2-26-2480/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Ele Liiv ja Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

17. veebruar 2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-26-2480

Kohtuasi

Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse taotlus kohtu loa

saamiseks võlgniku E.C

valduses olevatesse

ruumidesse sisenemiseks täiteasjas nr 022/2025/6813

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 3. veebruari 2026. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

E.C määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus, seaduslik

esindaja kohtutäituri abi Sergei Volf

Puudutatud isik (võlgnik): E.C (isikukood XXX)

Puudutatud isik (sissenõudja): Swedbank AS

(registrikood 10060701), lepinguline esindaja Külli

Reinfeld

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjali juurde määruskaebuse ja E.C 08. veebruari 2026, 11.

veebruari 2026 ja 12. veebruari 2026 seisukoha lisad.

2. Võtta asja materjali juurde Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse 10. veebruari

2026 seisukoha lisad ja 11. veebruaril 2026 esitatud tõend.

3. Jätta Harju Maakohtu 3. veebruari 2026. a määruse resolutsioon muutmata, kuid

täiendada maakohtu määruse põhjendusi.

4. Jätta määruskaebus rahuldamata.

5. Jätta määruskaebemenetluse kulud E.C kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-26-2480

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Kohtutäitur Elin Vilippus (avaldaja, kohtutäitur) esitas 02.02.2026 Harju Maakohtule

avalduse, milles palus lubada kohtutäituril, kohtutäituri abidel Sergei Volfil ja Viljo Konsapil

ning nendega koos olevatel isikutel siseneda ja viibida E.C-le (puudutatud isik I, võlgnik)

kuuluval kinnisasjal asukohaga XXX-i ning siseneda kinnisasjal asuvatesse ehitistesse

ajavahemikul 09.02.2026–27.02.2026 (tööpäevadel 09.00–17.00), et läbi viia kinnisasja

mõttelise osa arestimistoiming ning kindlaks määrata ja fotografeerida vara seisukord.

1.1. Avalduse kohaselt on võlgniku suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 022/2025/6813

Swedbank AS-i (puudutatud isik II, sissenõudja) nõude sundtäitmiseks. Täitedokumendiks on

notar Evelyn Rootsi 09.06.2008 notariaalne dokument nr 2032. Kohtutäitur on üritanud

täitmisteadet võlgnikule korduvalt isiklikult kätte toimetada, kuid see ei ole õnnestunud.

Kohtutäitur jättis täitmisteate võlgniku elukoha postkasti ja edastas selle ka e-posti teel koos

viitega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 314¹.

1.2. Võlgnik kohustust vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ei tasunud ega teinud

ettepanekuid võla tasumiseks. Võlgnikule saadeti 19.01.2026 posti ja e-postiga teade, et

temale kuuluva mõttelise osa kinnisasjast ülevaatamine kinnisasja arestimiseks toimub

27.01.2026 kell 12.00 kinnisasja asukohas. Võlgnik teatele ei reageerinud ega võimaldanud

kinnisasjale ja seal asuvatele ehitistele juurdepääsu.

1.3. Võlgnik takistab täitemenetluse läbiviimist ning hoiab kõrvale täitemenetlusest.

Täitemenetluse jätkamiseks on vaja siseneda võlgniku eluruumi, et viia läbi arestimistoiming.

Teisiti ei ole kohtutäituril võimalik kinnisasja päraldiste koosseisu, kinnisasja seisukorda ega

hinda kindlaks määrata.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Maakohus võttis 03.02.2026 määrusega avalduse menetlusse ja rahuldas selle. Kohus lubas

täiteasjas nr 022/2025/6813 kohtutäituril, tema abidel ning nendega koos olevatel isikutel

siseneda ja viibida võlgnikule kuuluval kinnisasjal ja siseneda kinnisasjal asuvatesse

ehitistesse ajavahemikus 09.02.2026 kuni 27.02.2026 tööpäevadel kell 09.00 kuni 17.00, et

läbi viia kinnisasja mõttelise osa arestimistoiming ning kindlaks määrata ja fotografeerida

vara seisukord. Kohtutäituril ja tema abidel on õigus ruume fotografeerida. Maakohus märkis,

et ruumidesse sisenemist ja nendes viibimist, ruumide ja maatüki läbiotsimist ning ruumide

fotografeerimist peavad taluma ka isikud, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk

on. Kohus tunnistas määruse viivitamata täidetavaks.

2.1. Maakohus rahuldas avalduse täitemenetluse seadustiku (TMS) § 28 lg-te 1–3 ja 21 alusel.

Võlgnik on teadlik täitemenetlusest, sest täitmisteade on talle kättetoimetatud. Kuna võlgnik

vabatahtlikult nõuet täitnud ei ole, takistab ta täitemenetluse läbiviimist. Võlgnik ei ole

avaldanud valmisolekut tagada kohtutäiturile juurdepääs eluruumidesse. Varale juurdepääsu

võimaliku mittevõimaldamisega takistatakse täitemenetlust, mille jätkamiseks on täituril ja

2-26-2480

enampakkumise osalistel vaja siseneda ning viibida võlgniku valduses olevates ruumides.

