud veeavarii tagajärjel sai all asetseva korteri nr 45 siseviimistlus veekahju.

Kahjujuhtumi toimumise kohta on avaldaja avanud toimiku nr xxxx. Vara oli kahjujuhtumi hetkel

kindlustatud kodukindlustuse koguriskikindlustuse lepingu alusel avaldaja juures, mille kinnituseks on

väljastatud poliis nr xxxx.

3. Kahjujuhtumi tagajärgede kõrvaldamiseks maksis avaldaja kindlustushüvitisena välja hüvitise 4

096,80 eurot. Kahjujuhtumi järgsel ülevaatusel 27.07.2022 fikseeriti kindlustatud korteri kahjustused:

köögi värvitud betoonlael olid kollased laigud ja köögi betoonseinal tapeedil tumedad laigud. Avaldaja

koostööpartner Xxxx OÜ edastas 03.11.2022 remonttööde hinnapakkumise 4096,80 eurot.

Hinnapakkumises sisalduvad ka esiku lae viimistlustööd, mis olid vajalikud, sest kahjustunud köögi lagi ja

esiku lagi moodustasid ühtse terviku, st puudus vaheliist. Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt, millega

kinnitati remonditööde lõpuleviimist, on allkirjastatud 17.11.2022. Xxxx OÜ esitas 18.11.2022 avaldajale

arve summas 4096,80 eurot, mille avaldaja 24.11.2022 tasus.

4. Avaldaja saatis 01.02.2024 puudutatud isikule nõudekirja nr A01.10-275-02/48, milles palus hüvitada

kindlustusjuhtumi raames välja makstud 4096,80 eurot hiljemalt 15.02.2024. Puudutatud isik ei tasunud

avaldaja nõuet määratud tähtajaks, mistõttu saatis avaldaja puudutatud isikule 06.03.2024 e-kirja, milles

andis puudutatud isikule täiendava tähtaja nõude tasumiseks hiljemalt 13.03.2024. Teates selgitas avaldaja,

et kui puudutatud isik nõuet tähtajaks ei täida, pöördub avaldaja oma õiguste kaitseks kohtusse. Puudutatud

isik ei ole avaldaja nõuet tasunud.

5. Asja materjalidest nähtub, et kahju tekkis puudutatud isikule kuuluvas korteris toimunud veeavarii

tagajärjel. Korteriühistu esindaja kinnitusel oli kahju põhjuseks korteris nr x lekkinud pesumasina

veeühendus, mille tulemusena sai korter nr 45 veekahju. Avaldaja viitas VÕS § 492 lõikele 1, KrtS § 31

lg 1 punktile 1. Seadusest tulenev kohustus hõlmab sh omandi valdamist selliselt, et ei tekitaks kahju

kolmandatele isikutele. Korteriomandi korrashoiukohustuse täitmine on absoluutne kohustus ning oluline

ei ole kahju tekitaja süü. Kui kindlustusandja tõendab KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestatud kohustuse rikkumise,

peab korteriomanik vastutusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav. Esitatud tõenditest

nähtub, et puudutatud isik ei täitnud korteriomandi korrashoiu kohustust. Avaldajal on õigustatud ootus

tugineda korteriühistu esimehe poolt kinnitatud teabele, et kahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast

korteriomandist.

6. Avaldaja viitas VÕS §-le 115 lõikele 1, § 127 lõikele 1 ja § 128 lõigetele 2 ja 3. Viivist on arvestatud

põhinõudelt 4096,80 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.03.2024 kuni

19.06.2025, so 463 päeva ning viivisesumma on 617,56 eurot. Avaldaja maksis vara kahjujuhtumi raames

välja kindlustushüvitise kogusummas 4096,80 eurot, mille hüvitamist ta puudutatud isikuilt taotleb. Lisaks

taotleb avaldaja avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise tasumist summas 617,56 eurot

ning viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 20.06.2025 kuni kohustuse kohase

täitmiseni.

