2-25-20158/8 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.02.2026, Paide

Tsiviilasja number

2-25-20158

Tsiviilasi

AS SEB Pank hagi M.Q vastu võlgnevuse nõudes

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

808,28 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS SEB Pank (registrikood 10004252), lepinguline

esindaja Dagne Niit

Kostja M.Q (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagiavaldus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hagejalt väljamõistetavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse

peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning

võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluselahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

1. Hageja esitas 24.11.2025 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja

708,38 eurot, mis koosneb põhiosanõudest 600,40 eurot, intressist 25,36 eurot ning viivisest

arvestatuna kuni 24.11.2025 summas 82,62 eurot; viivise 15,5% aastas põhinõudelt (s.o 600,40

eurolt) alates 25.11.2025 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda.

02.03.2020 sõlmisid hageja ja kostja väikelaenulepingu nr 2020003868, mille alusel väljastas

hageja kostjale laenu 5500 eurot, intress 15,500%. Krediidi kulukuse määr 21,51% aastas

eeldusel, et intressimäär on 15,500% aastas, laenutähtpäev saabub 06.03.2025, lepingutasu on

82,50 eurot, lepinguga seotud kontode kuutasu on kokku 0,30 eurot, SEB laenukaitse

kindlustuslepingu maksed vastavad prognoostabelile ja laen summas 5500 eurot võetakse kohe

kasutusse. Laenu tagastamiseks ja kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma on

lepingu jõustumisel 8645,84 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu ja tasuma intressi annuiteedi

alusel arvutatud maksetena iga kuu 6. päeval, esimese maksega 06.04.2020 ning viimase

maksega laenutähtpäeval, s.o 06.03.2025. Laenusumma maksti 02.03.2020 välja kostja

arvelduskontole EE611010010434125010.

Kostja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi. Hageja on arvestanud kostja

laenumaksetelt intressi kogusummas 2494,96 eurot, millest kostja on lepingu kehtivuse ajal

tasunud 2469,60 eurot. Sellest tulenevalt on hageja intressinõue summas 25,36 eurot. Kostja on

tagastanud hagejale laenust 4899,60 eurot, millest tulenevalt on hageja põhinõude jääk 600,40

eurot (5500 – 4899,60 = 600,40).

27.11.2024 saatis hageja kostjale võlanõudekirja (internetipanka ja kostja poolt teatatud

postiaadressile), milles palus tasuda võlgnevuse viivitamatult ning teavitas kostjat, et võlgnevuse

tasumata jätmine võib viia lepingu ülesütlemiseni. Ühtlasi pakkus hageja kostjale lahenduste

võimalust, mis ennetaks lepingu ülesütlemist ja edasiste võlgnevuste teket. Kostja võlgnevust ei

tasunud ega võtnud hagejaga ühendust võlgnevuse osas võimaliku lahenduse leidmiseks. Leping

lõppes tähtaegselt 06.03.2025.

04.11.2025 seisuga on kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees järgmine: põhiosa 600,40

eurot, intress 25,36 eurot, põhiosa viivised 82,62 eurot. Kokku 708,38 eurot.

Vastutustundliku laenamise osas märgib hageja, et 29.02.2020 esitas kostja hagejale väikelaenu

taotluse. Taotluse kohaselt oli kostja: kodakondsus - Eesti; haridustase – põhiharidus;

perekonnaseis – vallaline; eluaseme tüüp – oma korter; tööandja – Betoonitööd24 OÜ;

ametikoht – töödejuhataja; tähtajatu tööleping; tööstaaž käesoleva tööandja juures – üle 1,5a

2(5)

kuni 3a; kogu tööstaaž kokku - üle 5 aasta; netosissetulek 1000 eurot; kohustused väljaspool

SEB-d puudusid; ülalpeetavaid ei olnud. Pärast taotluse digiallkirjastamist, töötles pangasüsteem

kliendi andmeid ja tuvastas järgmist: klient ei olnud töötu, tööstaaž käesoleva tööandja juures oli

üle 6 kuu, sissetulek oli suurem nõutavast miinimumist, kliendil puudusid arestitud kontod,

kliendil puudusid võlgnevused SEB kontol, klient ei olnud pankrotis, kliendil puudusid

käendused SEB-st võetud laenudele. Hageja kasutas kostja sissetuleku ja kohustuste

väljaselgitamiseks ning maksevõime analüüsi üheks andmete allikaks kostja arvelduskonto

väljavõtet perioodil 01.08.2019 kuni 03.02.2020. Hageja tuvastas, et kliendil on netosissetulek

876 eurot ja tööstaaž käesoleva tööandja juures üle 6 kuu. Samuti tuvastas hageja, et kostjal

puudusid aktiivsed maksehäired. Järgnevalt kontrolliti, et pakutava laenu kuumakse koos

olemasolevate laenude ja liisingute kuumaksetega ei ületa 50% kostja netosissetulekust: 876 *

0,5 = 438 eurot. Kostja keskmine netosissetulek analüüsi perioodil oli 876 eurot kuus, seega

arvutuste kohaselt ei tohtinud kostja kohustuste kuumaksed ületada 438 eurot. Lepingu

jõustumise päeval arvutatud annuiteetmakse (laenumakse koos intressiga) suurus oli 133,21

eurot (lisa 1 punkt 3.4), maksevõime analüüsil võeti arvesse arvestuslik makse 146 eurot. Koos

varasema krediidikohustusega oli kostja igakuised laenukohustused kokku 303 eurot, mis ei

ületanud 50% kostja igakuisest netosissetulekust.