Efektiivse ja võimalikult väikeste kuludega täitemenetluse läbiviimiseks peaks heauskselt

käituv võlgnik täituriga vajalikul määral koostööd tegema. Võlgnik ei ole seda teinud.

2.2. Võlgniku kinnisasjast piltide tegemine on põhjendatud ja vajalik kinnisasja väärtuse

kindlaks tegemiseks ja enampakkumise edukaks läbiviimiseks.

Määruskaebus

3. Võlgnik palub maakohtu määruse tühistada või alternatiivselt välistada eluruumidesse

sisenemine sidudes võimalikud toimingud võlgniku eelneva teavitamise ja kohalolekuga.

Võlgnik palus määruse täitmine peatada kuni määruskaebuse lahendamiseni.

3.1. Kaebuse kohaselt ei ole määruskaebuse esitaja võlgnik, vaid tagatisvara omanik, kellele

ei ole enne täitemenetluse intensiivsete meetmete kohaldamist tehtud ettepanekut võla

tasumiseks ega maksegraafiku sõlmimiseks. Kaebaja on valmis kohustuse tegeliku võlgniku

eest täitma.

3.2. Täitemenetluse meede ei ole proportsionaalne, sest võlg on ligi 18 000 eurot, aga

tagatisvara väärtus ligi 200 000 eurot. Tegemist on kaebuse esitaja ja tema pere elukohaga.

3.3. Kohtutäituri väited koostööst keeldumise kohta on alusetud. Ka ei ole kaebajale

dokumente kätte toimetatud allkirja vastu ega tähitud kirjaga. Dokumente ei ole kaebaja kätte

saanud ka e-posti teel.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

4. Kohtutäitur vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

4.1. Täitemenetluses sissenõutav võlg on endiselt tasumata, sissenõudja ei ole palunud

täitetoimingute edasilükkamist ega täitemenetluse peatamist ning võlgnik ei soovi endiselt

teha vara ülevaatamiseks sisulist koostööd.

4.2. Võlgniku etteheited leebemate meetmete kohaldamata jätmise kohta ei ole põhjendatud.

Võlgnikule anti 30-päevane vabatahtliku täitmise tähtaeg, mille jooksul saanuks ta teha

ettepanekuid lahenduste leidmiseks.

5. Sissenõudja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Täitemenetluse

läbiviimine on põhjendatud. Võlgnik takistab täitemenetluse läbiviimist ja kahjustab sellega

sissenõudja õiguseid.

6. Maakohus rahuldas 12.02.2026 määrusega võlgniku taotluse määruskaebuse tagamiseks

osaliselt ja peatas vaidlustatud määruse täitmise kuni 17.02.2026. Kohus võttis

määruskaebuse menetlusse, jättis selle TsMS § 663 lg 5 alusel rahuldamata ning edastas

läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21

(koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata, kuid

maakohtu määruse põhjendusi tuleb täiendada.

2-26-2480

8. Võlgnik esitas määruskaebuse ning 08.02.2026, 11.02.2026 ja 12.02.2026 seisukohtadega

uued tõendid. Avaldaja esitas uued tõendid 10.02.2026 ja 11.02.2026. TsMS § 238 lg 1

kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtsust. Tõendil on tähtsus

eelkõige siis, kui see kinnitab menetlusosalise poolt kohtule esitatud väiteid (TsMS § 236 lg

1). Arvestades menetlusosaliste väiteid, võtab kohus esitatud tõendid asja materjali juurde.

9. Vaidlustatud määrusega rahuldas maakohus TMS § 28 lg-te 2 ja 22 alusel kohtutäituri

avalduse loa saamiseks võlgniku kinnisasjale sisenemiseks ja ruumide fotografeerimiseks.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega selle kohta, et avaldus tuleb rahuldada,

kuna juurdepääs võlgniku varale on täitemenetluse läbiviibimiseks vajalik, ega pea vajalikuks

neid korrata (TsMS § 654 lg 6 koostoimes §-ga 659). Määruskaebuse väited ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks. Küll aga jättis maakohus nõuetekohaselt tuvastamata, kas

täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud. Maakohtu üldsõnaline viide, et täitmisteade loeti

võlgnikule kättetoimetatuks kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatuga, ei ole

piisav täitmisteate kättetoimetamise fakti tuvastamiseks. Kuigi maakohus rikkus

kohtumääruse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8 koosmõjus § 463 lg-ga 2), ei toonud

see kaasa ebaõiget lõppjäreldust. Kolleegium saab rikkumise kõrvaldada, täiendades

maakohtu määruse põhjendusi siinse määruse põhjendustega.

10. TMS § 28 lg 2 kohaselt võib võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse

siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse

alusel. Selleks, et kohus saaks otsustada loa andmise, tuleb kohtul mh kontrollida, kas

täitemenetluse formaalsed eeldused on täidetud. TMS § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur

täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. TMS § 24 lg 1 sätestab, et

kui täidetud on täitemenetluse alustamise tingimused, toimetab kohtutäitur võlgnikule kätte

täitmisteate. Dokumentide kättetoimetamisele täitemenetluses kohaldatakse TMS § 10 lg 2

esimese lause järgi tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta

sätestatut.