7. Puudutatud isiku vastusega avaldaja ei nõustunud. Kahjujuhtum toimus 22.07.2022, regressnõudest

teavitas avaldaja puudutatud isikut 01.02.2024 ning 19.06.2025 esitas oma nõude rahuldamiseks kohtusse

avalduse. Kahjujuhtumite käsitlemine, kahjude kõrvaldamine ning tagasinõuete esitamine nõuab ajalist

ressurssi ning on ebamõistlik oodata avaldajalt kohest regressnõudest teavitamist. Avaldaja lähtub nõuete

käsitlemisel TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatud kolme aastasest aegumistähtajast. Puudutatud isik võttis

avaldajaga 12.03.2024 e-posti teel ühendust ning palus korraldada kahjujuhtumi asjaolude selgitamiseks

kohtumine. Avaldaja edastas 13.03.2024 puudutatud isikule e-kirja, milles selgitas täiendavalt tagasinõude

aluseks olevaid asjaolusid, edastas korteriühistu akti ning palus puudutatud isikul edastada oma seisukohad

kirjalikult.

8. Ebaõige on puudutatud isik väide, et avaldaja ei ole talle korteriühistu akti edastanud ega andnud

võimalust olukorra sisuliseks arutamiseks. Puudutatud isikule on väljastatud 25.09.2022

vastutuskindlustuse osas poliis, (kindlustusperiood 26.09.2022-29.08.2023), kuid nõude aluseks oleva

kahjujuhtumi toimumise ajal puudutatud isikul avaldaja juures kehtivat kindlustuslepingut ei olnud. Seega

on asjakohatud puudutatud isiku viited Swedbanki kliendiks olemise ning korrektselt tasutud

kindlustusmaksete kohta.

9. Asjas ei oma tähtsust, kus puudutatud isik kahjujuhtumi toimumise hetkel viibis. Avaldaja on

tõendanud, et kahju lähtus puudutatud isikule kuuluva eriomandi eseme piirest. Nimelt oli korteriühistu

esindaja kinnitusel kahju põhjuseks puudutatud isikule kuuluvas korteris lekkinud pesumasina veeühendus

ja seega saab puudutatud isiku korrashoiukohustuse rikkumist eeldada. Avaldaja hinnangul kuulub

pesumasina veeühenduse lekkekindluse tagamine ning kontrollimine korteriomaniku korrashoiu kohustuse

hulka ning välismaal viibimine ei vabasta korteriomanikku tema korrashoiukohustustest. Kuna

korteriomaniku vastutus on süüta vastutus, ei ole süü tuvastamine oluline.

10. 29.01.2026 seisukohas palus avaldaja puudutatud isikult menetluskuluna välja mõista avalduse

esitamisel tasutud riigilõivu 50 eurot.

Puudutatud isiku seisukohad

11. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Teave nõude kohta jõudis puudutatud isikuni alles 2024. a

veebruaris, kui ta sai avaldajalt kirja. Selleks ajaks oli ta olnud avaldaja klient alates 30.08.2022 ja tasunud

kindlustusmakseid. Puudutatud isik teatas koheselt, et ta nõudega ei nõustu, sest viibis kindlustusjuhtumi

ajal Eestist eemal.

12. Puudutatud isiku soovitud kohtumist ei toimunud. Puudutatud isik tõendas, et ta oli Eestist eemal, sest

ta oli 21.07.2022 kuni 02.08.2022 reisil xxxx. Kuna teda Eestis ei olnud, ei saanud ta mõjutada kahju

tekkimist. Tegu ei saa olla tema süül tekkinud kahjuga. Puudutatud isik samuti leidis, et avaldaja on

rikkunud teavitamiskohustust ja esitanud nõude alles 1,5 aastat hiljem.

