2-25-20171/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. veebruar 2026, Viljandi

Tsiviilasja number

2-25-20171

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi M.S. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetluse liik

Kohtuistung 10.02.2026

Tsiviilasja hind

11 590,62 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479;

asukoht Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn,

10149, Harju maakond), esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse

Õigusbüroo OÜ; e-post XXX)

Kostja M.S. (isikukood XXX; registrijärgne aadress XXX,

XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt M.S.-ilt (M.S.) hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks

põhivõlgnevus summas 6901,09 eurot, seadusjärgsed intressid summas 86,29 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivised perioodi 28.05.2024 – 24.11.2025 eest summas 917,77

eurot ning võla sissenõudmiskulu summas 50 eurot, kokku 7955,15 eurot.

3. Välja mõista kostjalt M.S.-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis lepingu

järgses määras, so 8,90% aastas tasumata põhinõudelt (6901,09 eurolt) alates 25.11.2025

kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku koos punktis 2 nimetatud viivisega mitte

enam kui põhinõude ulatuses (so 6901,09 eurot).

4. Jätta resolutsiooni punktis 2 välja mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja vastu

rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 74% ulatuses kostja M.S.-i ja

26% ulatuses hageja Aktiva Finance Group OÜ kanda.

6. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

osaliselt.

7. Välja mõista kostjalt M.S.-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludena

769,60 eurot.

8. Välja mõista kostjalt M.S.-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ viivis menetluskuludelt

(769,60 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

9. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 24.11.2025 M.S.-i (kostja) vastu hagi, milles palub

kostjalt välja mõista põhivõla 9174,42 eurot, intressid 294,58 eurot, haldustasu 10 eurot,

lepingutasu 2 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1220,10 eurot.

Lisaks jooksva viivise alates 25.11.2025 kuni põhinõude summas 9174,24 eurot täitmiseni

lepingujärgses viivisemääras 8,9% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank AS (edaspidi ka krediidiandja) ja M.S. 7. septembril 2021

tarbijakrediidilepingu nr L89006468803 (dtl 14-20), mille kohaselt krediidiandja andis M.S.-ile

laenu kogusummas 12 000 eurot. Kostja kohustus tasuma ka intressi 8,9% tagastamata

krediidisummalt aastas. Kostja kohustus maksma maksegraafiku alusel igakuiseid osamakseid

summas 257,16 eurot. Krediidiandja ja kostja sõlmisid 22.05.2023 kokkuleppe nr L89012436308

esialgse lepingu muutmiseks, mille alusel oli kostja võlgnevuse jääk summas 9583,28 eurot.

Kokkuleppe eesmärk oli osaliselt muuda maksegraafikut (dtl 22-28). Krediidiandja ja kostja

sõlmisid 19.01.2024 uue kokkuleppe nr L89014923194 eelneva kokkuleppe muutmiseks, mille

alusel oli kostja võlgnevuse jääk 9174,42 eurot. Kokkuleppe eesmärk oli veelkord maksegraafikut

muuta (dtl 29-34). Hageja väidete kohaselt on kostja teinud tagasimakseid summas 5430,25 eurot

(dtl 65-71). Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, saatis krediidiandja

06.05.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks kuni 20.05.2024 (dtl 42). Kostja tähtaegselt võlgnevust ei tasunud ning krediidiandja

ütles 27.05.2024 lepingu üles (dtl 43). 28.05.2024 loovutas krediidiandja nõude hagejale (dtl 44).

3. Kohus on kostjale hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud KÄPO-s

8.12.2025. Kostja tähtaegselt kohtule oma seisukohta esitanud ei ole.

4. Kohus korraldas 10.02.2026 kohtuistungi. Kostja on kohtukutse kätte saanud KÄPO-s

29.01.2026, kostja kohtuistungile ei ilmunud. Hageja jäi istungil esitatud nõuete juurde.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole

esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad oma

nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda kirjeldatud

asjaolusid tõendavad. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki

2(5)

pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS

§ 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7

järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Hagi tuleb menetleda

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

6. Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1

kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb

rahuldada osaliselt.

7. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded, mis tulenevad kostja ja Inbank AS 7. septembril 2021

sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L89006468803 (dtl 14-20) ning selle muutmise kokkulepetest

(dtl 22-34).

8. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja krediidiandjate vahel olid sõlmitud tarbijakrediidilepingud

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja oli oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei

seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).

9. Kostja ei ole kohtule sisulisi vastuväiteid esitanud.

10. Kohus peab sõltumata kostja vastuväidete puudumisest omal algatusel kontrollima

tarbijakrediidilepingute puhul seda, kas krediidilepingu tingimused võivad olla tarbija suhtes

ebaõiglased ning tarbijakrediidileping tühine. Seejuures on keskseks küsimuseks see, kas on

järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

11. Järgnevalt analüüsibki kohus seda, kas krediidiandja on krediidi väljastamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

12. Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata

tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama

paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab

krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi

kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7

sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud

tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi.

13. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

14. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Käesoleval juhul soovib hageja panna maksma

krediidiandja nõuet, mistõttu tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist kinnitavad

asjaolud tõendada hagejal.

15. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku

kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel

täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist

teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

16. Praegusel juhul on hageja seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise

põhimõtet rikkunud, sest krediidiandja palus kostjal täita standardse laenutaotluse, milles kostja

3(5)

avaldas oma sissetuleku suuruse ning andmed kulude kohta. Krediidiandja selgitas, et on kostja

suhtes teinud päringud avalikesse registritesse. Ühtlasi on krediidiandja analüüsinud kostja

kontoväljavõtet perioodil 4.03.2021 – 5.09.2021. Kontoväljavõtte kohaselt on kostja palgaks 1000

eurot kuus. Kostjal oli eelnevalt juba mitu finantskohustust, mille igakuised maksed olid kokku

keskmiselt 500 eurot kuus, lisaks krediitkaardi tagasimaksed keskmiselt 30 eurot kuus (kuid kahel

kuul ka üle 500 euro), korteriühistule makstav arve keskmiselt summas 150 eurot kuus (arvesse on

läinud enamjaolt suvised väiksemad maksed, kuid kontoväljavõttest nähtub, et talvised maksed on

üle 300 euro kuus), igakuised kindlustusmaksed üle 100 euro kuus, Telia Eesti AS igakuine arve

keskmiselt 160 eurot, Alexela AS igakuine arve keskmiselt 50 eurot kuus. Kostja on nimetatud

perioodil võtnud tööandja käest ka laenu summas 120 eurot. Eelmainitud igakuised kohustused juba

ületavad kostja sissetulekuid. Võetava laenu igakuine tagasimakse oli 257,16 eurot. Vaadates kostja

sissetulekuid ja igakuiseid kohustusi oleks krediidiandja pidanud mõistma, et kostja ei ole

krediidivõimeline, sest kostjale ei jää kätte isegi mitte elatusmiinimumi nagu krediidiandja väitis.

Kostjal oli lepingu sõlmimise ajal ka üks alaealine laps (lepingute muutmiste kokkulepete ajal juba

kaks alaealist last) Kohus on seisukohal, et krediidiandjad ei ole piisava põhjalikkusega analüüsinud

kostja sissetulekuid ning kohustusi.

17. Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel

juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 8,9% aastas

(vt dtl 15). Seadusjärgne intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0% aastas.

18. Sellises olukorras peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe esitamata või

võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti.

Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks tahtlikult

võltsinud krediidiandjale esitatavaid andmeid või jätnud nõutud andmed esitamata.

19. Kohus kohustas hagejat esitama ümberarvestuse puhuks, kui kohus peaks leidma, et

laenuandmisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on esitanud kohtule

30.01.2026 ümberarvestuse (10.02.2026 parandatud), mille kohaselt palub hageja kostjalt välja

mõista põhinõude 6901,09 eurot (12000,00-5098,91), intressid 86,29 eurot, 10.02.2026 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivised 1049,02 eurot ning võla sissenõudmiskulud 50 eurot. Lisaks

palub hageja kostjalt välja mõista viivised alates 11.02.2026 kuni põhinõude summas 6901,09 euro

täitmiseni lepingus kokku lepitud viivise määras 8,90% aastas (dtl 178-191).

20. Kohtu hinnangul on hageja nõude ümberarvestus korrektne ning nimetatud summad kuuluvad

kostjalt välja mõistmisele, v.a viivise nõue, mida kohus mõistab kostjalt välja alates nõude

sissenõutavaks muutumisest kuni hagiavalduse esitamiseni ning sealt edasi kuni põhinõude

täitmiseni 8,90% aastas. Hageja ei ole 10.02.2026 hagiavaldust täiendanud vaid täitnud kohtunõude,

millega kohus palus täiendavaid selgitusi ja tõendeid vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise osas.

21. Tulenevalt kõigest eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 6901,09

eurot, seadusjärgsed intressid summas 86,29 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised perioodi

28.05.2024 – 24.11.2025 eest summas 917,77 eurot ning võla sissenõudmiskulud 50 eurot, kokku

7955,15 eurot. Lisaks viivis lepingu järgses määras, so 8,90% aastas tasumata põhinõudelt (6901,09

eurolt) alates 25.11.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui põhinõude

ulatuses (so 6901,09 eurot).

4(5)

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

22. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

23. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt

hagi rahuldamise ulatusest 74% ulatuses kostja ja 26% ulatuses hageja kanda.

24. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

25. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 840 eurot ning õigusabikuludest summas

929,46 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid, et ta oleks menetluskulusid käesolevas

menetluses kandnud.

26. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on

kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.

27. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 200 eurot, mis on

tavapärases võlanõude asjas sisuliselt standardhagi esitamisel kohtu hinnangul piisavaks tasuks

arvestades asjaoluga, et käesolevas menetluses oli sõltuvalt hagihinnast vajalik korraldada ka

kohtuistung. Ühtlasi juhib kohus hageja tähelepanu asjaolule, et kui ta oleks esitanud juba

hagiavalduses kõik vajalikud andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte kohta, siis ei oleks

pidanud hageja täiendavaid selgitusi kohtule esitama. Varasemalt on kohtupraktikas loetud

standardhagi koostamisel piisavaks ka tasumäära 50 eurot, kuid käesolevas asjas leiab kohus, et see

ei ole piisav (inflatsioon, töö lisandumine seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte

kohaldamisel kohtupraktika muutumisega). Samas, olnuks hagejal võimalik menetluskulusid säästa,

esitades kohe nõude, mis on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist arvestades ka

perspektiivikas.

28. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal

hüvitada hagejale menetluskuludena 1040 (840+200) * 74% = 769,60 eurot.

29. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (769,60 eurot) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

30. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

5(5)