2-24-110388/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Merili Ratasepp

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-110388

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi A.M. vastu võla

väljamõistmiseks

Menetluse liik

kirjalik menetlus

Tsiviilasja hind

2250 eurot 16 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja A.M. (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Aktiva Finance Group hagi A.M. vastu osaliselt.

2. Mõista A.M.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja lepingust

nr L89011615777 tulenevalt 1005 eurot 71 senti, millest põhivõlg 984 eurot 79 senti,

kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 15 eurot 92 senti ja

sissenõudmiskulud 5 eurot.

3. Mõista A.M.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt

(984 eurot 79 senti) alates 16. veebruarist 2025 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Mõista A.M.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt:

Makse

Maksetähtaeg

Laenu jääk

Osamakse

suurus

10.03.2026

651,09

45,96

10.04.2026

605,13

45,66

10.05.2026

559,47

46,78

10.06.2026

512,69

47,29

10.07.2026

465,40

48,39

10.08.2026

417,01

48,98

10.09.2026

368,03

49,84

10.10.2026

318,19

50,90

10.11.2026

267,29

51,62

10.12.2026

215,67

52,65

10.01.2027

163,02

53,46

10.02.2027

109,56

54,40

10.03.2027

55,16

55,16

5. Mõista A.M.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis tulevikus

sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa summadelt alates maksetähtpäevale järgnevast

päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Jätta menetluskulud 82% ulatuses A.M. kanda ja 18% ulatuses Aktiva Finance

Group OÜ kanda.

7. Mõista A.M.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulude katteks 500

eurot 20 senti.

8. A.M.-il tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (500 eurot 20 sendilt) tasuda

Aktiva Finance Group OÜ-le viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

9. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtu maksekäsuosakonna menetluses oli Aktiva Finance Group OÜ taotlus A.M.-ilt võla

väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna A.M.-ile ei õnnestunud

makseettepanekut kätte toimetada, ning andis 11. aprilli 2024 määrusega asja üle Tartu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 10. mail 2024. a Tartu Maakohtule hagi A.M. (kostja)

vastu, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks 4. märtsil 2023 sõlmitud järelmaksulepingu nr

L89011615777 (edaspidi leping) alusel põhivõla 1750 eurot 10 senti, intressi 126 eurot 91 senti,

sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 113 eurot 14 senti. Hageja palub

kostjalt välja mõista ka viivise alates 11. maist 2024 põhivõlalt 1750 eurot 10 senti kuni selle

täitmiseni määras 12% aastas.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid esialgne krediidiandja Inbank AS ja kostja 4. märtsil 2023

järelmaksulepingu nr L89011615777, mille kohaselt soetas kostja kauba maksumusega 1809 eurot.

Lepingu kohaselt tuli tasuda 48 igakuist osamakset suurusega 56,33 eurot ja maksta lepingutasu

10 eurot. Intressimäära ja viivisemäära suurused olid mõlemad 12% aastas ja krediidikulukuse määr

23,22% aastas.

Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 5.

oktoobril 2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võla

tasumiseks. 26. oktoobril 2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise

kohta, kuna kostja ei tasunud võlga ka täiendava tähtaja jooksul. Esialgne võlausaldaja loovutas 30.

oktoobril 2023 nõude kostja vastu hagejale.

Kauba maksumus oli 1809 eurot, kostja on teinud makseid põhiosa katteks 58 eurot 90 senti,

tasumata põhiosa jääk on seega 1750 eurot ja 10 senti.

Intressimääraks on pooled leppinud kokku 12% aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates

4. osamaksest 10. juulil 2023 kuni ülesütlemiseni 26. oktoobril 2023, summas 126 eurot 91 senti.

2. Kohus andis hagejale 7. märtsil 2025 tähtaja haginõude täpsustamiseks ja krediidiandja poolt

uuesti määratud tagasimaksete määramise kohta teabe esitamiseks, kuivõrd kohtu esialgsel

hinnangul ei järginud hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet.

3. Hageja esitas kohtule ümberarvestuse 27. märtsil 2025 (dtl 88) ning täpsustas seda 11. detsembril

2025 (dtl 99).