13. 27.01.2026 seisukohas ei nõustunud puudutatud isik, et veekahju sai alguse tema korterist. Tema

andmetel toimus veeleke kas ülemisest korterist või korterelamu püstikust, mis kuulub korteriühistu

vastutusalasse, kust vesi tungis edasi tema korterisse. Puuduvad vahetud ja objektiivsed tõendid, et kahju

allikas paiknes puudutatud isiku korteris. Puudutatud isiku korterit ei ole kahjujuhtumi ajal ega vahetult

pärast seda üle vaadatud. Kahju fikseerimist tema korteris ei toimunud ning teda ei teavitatud juhtunust

õigeaegselt. Avaldaja nõudest sai ta teada alles 2024. aastal.

14. Puudutatud isik vaidles vastu kahju suurusele. Remondi summa on ebamõistlikult suur, arvestades, et

köögipinna kogusuurus on vaid 8 m². Hind ei vasta sarnaste tööde tavapärasele turuhinnale. Puudutatud

isik tugines VÕS § 140 lõikele 1 ja leidis, et käesolevas asjas oleks hüvitise täies ulatuses väljamõistmine

ebaproportsionaalne ning vastuolus mõistlikkuse põhimõttega. Puudutatud isiku majanduslik olukord on

raske. Seda on võimalik tõendada Maksu- ja Tolliameti tõendiga. Puudutatud isik kasvatab alaealist last

ega saa tema ülalpidamiseks elatisraha. Sellest tulenevalt ei ole tal võimalik tasuda nõutavat summat

esitatud ulatuses, kuna see oleks talle majanduslikult üle jõu käiv.

15. Puudutatud isik palus pikendada menetlustähtaega mõjuvatel põhjustel, kuna tõendite kogumine ja

esitamine nõuab täiendavat aega.

Kohtu põhjendused

16. Hinnates asjas kogutud tõendeid, leiab kohus, et avaldus kuulub rahuldamisele.

17. Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et puudutatud isikule kuulub xxxx elamus korter nr x.

Pooled ei vaidle ka selle üle, et sama elamu korteris nr x toimus 22.07.2022 veekahjust tulenev juhtum,

mille tõttu korter sai kahjustada. Korter nr x asub puudutatud isikule kuuluva korteri all. Pooled ei vaidle

selle üle, et avaldaja oli sõlminud korteri nr x omanikuga kindlustuslepingu ning hüvitas kindlustuslepingu

alusel korterile tekkinud kahju 4096,80 euro ulatuses. Puudutatud isik on nõustunud, et avaldaja saatis talle

kohtuväliselt nõudekirju, kuid pooled kokkuleppele ei jõudnud.

18. Pooled vaidlevad selle üle, kas avaldajal kui kindlustusandjal on õigus nõuda puudutatud isikult kui

veekahju põhjustanud korteri omanikult kahju hüvitamist. Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista

põhinõudena 4096,80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisena 617,56 eurot ja edaspidi sissenõutavaks

muutuva viivise põhinõudelt alates 20.06.2025 seadusjärgses määras. Avaldaja leidis, et puudutatud isik on

vastutav kahju tekkimise eest, sest kahju tekitav sündmus sai alguse tema korterist. Puudutatud isik leidis,

et kuna ta viibis Eestist eemal, ei saanud ta kahju tekkimist mõjutada ja see ei tekkinud tema süül. Lisaks

leidis puudutatud isik, et avaldaja rikkus teavitamiskohustust ning esitas nõude alles 1,5 aastat hiljem ning

tekkinud kahju on ebamõistlikult suur.

