2-25-17347/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Määruse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2026, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-17347

Tsiviilasi

A. R.-i hagi T. R.-i vastu elatise väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega, kirjalik

menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A. R. (isikukood XXX); seaduslik esindaja R. B.

(isikukood XXX, e-post XXX), lepinguline esindaja Tiina

Mölder (e-post: XXX);

Kostja: T. R. (isikukood XXX, e-post: XXX) lepinguline

esindaja advokaat Helen Hääl (e-post XXX)

Korraldav kohtuistung

16. veebruaril 2026 Pärnus Kuninga tn kohtumajas, osalesid

R. B., Tiina Mölder, T. R. ja adv Helen Hääl

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada A. R.-i vanemate R. B. ja T. R.-i vahel 16. veebruaril 2026 eelistungil sõlmitud ja

protokollitud järgmine kompromiss:

1.1.

Hageja loobub 15. oktoobril 2025 T. R.-i vastu esitatud elatise nõudest.

1.2.

Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-17347.

3. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad ja kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

Edasikaebamise kord

TsMS § 661 lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel ei saa kohtumääruse peale edasi kaevata, sest

pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub selle

teatavakstegemisest (TsMS § 466 lg-d 1, 2 ja 3).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on A. R.-i (seaduslik esindaja R. B. ) 15. oktoobri 2025

hagiavaldus T. R.-i vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja taotleb kostjalt välja mõista

tagasiulatuvalt ajavahemiku 01. august 2025 kuni 15. oktoober 2025 eest elatise võlgnevuse

656,28 eurot ning alates 16. oktoobrist 2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuine elatis

perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-te 3 – 5 alusel arvutatavas miinimummääras, hetkel 264,24

eurot kuus, s.o baassumma (alates 01.04.2025 on baassumma 282,31 eurot), millele lisandub 3%

Tsiviilasi nr 2-25-17347

eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast ja millest on maha arvestatud pool

lapsetoetusest ning selles asjas ka lapsele langev osa lasterikka pere toetusest (peres on kolm

last). Hagiavalduse põhjendustes hageja esindaja toob välja, et vanematevahelise kokkuleppe

alusel elas laps kuni 2025.a augustini nädala kaupa vaheldumisi kummagi vanema juures. See

katkes, kui kostja kolis elama Tallinnasse. Kostja alates augustist 2025 lapse ülalpidamises ei

osale.

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kuni augustini 2025 kostja andis lapsele ülalpidamist vahetult

ning kostja tasub lisaks ka hageja lasteaiatasu. Augustist hageja ema hakkas takistama lapse

viibimist isa juures. Kostja kinnitab, et ei ole kolinud Tallinnasse, elab Virtsus, ta saab ja soovib

lapse eest vahetult hoolitseda. Kostja on augustist 2025 kuni hagi esitamiseni tasunud lapse

lasteaiatasu ning kandnud lapsega seotud muid kulusid vähemalt 345 eurot.

3. 15. veebruaril 2025 saabus kohtule hageja avaldus elatise nõudest loobumiseks alates 22.

novembrist 2025. Hageja palub kostjalt välja mõista perioodi eest 1. augustist – 21. novembrini

2022 tasumata elatise 740 eurot. Hagist osaliselt loobumise avalduse kohaselt alates 21.

novembrist 2025 jõudsid vanemad perelepitusteenusel kokkuleppele, et lapsel on taas vahelduv

elukoht ja laps viibib üle nädala isa juures Virtsus, selliselt on suhtlemise kord ka toimunud.

Hageja soovib 2025. a augustist novembrini (novembris eest 21 päeva eest) kostjalt elatist 200

eurot kuus, arvestades, et isa maksab ka lasteaiaarve. Kompromissi korras hageja esindaja

istungil oli kompromissi korras valmis elatise summa vähendama 500 euroni.

4. 16. veebruaril 2026 korraldaval eelistungil kostja nõustus hagist osalise loobumisega, kuid ei

nõustunud tasuma elatist perioodi eest 1. august- 21. november. Kostja leiab, et on

ülalpidamiskohustust täitnud, hageja on elatise nõudega kohtusse pöördunud alusetult ning

sellega tekitanud kostjale menetluskulusid, sh olnuks võimalik hagist loobumisest teatada varem

ning kompromissi arutada kirjalikult. Kostja möönis, et septembris-oktoobris viibis laps isaga

kaks korda kuus nädalavahetustel, kuid aasta keskmisena on laps isaga olnud vähemalt 10 – 12

päeva kuus ning makstud lasteaiatasu katab võimaliku elatise summa. Kostja soovis, et hageja

hüvitaks kostjale lepingulise esindaja kuludest vähemalt ½, s.o 2100 eurot.

5. 16. veebruaril 2026 istungil läbirääkimiste ja arutelu tulemusel jõudsid R. B. ja T. R.

kokkuleppele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 2 kohaselt pooled avaldasid

kohtule protokollimiseks kompromissi tingimused: hageja loobub kostja vastu esitatud elatise

nõudest, menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled kokkuleppel välistasid kompromissi

kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale edasikaebamise õigusest.

6. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. TsMS § 430 lg

1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada

kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse.

Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et

praegusel juhul ei riku hageja elatise nõudest loobumine lapse huvisid, sest vanemad annavad

ülalpidamist vahetult. Kokkuleppe sõlmimise eelselt oli vanemate vahel vaidlus üksnes

möödunud perioodi eest elatise võlgnevuse osas ehk sisuliselt selle üle, kas vanem peab teisele

vanemale hüvitama tema poolt sellel perioodil lapse ülalpidamiseks tehtud suuremaid kulud, kui

ta vanemate võrdset ülalpidamiskohustust arvestades pidanuks tegema. Tagasiulatuvalt ei ole

lapsele võimalik ülalpidamist anda, mistõttu ka selles osas nõudest loobumine lapse õigusi ega

huve otseselt ei riku.

7. Eeltoodu alusel kohus kinnitab kompromissi ja TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas

menetluse. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti.

2 (3)

Tsiviilasi nr 2-25-17347

8. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda,

kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled teisti kokku ei leppinud, vaid sedastasid ka kompromissi

sõlmimisel, et et kulud jäävad poolte endi kanda.

9. TsMS § 661 lg 4 kohaselt pooled kokkuleppel võivad hagimenetluses edasikaebamise õiguse

välistada. TsMS § 446 lg lg 3 teise lause teise alternatiivi kohaselt jõustub käesolev määrus selle

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

kohtunik

3 (3)