11. Kohtutäitur tõi avalduses esile, et täitemenetluse algatamise aluseks on Tallinna notari

Evelyn Rootsu 09.06.2008 notariaalne dokument nr 2032 ja sissenõudja Swedbank AS-i

täitmisavaldus. Kuna täitmisteadet ei õnnestunud võlgnikule isiklikult üle anda, jättis

kohtutäitur täitmisteate pärast korduvaid katseid võlgniku elukoha postkasti ning edastas

täitmisteate ka e-posti teel koos viitega TsMS § 314¹. Kolleegium leiab, et täitmisteate saab

lugeda võlgnikule kättetoimetatuks TsMS § 326 järgi selle võlgniku postkasti panekuga.

11.1. TsMS § 306 lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusdokumendi kättetoimetamine

dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse

teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. TsMS § 326 lg 1 esimene lause sätestab, et

kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või

tema esindaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega

elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja

või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise.

11.2. Asja materjalist nähtub, et kohtutäitur püüdis täitmisteadet võlgnikule kätte anda

isiklikult 15.12.2025, 30.12.2025 ja 31.12.2025 võlgniku registrijärgses elukohas XXX , kuid

see ei õnnestunud, sest võlgnikku ei olnud kodus. Kohtutäitur jättis täitmisteate nii 30.12.2025

kui ka 31.12.2025 võlgniku postkasti (dtl 21–23). Kohtutäitur on täitmisteate

kättetoimetamise katsed ja täitmisteate postkasti jätmise dokumenteerinud ning võlgniku

paljasõnalised väited täitmisteate mitte kättesaamise kohta ei ole kohtule usutavad. Vastuseks

määruskaebuse väidetele selgitab kolleegium, et seadusest ei tulene kohustust toimetada

2-26-2480

täitmisteade kätte isiklikult allkirja vastu. Kohtutäitur võis kasutada täitmisteate

kättetoimetamiseks ka muid seaduses sätestatud kättetoimetamise viise, sh jätta täitmisteate

võlgniku elukoha postkasti.

11.3. Seega ei ole õige määruskaebuse väide, nagu ei oleks võlgnik olnud täitemenetlusest

teadlik. Arvestades, et täitmisteade jäeti võlgniku postkasti 30.12.2025, oli kohtusse

pöördumise ajaks möödunud ka täitmisteatega määratud 30-päevane vabatahtliku täitmise

tähtaeg.

12. Edukad ei ole ka määruskaebuse muud väited. TMS § 10 lg 1 esimese lause kohaselt peab

kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara

arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale

esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid. Täitemenetluse

seadustikust ei tulene, et võlgnikule tuleks kätte toimetada teade kinnisasja ülevaatamise aja

kohta. Võlgniku väited täitetoimingu ebaproportsionaalsuse kohta on aga asjakohatud.

Praegusel juhul soovib kohtutäitur kinnisasja selle arestimiseks üksnes üle vaadata. Vara

ülevaatamine ja selle seisukorra fikseerimisega ei kaasne valduse või omandi äravõtmist ega

selle piiramist. Samuti on võlgnikul jätkuvalt võimalik võlg tasuda või selle tasumise

graafikus kokku leppida, et vältida sissenõude pööramist kinnisasjale.

13. TMS § 28 lg 21 kohaselt võib määruse, millega antakse kohtutäiturile luba siseneda

võlgniku ruumidesse või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida, teha ilma

et võlgnik oleks varem keelanud kohtutäituril tema valduses olevatesse ruumidesse ja

maatükile siseneda või seal läbiotsimist teostada. Siinse asja lahendamisel ei oma seega

tähtsust, kas võlgnik on seni keeldunud koostööst ja takistanud täitetoimingu läbiviimist

tahtlikult. Kolleegium märgib siiski, et võlgniku väide, nagu oleks kohtutäitur saatnud

võlgnikule suunatud e-kirjad valele e-posti aadressile ei ole õige. Asja materjali kohaselt on

kohtutäitur püüdnud võlgnikuga kontakti saada, sh edastas kinnisasja ülevaatamise teate

võlgniku e-posti aadressil XXX (vt dtl 27 ja 28). Tegemist on sama e-posti aadressiga, mida

võlgnik kasutab ka siinses kohtumenetluses.

14. Kuna TMS § 28 lg-st 1 ja 2 tuleneb, et kohtutäituril on kohtumääruse alusel õigus

siseneda võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil

ja need läbi otsida ka ilma võlgniku nõusolekuta, on alusetu ka võlgniku alternatiivne taotlus

välistada eluruumidesse sisenemine ja siduda võimalikud toimingud võlgniku eelneva

teavitamise ja kohalolekuga.

15. Eeltoodut arvestades tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. Määruskaebuse rahuldamata

jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel

võlgniku kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 174 lg 4 alusel kindlaks

maakohus TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)