19. 27.01.2026 esitas puudutatud isik kohtule taotluse, milles palus pikendada menetlustähtaega mõjuval

põhjusel, sest tõendite kogumine ja esitamine nõuab täiendavat aega. Kohus leiab, et puudutatud isiku

27.01.2026 taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohus andis 03.12.2025 eelistungil puudutatud isikule aega

tõendite esitamiseks kuni 19.01.2026. TsMS § 64 lg 1 näeb ette, et kohus võib tema määratud

menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Tähtaega

võib korduvalt pikendada üksnes vastaspoole nõusolekul. Puudutatud isik ei ole põhistanud, milline mõjuv

põhjus on tal tähtaja pikendamise taotlemisel ehk milliseid tõendeid ta soovib täiendavalt esitada ning

millised olid takistused nende tähtaegseks esitamiseks. Puudutatud isik ei ole ka välja toonud, milliseks

tähtajaks on ta valmis tõendeid esitama. Kohus leiab, et kuna taotlus on ebakonkreetne ja sisuliselt

põhjendamata, ei kuulu taotlus rahuldamisele. TsMS § 2 kohaselt on kohtu ülesandeks tagada asja

võimalikult kiire lahendamine. Puudutatud isiku taotlus on sisuliselt suunatud menetluse venitamisele,

mida kohus ei pea lubatavaks.

20. VÕS § 492 lg 1 näeb ette, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle

kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Seega

olukorras, kus korterile tekkinud kahju on hüvitanud kindlustusandja, läheb talle üle nõue kahju

põhjustanud isiku vastu. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et avaldajale kui kindlustusandjale on nõue

üle läinud. Asjakohatud on puudutatud isiku etteheited, et avaldaja rikkus mõnda teavitamiskohustust, kui

teatas nõudest 1,5 aastat pärast sündmuse toimumist. Seadusest ei tulene kindlustusandjale ega kannatada

saanud korteriomanikule kohustust teavitada kahju põhjustanud korteriomanikku sündmusest viivitamatult

või teatatud lühikese ajaperioodi jooksul. Avaldaja pöördus nõudega puudutatud isiku poole enne nõude

aegumist ning muid piiranguid seadusest ei tulene.

21. KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestab, et korteriomanik on kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja

kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi

tavakasutusest tekkivad mõjud. Kohtu hinnangul on tavakasutusest tekkivaid mõjusid ületav olukord, kus

korteriomandi eriomandi piires asub pesumasin, mille rikke tõttu saab naaberkorter veekahjustusi. Ühtlasi

on Riigikohus leidnud, et kui kahjustav asjaolu lähtus korteriomandi eriomandi piirest, tuleb eeldada, et

selle korteriomandi omanik rikkus oma kohustust ja see rikkumine ei olnud vabandatav (RK TKo 2-19-

9543, p 18, 3-2-1-129-13, p 49). Seega olukorras, kus on tõendatud kahjustava asjaolu alguse saamine

konkreetse korteriomaniku korterist, tuleb viimasel tõendada, et kahjustav asjaolu ei saanud tema korterist

alguse või ta ei vastuta selle eest, sest rikkumine oli vabandatav. Kohus osundab, et pesumasinast tulenev

veeleke võib aset leida ka siis, kui korteriomanikku ennast korteris ei viibi, mistõttu üksnes puudutatud

isiku eemalviibimine tema vastutust ei välista.

22. Kohus selgitas 03.12.2025 eelistungil (dtl 99) puudutatud isikule, et ta on veekahju eest

korteriomanikuna vastutav sõltumata sellest, kas ta kahjujuhtumi toimumise ajal viibis Eestis või mitte.

Kohus selgitas, et puudutatud isiku vastutus ei sõltu sellest, kas ta on mõne teo toimepanekus süüdi või

mitte. Kohus selgitas puudutatud isikule tema kohustust tõendada vastutuse puudumist või seda, et veeleke

ei saanud alguse tema korterist. Vaatamata kohtu selgitustele ei toonud puudutatud isik esile ühtegi

konkreetset faktilist asjaolu, mis oleks tema vastutuse välistanud. Tõendeid puudutatud isik samuti ei

esitanud.

23. Avaldaja esitatud tõenditest nähtub, et avaldaja oli kindlustusandjana sõlminud 3012.2021

kindlustuslepingu (dtl 2-4), mille alusel oli kindlustatud xxxx asuv korter. 27.07.2022 on koostatud

korteris nr x ülevaatuse akt (dtl 5-6). Aktis on märgitud kindlustusvõtja avaldus, mille kohaselt avastas ta

22.07.2022, et ülemise neljanda korruse naabri korterist number x lekib vett alla kolmandale korrusele,

kahjustades korteri siseviimistlust. Kahjustada saanud korteri omanik veekahju põhjust ei teadnud.