2. Oma 04.12.2025 esitatud seisukohas märkis hageja, et kui kostja on jätnud krediidiandjale

teavitamata, et tal on ülalpeetavaid või kohustusi teistes pankades, siis on kostja esitanud

ebaõiget infot. Maksevõime analüüsil võeti arvesse taotletava laenu makset 146 eurot ja kostja

varasemat krediidikohustust, milleks oli SEB Pank AS-i poolt välja antud väikelaen nr

2019018284 jäägiga 1034 eurot kuumaksega 158 eurot ning mille kostja maksis tagasi

07.09.2020. Seega koos varasema krediidikohustusega oli kostja igakuised laenukohustused

kokku 303 eurot, mis ei ületanud 50% kostja igakuisest netosissetulekust. Kanded Coop Finants

AS-ile olid krediitkaardi kasutatud limiidi tagasimaksed. Krediitkaardil tuleb maksevõimes

arvesse võtta kuumakse 1/24 krediidilimiidist. Ka koos selle kohustusega oleks jäänud

maksevõime ikkagi piisavaks.

3. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud TsMS § 3141 Ig 2

alusel kolme tööpäeva möödumisel ehk 23.12.2025. 15.12.2025 telefonikõnes kinnitas kostja, et

tema e-postiaadress on XXX. Kostja nõudele vastuväiteid ei esitanud. Kohus on seisukohal, et

antud asja saab lahendada lihtsustatud korras.

4. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui

tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt

vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

5. Hagi hind on 808,28 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS §

405 lg-le 1.

6. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS

§ 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

7. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Kas laenuleping on sõlmitud ja kas laen välja makstud

3(5)

8. Hageja on esitanud kohtule tõendi, et hageja ja kostja on sõlminud laenulepingu 02.03.2020

(dtl 8-18) ja kandud kostja arveldusarvele 5500 eurot 02.03.2020 (dtl 3). Seega on tõendatud, et

laenuleping on sõlmitud ja laen välja makstud.

9. Laenuleping vastab võlaõigusseaduses (VÕS) § 402 lg 1 sätestatud tarbijakrediidilepingule.

VÕS § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Krediidi kulukuse määr

10. Tarbijakrediidi teabelehes (dtl 9-11) oli krediidi kulukuse määraks märgitud 21,51%, mis oli

väiksem lepingu sõlmimise hetkel kehtinud krediidi kulukuse määrast 61,83% (20,61%x3).

Vastutustundliku laenamise põhimõte

11. Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab

hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama.

Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis

võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu

hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi

varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma

ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja

lg-s 7 sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga

kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika

järgi.

12. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

13. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja.

14. Finantsinspektsiooni juhendi p 9.10.3 järgi peab krediidiandja koguma teavet mh tarbija

varasema käitumise kohta finantskohustuste ja teiste varaliste kohustuste täitmisel. Juhendi p

9.11 kohaselt võtab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse ülalpeetavate

arvu ja tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt

kulutused toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne). Asjakohased

vorminõuded ja hindamise metoodika otsustab krediidiandja või -vahendaja.

15. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole piisavalt analüüsinud kostja tegelikku maksevõimekust.

Eestis puudub ühtne register, mis võimaldaks krediidiandjal kontrollida tarbija kõiki

laenukohustusi, mistõttu on konto väljavõte ainus usaldusväärne vahend, mille alusel saab

hinnata tarbija tegelikku finantsseisundit ja olemasolevaid kohustusi. Statistikaameti andmetel

oli 2020. aastal arvestuslik elatusmiinimum 220,48 eurot kuus ning samal aastal kehtinud

miinimumelatis ühele lapsele oli 292 eurot kuus. Seega oleks minimaalne summa, mida

krediidiandja pidanuks arvestama kostja elamiskuludeks ja lapse ülalpidamiseks, kokku 512,48

eurot kuus. Kostja sissetulek oli keskmiselt 876 eurot. Kostjale oli hageja poolt väljastatud juba

laen, mille igakuinemakse oli 158 eurot. Lisaks on näha, et kostja on teinud detsembris 2019 ja

jaanuaris 2020 väljamakseid Coop Finants AS-ile, kokku summas 218,03 eurot. Hageja on

4(5)

selgitanud, et tegemist oli krediitkaardiga, aga ei ole välja selgitanud, kui tihti kostja krediitkaarti

kasutas ja mis olid kuumaksed. Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt peaks

krediidiandja enne laenu väljastamist veenduma, et tarbijal on reaalne võimekus laenulepingust

tulenevaid kohustusi täita, ilma et see kahjustaks tema toimetulekut. Olukorras, kus isik peab

võtma korduvalt erinevaid laene, et toime tulla, ei pruugi olla isikuks, kes on võimeline oma

laenulepingust tulenevaid kohustusi täitma.

16. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 49,09% aastas. VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%. Seega ei olnud krediidiandjal õigust

kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest

hagejale muid tasusid.

17. Kostjale on lepingu alusel väljamakseid tehtud kokku 5500 eurot. Kostja poolt on lepingu

katteks tagasimakseid tehtud vähemalt 7394,56 eurot (2595,96 + 4899,60), seega on nõue kostja

poolt täies ulatuses tasutud.

18. Eelneva tõttu jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

19. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda.

20. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 näeb ette, et kui

maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab

tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

21. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

22. Kuna kostja ei ole kohtule esitanud andmeid, et tal oleks käesolevas menetluses tekkinud

menetluskulusid (kostjal ei ole menetluses olnud lepingulist esindajat), siis puuduvad ka

menetluskulud, mida hagejalt kostja kasuks välja mõista.

23. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Seping

kohtunik

5(5)