3-25-3270/3 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Tanel Saar, Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

17. veebruar 2026, Tartu

Haldusasja number

3-25-3270

Haldusasi

X.X.-i kaebus tsiviilasjade menetlemisega tekitatud

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 18. novembri 2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja / kaebaja – X.X.

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata.

2. Muuta Tartu Halduskohtu 18. novembri 2025. a määruse põhjendusi vastavalt

käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 7. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Justiits- ja Digiministeeriumi

tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt tekitati kaebajale kahju

kohtuasjadega nr xxx ja xxx. Kohtuasjas nr xxx esitas kaebaja hagiavalduse Pärnu

Maakohtule 5. novembril 2023. Hagi esitati varalise kahju 3501 euro ja viivise

väljamõistmiseks Y.Y..-ilt . Kohtuasjas nr xxx esitas kaebaja hagi Pärnu Maakohtule 2.

novembril 2023 ja hagi on kohtu menetluses A.A.ilt võlgnevuse 3430 euro väljamõistmiseks.

Mõlemas asjas on menetlejaks sama kohtunik, kes ei ole lahendanud taotlusi ning lubab

menetlusosalistel käituda pahatahtlikult ja venitada menetlust. Kohtusüsteem ei ole taganud

kaebajale kohtumenetlust mõistliku aja jooksul ning seetõttu ei ole kaebajal olnud võimalik

kahju tekitajalt kaebaja vara(raha) saada, millega on tekitatud kaebajale varalist kahju 6931

eurot ja mittevaralist kahju 3000 eurot. Samuti on kohtunikud oma käitumisega näidanud üles

kaebaja suhtes äärmiselt lugupidamatust, alandanud kaebaja inimväärikust ja heaolu, millega

on kaasnenud pikaajaline stress ja depressioon, meeleolu langus, nördimus, abituse tunne,

millega tekitati kaebajale moraalset kahju 5000 eurot. Kaebaja palus välja mõista kaebaja

kasuks kohtuniku tegevusega tekitatud varalise kahju 6931 eurot pluss viivis, mittevaraline

kahju 5000 eurot pluss viivis ning ebamõistliku menetlusaja rikkumisega tekitatud

mittevaralise kahju 3000 eurot pluss viivis. Kaebaja esitas taotluse riigilõivu tasumisest

vabastamiseks.

2. Tartu Halduskohus tagastas 18. novembri 2025. a määrusega kaebuse ja jättis taotluse

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata. Halduskohtu põhjendused olid

järgmised.

2.1. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda kohtumenetluse

käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on

kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal

puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Praegusel juhul on ilmne, et RVastS § 15 lg-s 1

sätestatud eeldus ei ole täidetud – asja menetleva kohtuniku suhtes ei ole tehtud süüdimõistvat

kohtuotsust. Seega on X.X.-i esitatud nõue ilmselgelt perspektiivitu ning see tuleb kaebajale

tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

2.2. HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste

lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. HKMS § 121 lg 1 p 1 järgi

tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole

halduskohtu pädevuses. X.X.-i ja Y.Y..-i ning A.A.i vaheline vaidlus on eraõiguslik ning

tsiviilasju lahendavad maakohtud. Kuna X.X.-i esitatud nõude lahendamine ülalmärgitud

isikute vastu ei kuulu halduskohtu pädevusse, siis tuleb see talle tagastada HKMS § 121 lg 1 p

1 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. X.X. esitas halduskohtu 18. novembri 2025. a määruse peale määruskaebuse, milles palus

halduskohtu määrus tühistada ja saata asi tagasi halduskohtule. Kaebaja on seisukohal, et

halduskohus on meelevaldselt ja pahatahtlikult tagastanud kaebaja kaebuse põhjendustega, et

kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse ning kaebajal puudub kaebeõigus. Kaebaja pole

esitanud kaebust eraisikute, vaid riigi vastu. Käesoleval juhul on kaebaja tsiviilasjad nr xxx ja

xxx Pärnu Maakohtu kohtuniku menetluses olnud kaks aastat, mis on ilmselgelt

ebamõistlikult pikk menetlusaeg. Kohtuniku tegevusetuse tagajärjel puudub kaebajal

võimalus saada oma asjas kohtuotsus ja tagasi oma vara. Samuti on kohtunik eiranud kaebaja

pöördumisi, millega on käitunud kaebaja suhtes lugupidamatult ja inimväärikust alandavalt,

millega on tekitatud kaebajale moraalset kahju.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Määruskaebuse rahuldamiseks pole alust.