Kostja on teinud tagasimakseid kokku 173 eurot 12 senti. Kui kohus leiab, et hageja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, arvestab hageja need kõik põhiosa katteks. Sellisel juhul on

põhiosa võlgnevus 1635 eurot 88 senti.

Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei olnud lepingu ülesütlemine kehtiv, kuna

selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja

alternatiivselt lepingu täitmise nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt. Ümberarvestuse

kohaselt on kostjal võlgnevus alates 9. osamaksest 10. detsembrist 2023. Kokku on 10. detsembri

2025 seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 1027,53 eurot, millest kostja on tasunud

põhiosa katteks 173 eurot 12 senti, seega võlgnevuses on 854 eurot 41 senti. Hageja palub välja

mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 369 alusel tasumise tähtpäevale järgnevast päevast vastavalt hageja toodud maksegraafikule.

Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlalt 12% aastas alates viimase ümberarvestuse esitamisest

11.12.2025. Samuti palub hageja välja mõista viivise ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate

põhivõla osamaksetelt seadusjärgses viivisemääras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale

järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

4. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

6. Kohus leiab, et hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust VÕS § 402 lg 1 mõttes, millega

esialgne krediidiandja Inbank AS, kes on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja,

võimaldas kostjale järelmaksu. Kostja on füüsiline isik, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema

majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Krediidiandja on loovutanud oma nõude kostja

vastu hagejale. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid nõude loovutamise kohta.

7. Tarbijakrediidilepingute puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra

(VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet

(VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2).

Kohus peab tarbijakrediidilepingu kehtivuse kontrollimiseks tegema esmalt kindlaks, kas tarbijale

antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega

kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase

kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Järelmaksuleping sõlmiti

4. märtsil 2023, krediidikulukuse määraga 23,22%. Viimase kuue kuu keskmine Eesti Panga

avaldatud krediidikulukuse määr lepingu sõlmimisele eelnenud perioodil oli 15,31% ning

kolmekordne määr oleks seega 45,93%. Seega ei ole leping tühine krediidi kulukuse määra

ületamise tõttu.

8. Kui tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr on kooskõlas seadusega, tuleb kohtul

kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata

tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama

paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab

krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi

kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7

sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud

tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi.

VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral

krediidiandja.

Finantsinspektsiooni juhendi p 9.10.3 järgi peab krediidiandja koguma teavet mh tarbija varasema

käitumise kohta finantskohustuste ja teiste varaliste kohustuste täitmisel. Juhendi

p 9.11 kohaselt võtab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse ülalpeetavate

arvu ja tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt

kulutused toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne). Asjakohased

vorminõuded ja hindamise metoodika otsustab krediidiandja või -vahendaja.

Hageja on hagiavalduses ja täiendavas seisukohas selgitanud, et krediidiandja hindas kostja

majanduslikku seisundit lähtudes laenutaotlusest ja maksehäireregistri väljavõttest. Krediidiandja

leidis kokkuvõttes, et võetud kohustuste täitmine on kostjale jõukohane. Krediidiandja ei nõudnud

kostjalt konto väljavõtete esitamist, kuna järelmaksulepingu puhul teeb pank krediidiotsuse kiiresti

ning tulenevalt summa väiksusest ei rakendata kontoanalüüsi.

Riigikohus on leidnud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on

piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto

väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab

krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad

asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud

tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine

lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel,

s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas

kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades

tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab

krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude

tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse

arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3) (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p-d 18, 19).

Kohtupraktikas on samuti leitud, et hageja peab esile tooma ja tõendama, et laenuandja nõudis

laenusaajalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt TlnRngKo

08.11.2021, 2-20-10661, p 55). Piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe

hindamine, sest pangakonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad

olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (vt TlnRngKo 12.07.2023, 2-22-147994, p

12.1). Ka siis, kui laenusaaja sissetulek kajastub riiklikes andmekogudes ning krediidiinfo ja

krediidiregistri andmetel maksehäired ei ole, tuleb laenuandjal koguda laenusaaja pangakonto

väljavõte. Muuhulgas võimaldaks pangakonto väljavõte teha kindlaks, kas laenusaaja esitatud

andmed oma kohutuste kohta on usaldusväärsed (vt TlnRngKo 27.10.2023, 2-21-15813, p 11.2).

