2-25-17854/9 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2026, Viljandi kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-17854

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi m.k.r.

vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

3474,52 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046, aadress XXX,

10617, XXX)

Hageja esindaja Anu Volmer (OÜ Julianuse Õigusbüroo;

e-post XXX)

Kostja m.k.r. (isikukood XXX; aadress XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt m.k.r.-ilt (m.k.r.) hageja B2 Impact OÜ põhivõlgnevus summas

2301,17 eurot, seadusjärgne intress summas 32,24 eurot, viivis perioodi 13.04.2025 –

23.10.2025 eest summas 129,12 eurot ning sissenõudmiskulud 50 eurot, kokku 2512,53

eurot.

3. Jätta rahuldamata ülejäänud hageja nõuded kostja vastu

4. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 72% ulatuses kostja m.k.r. ja

28% ulatuses B2 Impact OÜ kanda.

5. Rahuldada B2 Impact OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.

6. Välja mõista kostjalt m.k.r.-ilt hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskuludena 302,40

eurot.

7. Välja mõista kostjalt m.k.r.-ilt hageja B2 Impact OÜ kasuks viivis menetluskuludelt

(302,40 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

8. Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

9. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Hageja esitas 23. oktoobril 2025 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja

põhivõlgnevus 3029,95 eurot, intress 153 eurot, viivis 241,57 eurot ja võla sissenõudmiskulud

kokku 50 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud KÄPO-s 27. jaanuar

2026. Kostja tähtaegselt kohtule oma vastust esitanud ei ole.

3. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

4. Hagi hind on 3474,52 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS §

405 lg-le 1.

5. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS §

444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

6. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja:

-

30.05.2022 BB Finance OÜ-ga laenulepingu nr 2102201720 (dtl 26-32), mille alusel sai

laenu summas 445 eurot. Kostja oli kohustatud tasuma intressi 35,22% aastas (dtl 27).

Kostja pidi laenu tagastama vastavalt maksegraafikule igakuiste osamaksetena 24,54 eurot.

Kostja on tagasimakseid sooritanud kokku 573,83 (dtl 34);

-

2.03.2024 BB Finance OÜ-ga lisalaenulepingu nr 2102450087 (dtl 37-39), mille alusel sai

laenu summas 600 eurot (dtl 40). Kostja oli kohustatud tasuma intressi 47,86% aastas (dtl

37). Kostja pidi laenu tagastama vastavalt maksegraafikule igakuiste osamaksetena 106,14

eurot. Kostja tagasimakseid sooritanud ei ole;

-

7.03.2024 BB Finance OÜ-ga lisalaenulepingu nr 2102451518 (dtl 41-44), mille alusel sai

laenu summas 1500 eurot (dtl 45). Kostja oli kohustatud tasuma intressi 43,91% aastas (dtl

2(5)

41). Kostja pidi laenu tagastama vastavalt maksegraafikule igakuiste osamaksetena 114,28

eurot. Kostja tagasimakseid sooritanud ei ole;

-

8.03.2024 BB Finance OÜ-ga lisalaenulepingu nr 2102451761 (dtl 46-49), mille alusel sai

laenu summas 330 eurot (dtl 50). Kostja oli kohustatud tasuma intressi 42,61% aastas (dtl

46). Kostja pidi laenu tagastama vastavalt maksegraafikule igakuiste osamaksetena 121,64

eurot. Kostja tagasimakseid sooritanud ei ole;

-

25.06.2024 BB Finance OÜ-ga väljamaksete refinantseerimislepingu nr 2102498021,

intressiga 18% (dtl 51-55). Tagasimakseid kostja sooritanud ei ole;

-

9.11.2024 BB Finance OÜ-ga väljamakseteta refinantseerimislepingu nr 2102549723,

intressiga 15%. Tagasimakseid kostja sooritanud ei ole (dtl 56-58).

7. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast

küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja

tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

8. Praegusel juhul on hageja seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise

põhimõtet rikkunud, sest krediidiandja palus kostjal täita standardse laenutaotluse, milles kostja

avaldas oma sissetuleku suuruse ning andmed kulude kohta. Krediidiandja selgitas, et on kostja

suhtes teinud päringud avalikesse registritesse. Ühtlasi on krediidiandja kolme lisalaenu

väljastamisel väidetavalt analüüsinud kostja kontoväljavõtet perioodil 3.11.2023-2.03.2024.