5. Kaebaja taotleb halduskohtule esitatud kaebuses kaebajale tekitatud varalise ja

mittevaralise kahju hüvitamist, mis seisneb selles, et kaebajale ei ole tagatud tsiviilasjades nr

xxx ja xxx kohtumenetlust mõistliku aja jooksul ja lisaks on kohtunik eelnimetatud asjade

menetlemisel tekitanud kaebajale mittevaralist kahju.

6. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga osas, milles halduskohus tagastas X.X.-i esitatud

nõude Y.Y..-i ja A.A.i vastu halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Ringkonnakohus

selgitab, et kohus peab tõlgendama kaebust, lähtudes kaebaja tahtest (HKMS § 2 lg 4 teine

lause). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja kaebust eelnimetatud isikute vastu esitanud

ja sama nähtub ka ringkonnakohtule esitatud määruskaebusest. Ringkonnakohus selgitab, et

kohus ei saa tagastada kaebust, mida kaebaja ei ole kohtule esitanud. Eelnevat arvestades

tuleb halduskohtu määruse põhjendustest jätta välja osa, milles halduskohus tagastas Y.Y..-i

ja A.A.i vastu esitatud nõude.

7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebus tuli tagastada HKMS § § 121 lg 2 p-i 21

alusel, mille kohaselt kohus võib tagastada kaebuse selle esitajale, kui kaebusega kaitstava

õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamiseks peavad esinema kaks kumulatiivset

tingimust: riive vähene intensiivsus ja kaebuse rahuldamise vähene tõenäosus (RKHKm 3-21-

1411, p 12). Mõlemad kriteeriumid on siinsel juhul täidetud.

8. Ringkonnakohus selgitab, et õigusemõistmise käigus tekitatud kahju hüvitamist reguleerib

erinormina RVastS § 15, mis sätestab, et isik võib nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas

kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse

käigus toime pannud kuriteo. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole täidetud RVastS §-s 15

toodud õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamise tingimus, et kohtunik on

kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo, mistõttu on hüvitamiskaebus perspektiivitu.

Kaebaja poolt kohtunikule tehtud subjektiivsed etteheited ei ole samastatavad kohtuniku

süüdimõistmisega kuriteos.

9. Kaebaja subjektiivsete õiguste riivet saab pidada ka väheintensiivseks. Kaebaja hindab talle

tekitatud varalise kahju suuruseks kokku 6931 eurot, mis on tekkinud tsiviilvaidlustes nr xxx

ja xxx seoses mõistliku menetlusaja rikkumisega. Kohtuasjas nr xxx on hagi kohtu menetluses

varalise kahju 3501 eurot ja kohtuasjas nr xxx võlgnevuse 3430 euro väljamõistmiseks, seega

kokku 6931 eurot. HKMS § 133 lg 1 kohaselt on varaliselt hinnatava hüve korral õiguste riive

väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kuigi kaebajale

väidetavalt põhjustatud varaline kahju ei jää alla 1000 euro, tuleb samas arvestada seda, et

kaebaja viidatud tsiviilasjades ei ole otsuseid tehtud ja seega ei ole ka teada, kas kohus

rahuldab kaebaja esitatud hagid. Järelikult on ennatlik asuda seisukohale, et kaebajale on

tekitatud kohtumenetlusega varalist kahju 6931 eurot.

Mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul saab kaebaja õiguste riivet samuti pidada

väheintensiivseks. Ehkki kaebaja on nimetanud mittevaralise kahju suuruseks kokku 8000

eurot, ei ole kohus seotud kaebaja nimetatud hüvitise suurusega. Kaebaja nõutud hüvitise

väljamõistmine ei oleks ilmselgelt realistlik.

10. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata, kuid muudab

halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

(allkirjastatud digitaalselt)