Hageja on ise menetlusdokumentides märkinud, et krediidiandja ei ole nõudnud kostjalt pangakonto

väljavõtte esitamist. Samuti ei ole krediidiandja hinnanud tarbija kohustuste suurust muul

usaldusväärsel viisil ega hinnanud kostja tegelikku kohustuste suurust. Krediidiandja ei ole

hinnanud, mis olid kostja väljaminekute suurus tegelikult, kas kostjal oli teisi võlakohustusi jms.

Kui krediidiandja ei ole kostjalt pangakonto väljavõtteid nõudnud ega hinnanud kostja sissetulekute

ja kohustuste suurust piisavalt pika ajavahemiku jooksul, siis ei saanud kohtu hinnangul

krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline, sest

krediidiandjal puudusid piisavad andmed vastavale järeldusele jõudmiseks. Samuti on hagile lisatud

Taust.ee väljavõte tehtud hagi esitamise seisuga, mitte krediidiotsuse tegemise seisuga. Kuivõrd

hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, siis

leiab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

9. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem

varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Hageja on 27. märtsi 2025 menetlusdokumendis toonud välja arvestuse olukorras, kus kohus asub

seisukohale, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on

täpsustanud oma ümberarvestust 11. detsembril 2025.

10. Kauba maksumus oli 1809 eurot. Kostja on tasunud kokku 173 eurot 12 senti, mis tuleb

arvestada kõik põhiosa katteks. Sellisel juhul on põhiosa võlgnevus 1635 eurot 88 senti. 10.

detsembri 2025 seisuga oli sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 1027 eurot 53 senti, millest

kostja on tasunud põhiosa katteks 173 eurot 12 senti, seega võlgnevuses on 854 eurot 41 senti.

Kohtuotsuse tegemise aja seisuga 16.02.2026 on sissenõutavaks muutunud veel detsembri 2025,

jaanuari 2026 ja veebruari 2026 osamaksed kogusummas 130 eurot 38 senti (43,00 + 43,31 +

44,07). Seega tuleb kostjalt ühekordse maksena välja mõista 984 eurot 79 senti (854,41 + 130,38).

TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et

võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi

vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast

hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus.

TsMS § 369 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad

osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast vastavalt hageja esitatud graafikule (dtl

101). Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja osamaksed perioodil 10. märtsist 2026 kuni

10. märtsini 2027.

11. Hageja on taotlenud kostjalt sissenõudekulude väljamõistmist summas 50 eurot. Kohtupraktikas

on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi

ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei

vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest (vt nt Tartu

Ringkonnakohtu

17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Seega on sissenõudmiskulude hüvitist

võimalik iseenesest nõuda.

Hageja on oma sissenõudmiskulude nõude esitanud VÕS § 1132 lg 2 alusel ning lähtunud sellest, et

sissenõudmiskulude tekkimise ajal oli leping juba üles öeldud. Kuna aga kohus on tuvastanud, et

lepingu ülesütlemine oli toimetu ning leping on jätkuvalt kehtiv, tuleb sissenõudekulude hüvitise

väljamõistmisel lähtuda VÕS § 1132 lg-st 1. VÕS §1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib

majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude

hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja

eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on

võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta

meeldetuletuse. Hageja on saatnud kostjale meeldetuletuskirjad 13. detsembril 2023, 16. jaanuaril

2024 ja 25. jaanuaril 2024. Kuna esimese meeldetuletuskirja saatmine on seaduse kohaselt lepingu

kehtivusajal tasuta ning 16. jaanuari ja 25. jaanuari kiri on saadetud sama kohustuse kohta, kuulub

kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele üksnes sissenõudekulu ühe kirja eest summas 5 eurot.

Muud makseviivitusega tekkinud kulude 15 eurot väljamõistmist lepingu kehtivusajal seadus ette ei

näe ning lisaks ei ole hageja nende suuruse kohta kohtule tõendeid esitanud. Seetõttu jätab kohus

muude makseviivitusega tekkinud kulude osas hageja nõude rahuldamata.

12. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Käesolevalt on pooled lepinguga (dtl 33) kokku leppinud viivisemääras 12% aastas ning hageja on

taotlenud ka sellises määraga viivise väljamõistmist. Alternatiivselt on hageja taotlenud viivise

väljamõistmist seadusjärgses määras, kui kohus ei pea põhjendatuks viivist 12% aastas.

VÕS § 4034 lõige 7 ja § 415 lõige 1 koosmõjus välistavad seadusjärgsest määrast suuremas määras

viivise kokkulepped tarbijakrediidilepingus, v.a juhul, kui viivisemäär on intressimääraga võrdne.

Viivisemäär 12% aastas võib olla seadusjärgsest viivisemääras nii suurem kui ka väiksem,

olenevalt Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära

suurusest konkreetsel ajahetkel. Praegusel juhul on samas määras, s.o 12% aastas, kokku lepitud ka

intress, millest nähtub krediidiandja soov siduda omavahel intressi- ja viivisemäär. Intressi

kokkulepe on aga praegusel juhul vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tühine,

mistõttu mõistab kohus ka viivise välja VÕS § 113 lg 2 teises lauses sätestatud seadusjärgses

määras.

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja on taotlenud, et kohus mõistaks põhivõlgnevuse osalt summas 854 eurot 41 senti viivise

välja alates 11. detsembrist 2025 kuni täitmiseni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

ühekordse maksena viivis 854 eurot 41 senti alates 11. detsembrist 2025 kuni kohtuotsuse

tegemisele eelneva päevani (s.o 15. veebruar 2025). Viisisekalkulaatori järgi on sissenõutavaks

muutunud viivise summa 15 eurot 92 senti.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks

muutunud põhinõude osalt 984 eurot 79 senti VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

16. veebruarist 2026 kuni põhinõude tasumiseni. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa summadelt alates maksetähtpäevale

järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

13. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuivõrd kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt, s.o hagihindade võrdluses (esialgne hagihind

2250 eurot 16 senti ja pärast ümberarvestuse esitamist 1852 eurot 77 senti) ligikaudu 82% ulatuses,

siis jaotab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kohus jätab menetluskulud seega 82% ulatuses kostja kanda ja 18% ulatuses hageja kanda.

14. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku 1046 eurot

(riigilõiv 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning esindaja kulud 676 eurot (4 tundi

tunnihinnaga 169 eurot tund käibemaksuta).

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigilõivu suurus ja maksmise kohustus tuleneb seadusest, seega on tegemist põhjendatud

menetluskuluga (350 eurot).

Hageja lepinguline esindaja taotleb menetluskulu hüvitamist maksekäsu kiirmenetluse eest summas

20 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral arvatakse asja maksekäsu

kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse kulude hulka. Seadusega

on avaldajale maksekäsu kiirmenetluses tekkivate menetluskulude katteks ette nähtud 20 eurot,

mistõttu on ka maksekäsu kiirmenetluse kulu põhjendatud.

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusabikulude suurus ei ole põhjendatud täies ulatuses.

Arvestades hageja nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja

kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata (sh seda, et hageja on pidanud nõuet täpsustama

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu), peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks

ajakuluks õigusabile kokku 2 tundi.

Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 169 eurot (käibemaksuta). Hagejat on menetluses esindanud

mitteadvokaadist esindaja. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse

kohtupraktikas 100-120 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Arvestades, et käesolev asi ei

olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt (asjaolude või tõendite poolest) mahukas ning sarnaste

nõuete esitamine on hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus, on kohtu hinnangul põhjendatud

tunnitasu määraks 120 eurot. Seega on hageja lepingulise esindaja tasu 240 eurot (2 x 120 eurot,

käibemaksuta).

Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 610 eurot (350 + 20 + 240, käibemaksuta). Kuna

kohus rahuldab hagi osaliselt, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud, milleks on

500 eurot 20 senti (610*82%). Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt

menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostjal ei ole menetluskulusid tekkinud.

15. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merili Ratasepp

kohtunik