Kohtule on esitatud vaid kontoväljavõtte põhjal koostatud krediidianalüüs, mille koostamise

kuupäev on 3. oktoober 2025. Seega puudub kohtul kindel veendumus, et nimetatud krediidianalüüs

on ka tegelikkuses koostatud enne laenu väljastamist, mitte ainult kohtumenetluse jaoks loodud.

Sellest hoolimata on kohus eelmainitud tõendeid analüüsinud.

Esimese laenulepingu (30.05.2022) sõlmimisel krediidiandja kostja kontoväljavõtet ei küsinud,

seega ei kontrollinud krediidiandja kostja tegelikke finantskohustusi, vaid lähtus vaid kostja esitatud

andmetest. Kohtute Infosüsteemi kohaselt on kostja sõlminud teiste krediidiandjatega

tarbijakrediidilepinguid ka 5.05.2022 ja 27.05.2022, so vahetult enne vaidlusaluseks oleva lepingu

sõlmimist. Seega, kui krediidiandja oleks küsinud kostja kontoväljavõtet, oleks krediidiandja

tuvastanud, et kostjal on juba märkimisväärsed finantskohustused.

Kolme järgneva lisalaenulepingu sõlmimisel on krediidiandja väidetavalt analüüsinud kostja

pangakonto väljavõtet ning jõudis järeldusele, et kostja keskmiseks netosissetulekuks oli 2789,22

eurot ja keskmisteks finantskohustusteks saadi 200,70 eurot. Kohus nimetatud analüüsitulemustega

nõustuda ei saa. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub selgelt, et kostja laenab raha juurde selleks,

et ära maksta eelnevaid laene (laene võetud nii krediidiandjatelt kui ka eraisikutelet). Enamus kostja

sissetulekust läheb laenude tagasimakseteks ning internetikasiinode peale. Kostja on võtnud laenu ja

siis selle kohe internetikasiinodesse edasi kandnud. Krediidianalüüsis on jäetud internetikasiino

maksed kategooriata makseteks, mille täiskuude keskmine on 2255,97 eurot. Kostja konto on enne

igat palgapäeva vähemalt 500 eurot miinuses. Kostja ei olnud krediidivõimeline isik ning

hasartmängurile laenu väljastamist ei saa kuidagi pidada vastutustundlikuks laenamiseks. Kohus on

seisukohal, et krediidiandja ei ole piisava põhjalikkusega analüüsinud kostja sissetulekuid ning

kohustusi.

9. Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel

juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingute järgi pidanuks intress olema 15 –

3(5)

47,86% aastas (vt dtl 27, 37, 41, 46, 51, 56). Seadusjärgne intressimäär oli lepingute sõlmimise ajal

0 – 4,25% aastas.

10. Sellises olukorras peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe esitamata või

võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti.

Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks tahtlikult

võltsinud krediidiandjale esitatavaid andmeid või jätnud nõutud andmed esitamata.

11. Kohus kohustas hagejat esitama ümberarvestuse puhuks, kui kohus peaks leidma, et

laenuandmisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on esitanud kohtule

29.10.2025 ümberarvestuse, mille kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhinõude 2301,17

eurot, seadusjärgsed intressid 32,24 eurot (s.o 10.01.2025 – 10.04.2025 intressi osamaksed),

viivised põhivõlalt (2301,17 eurolt) alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast s.o 13.04.2025

kuni tagasinõude esitamiseni s.o 29.10.2025 VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras,

s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas kokku summas

132,96 eurot ning võla sissenõudmiskulusid 50 eurot (dtl 482-486).

12. Kohtu hinnangul on hageja nõude ümberarvestus korrektne ning nimetatud summad kuuluvad

kostjalt välja mõistmisele, va viivise nõue, mida kohus mõistab kostjalt välja alates lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast so. 13.04.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni so 23.10.2025,

kokku summas 129,12 eurot.

13. Tulenevalt kõigest eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 2301,17

eurot, seadusjärgsed intressid summas 32,24 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised perioodi

13.04.2025 – 23.10.2025 eest summas 129,12 eurot ning võla sissenõudmiskulud 50 eurot, kokku

2512,53 eurot.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

15. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt

hagi rahuldamise ulatusest 72% ulatuses kostja ja 28% ulatuses hageja kanda.

16. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

17. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 420 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule

andmeid, et ta oleks menetluskulusid käesolevas menetluses kandnud.

18. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on

kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.

19. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal

hüvitada hagejale menetluskuludena 420 * 72% = 302,40 eurot.

4(5)

20. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (302,40 eurot) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

21. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

5(5)