Ülevaatusakti koostamise ajal tilkus endiselt vett ülevalt alla. Ülevaatusega tuvastati korteris nr x tekkinud

kahjustused ehk köögi värvitud betoonlael kollased laigud ning köögi betoonseina tapeedil tumedad

laigud. Ülevaatuse akti lisas fikseeriti kahjustuste ulatused ning asukohad (dtl 7-8). Aktile olid lisatud

fotod vee läbijooksust (dtl 9-14). Eeltooduga on tõendatud, et korter nr x sai veelekke tõttu kahjustusi ning

veeleke sai alguse ülemisel korrusel asunud puudutatud isiku korterist.

24. Avaldaja saatis puudutatud isikule tagasinõude 01.02.2024 (dtl 20), millel oli lisatud korteriühistu

teatis (dtl 21). Korteriühistu teatises kinnitati veekahju toimumist 27.07.2022 korteris nr x. Teatises on

märgitud, et pärast kahjust teatamist käis korteriühistu juhatuse liige A K olukorraga tutvumas ning

tuvastas, et korteris x lekkis pesumasina veeühendus, mis ei olnud suur, aga oli ilmselt tilkunud pikemat

aega, mistõttu jooksis vesi paneelide vahele ja põhjustas alumise korteri kahjustused. Eeltoodud tõenditega

kogumis on tõendatud, et korterit nr x kahjustanud veeleke sai alguse puudutatud isiku korterist.

Puudutatud isikul lasus korteriomanikuna kohustus tagada, et tema korteris asuvad seadmed, sealhulgas

pesumasin, ei kahjustaks teisi korteriomanikke. Kuna puudutatud isik ei ole esile toonud ega tõendanud

ühtegi asjaolu, mis tema vastutuse välistaks, on ta vastutav kahju tekkimise eest.

25. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega

või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul,

kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel

hüvitamisele. VÕS § 132 lg 3 järgi hõlmab asja kahjustamise korral kahjuhüvitis eelkõige asja

parandamise mõistlikke kulusid.

26. Xxxx OÜ koostas hinnapakkumise (dtl 15) korteri nr x kahjustuste kõrvaldamise maksumuse kohta

summas 4096,80 eurot. Hinnapakkumises on loetletud tööd, mis olid kahjustuste kõrvaldamiseks

vajalikud. Puudutatud isik on pidanud viidatud kulutusi ebamõistlikult suurteks, kuid ei ole oma

vastuväiteid põhistanud ega esitanud ühtegi tõendit, mille kohaselt oleks saanud kahjustusi kõrvaldada

väiksemate kuludega. 17.11.2022 koostati üleandmise akt (dtl 16), millega kindlustusvõtja võttis

remonditööd vastu. Xxxx OÜ esitas remonditööde arve avaldajale (dtl 17) ning avaldaja tasus selle arve

(dtl 18-19). Eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud kahju suurus ning asjaolu, et kahju hüvitamise

nõue on üle läinud avaldajale kui kindlustusandjale. Kohus ei saa esitatud tõendeid kõrvale jätta üksnes

puudutatud isikute paljasõnaliste vastuväidete alusel. Puudutatud isiku väited temal endal

vastutuskindlustuse olemasolu kohta ei ole asjakohased, sest tema kindlustusleping hakkas kehtima pärast

korterit nr 45 kahjustanud sündmuse toimumist (kindlustusperiood oli 26.09.2022 kuni 29.08.2023, dtl 86-

87).

27. Pooled ei vaidle selle üle, et avaldaja saatis puudutatud isikule tagasinõude 01.02.2024 (dtl 20). Kohus

kordab, et seadus ei näinud puudutatud isikule ette mõnda konkreetset tähtaega, mille jooksul tuli nõudest

teatada. Nõue ise läks avaldajale üle alles pärast remonditööde arve tasumist, mitte kahjustatud sündmuse

toimumisel. 06.03.2024 saatis avaldaja puudutatud isikule uuesti meeldetuletuse (dtl 33) ning andis nõude

tasumiseks aega kuni 13.03.2024. Kostja vastas e-kirja teel ja leidis, et ta ei ole kahju tekkimises süüdi (dtl

82). Seega oli puudutatud isik teadlik tema vastu esitatavast nõudest, kuid ei tasunud seda enne

kohtumenetluse algust.

28. Avaldaja nõudele vaidles puudutatud isik vastu ka põhjendusel, et nõue on ebamõistlikult suur ja

puudutatud isiku majanduslik olukord on raske. Puudutatud isik kasvatab alaealist last ega saa tema

ülalpidamiseks elatisraha. Sellest tulenevalt ei ole tal võimalik tasuda nõutavat summat esitatud ulatuses,

kuna see oleks talle majanduslikult üle jõu käiv.

29. VÕS § 140 lg 1 sätestab, et kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses

oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu.

Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende

majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Kohus leiab, et VÕS § 140 lg 1 kohaldamine

on võimalik siiski erandlikus olukorras, kus esinevad asjaolud, mil hüvitise täies ulatuses väljamõistmine

oleks äärmiselt ebaõiglane. Viidatud sättest ei tulene, et kui kahjustatud isiku igakuine sissetulek ei

võimalda hüvitist koheselt tasuda või ta seda teha ei soovi, on kohtul kohustus hüvitist vähendada.

30. Puudutatud isik ei ole esitanud tõendeid oma tegeliku sissetuleku kohta (sealhulgas konto väljavõtted)

ega talle kuuluva vara suhtes. Puudatud isik ei ole tõendanud, et ta kasvatab alaealist last ilma teise

lapsevanema majandusliku abita. Puudutatud isik esitas küll Maksu- ja Tolliameti tõendi (dtl 109-112)

oma igakuise deklareeritud töötasu ja ettevõtluskonto kohta, kuid eeltoodust võib järeldada üksnes seda, et

puudutatud isikule ei ole korraga nõutud summa tasumine jõukohane. Hüvitise tasumises osamaksete

kaupa on puudutatud isikul jätkuvalt võimalik avaldajaga kokkuleppele jõuda. Teisalt on puudutatud isik

tõendanud, et tema majanduslik olukord võimaldab tal viibida puhkusereisidel välismaal (dtl 66-81) ning

ka sõlmida edaspidiseks vajalikku kindlustuslepingut. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et puuduvad

asjaolud, millistest lähtuvalt võiks hüvitise väljamõistmist puudutatud isikult pidada äärmiselt ebaõiglaseks

või mõistlikult vastuvõetamatuks.

31. Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista kahju hüvitisena 4096,80 eurot. Kuna avaldaja

põhinõue kuulus rahuldamisele, tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista ka viivis. Puudutatud

isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena

617,56 eurot. Puudutatud isikult tuleb avaldajal kasuks välja mõista ka edaspidi sissenõutavaks muutuv

viivis põhinõudelt 4096,80 eurolt alates 20.06.2025 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

32. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või

osaliselt mõni menetlusosaline. Lisaks tuleneb TsMS § 172 lõikest 7, et kui kohus algatab hagita

menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku

kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui

menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud

avaldaja kanda. Antud juhul alustas kohus menetluse avaldaja avalduse alusel, mis oli põhjendatud ja

kuulus rahuldamisele. Eeltoodu tõttu tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.

33. Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks menetluskuluna välja mõista 50 eurot, mis oli avalduse

esitamisel tasutud riigilõiv. Kooskõlas avaldaja taotlusega tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja

mõista viivis menetluskuludelt 50 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva

lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

Kohtunik