2-25-14244/12 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

2-25-14244

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kohtuistungisekretär

Ülle Raag

Viivi Kalme

Määruse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2025, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-14244

Tsiviilasi

E.T. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungi aeg

Avaldaja: E.T. (isikukood: XXX; aadress: XXX, 71009

XXX; e-post:).

Usaldusisik: Ivi Kalmet, Õpetaja tn 9a, Tartu 51003,

telefon 77 21 252, e-post:

04.02.2025

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmine ja usaldusisiku

nimetamine

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja füüsilisest isikust võlgniku E.T. (isikukood XXX) pankrot

16.veebruaril 2026.a kell 11.00 ja algatada E.T. kohustustest vabastamise

menetlus.

2. Nimetada E.T. (isikukood XXX) pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ivi

Kalmet, kelle kontaktandmed on: Õpetaja tn 9a, Tartu 51003, telefon 77 21 252,

e-post:

3. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab pankrotihaldur ka usaldusisiku

ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise

menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene

aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb halduril

esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel. Kui pankrotimenetlus ei ole

selleks ajaks lõppenud, siis esitada aruanne hiljemalt 28.02.2027.

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg 09.märtsil 2026

algusega kell 15.00. Üldkoosolek toimub virtuaalsena (virtuaalruumis).

Osalemine on võimalik virtuaalsete kanalite kaudu ja Viljandi kohtumajas.

5. E.T.-l tuleb anda võlgniku vanne esimese üldkoosoleku algul 09.märtsil 2026 kell

15.00.

6. E.T. võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

7. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi

kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud sellest andma teavet pankrotihaldurile.

8. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes

pankrotihaldur.

9. Võlgnik on kohustatud täitma FIMS §-s 47 sätestatud kohustusi (täpsemalt

kohtumääruses).

10. Pankroti väljakuulutamisega hakkavad kehtima PankrS §-s 35 sätestatud

tagajärjed, sh kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga.

11. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

12. Määrata usaldusisiku Ivi Kalmeti (ik 47307272715) tasuks 660 eurot.

Lisandub käibemaks 24% ehk 158,40 eurot, kokku tasu 818,40 eurot.

13. Mõista usaldusisiku tasu 818,40 eurot välja riigi vahenditest. Tasu maksta Ivi

Kalmeti (isikukood 47307272715) arvelduskontole (KMKR EE100712984),

konto nr EE291010010124158012.

14. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

15. Pankrotimäärus kuulub viivitamata täitmisele.

16. Avaldada viivitamata väljaandes Ametlikud Teadaanded füüsilise isiku pankroti

väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise teade (FIMS

§ 18 lg 4, PankrS § 33 lg 1).

17. Saata määrus pärast jõustumist p. 13 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse

esitamisel tasuda riigilõiv.

Usaldusisikule tasu määramise kohta tehtud määrusele võivad esitada määruskaebuse võlgnik

ja usaldusisik 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada.

Asjaolud ja menetluse käik

1. E.T. esitas 31.08.2025 kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik on vallaline ning

ülalpeetavaid ei ole. Võlgnik on töötu ning tema sissetulekuks on sotsiaaltoetused summas

400 eurot. Vara puudub. Võlgnikul on kohustusi vähemalt summas 43 334,07 eurot

(lisanduvad viivised). Rahaliste kohustuste sissenõudmiseks on algatatud täitemenetlused.

Võlgnik jäi töötuks ning sissetulek vähenes olulisel määral. Võlgnik taotleb pankroti

väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Tasutud on riigilõiv on 10

eurot.

2. Ivi Kalmet on andnud kohtule kirjaliku nõusoleku olla usaldusisik E.T.

maksejõuetusmenetluses. Ivi Kalmet kinnitas, et on sõltumatu nii võlgnikust kui ka

võlausaldajatest. Kohus võttis 13.10.2025 kohtumäärusega võlgniku maksejõuetusavalduse

menetlusse ja nimetas E.T. usaldusisikuks Ivi Kalmeti. Usaldusisik esitas 28.11.2025

kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik on kindlaks teinud võlgnikul

krediidiandjate ja kohtutäiturite ees rahalisi kohustusi kokku 44 157,95 euro ulatuses,

põhinõudeid on sellest 29 872,62 eurot, kõrvalnõudeid 14 285,33 eurot. Kõigi võlgniku

kohustuste kohta on tehtud kohtulahendid (tagaseljaotsused või otsused maksekäsu

kiirmenetluses) ja algatatud täitemenetlused. Seetõttu on hulgaliselt kohtutäiturite

tasunõudeid. Võlgnikul puudub kinnisvara ja vallasvarana on tema nimel kaks sõidukit,

mille kohta on võlgnik avaldanud, et neid sõidukeid ei ole reaalselt alles. Võlgnik töötab,

tema sissetulekuks on töötasu 900 eurot kuus (netosumma). E.T. on püsivalt maksejõuetu ja

see seisund ei ole ajutine.

3. Usaldusisik toetab võlgniku pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamist. 900 eurosest sissetulekust saab arestimise skeemi kasutades teha

kinnipidamisi 117,36 eurot kuus (TMS § 123 lg 1 ja lg 12 ). Eeldusel, et võlgniku tulu

teenimise võimekus ei osutu tulevikus palju paremaks kui see on viimastel aastatel olnud, ei

ole võlgnik ettenähtavas tulevikus võimeline tasuma oma võlgu. Usaldusisiku hinnangul ei

ole maksejõuetuse tekkimise põhjuseks kuriteo tunnustega tegu. Usaldusisik arvab, et

võlgniku suutmatus täita enesele võetud kohustusi arenes püsivaks maksejõuetuseks hiljemalt

2020. aasta kevadeks.

4. Kohus pidas kohtuistungi 04.02.2026, kus osalesid E.T. ja usaldusisik Ivi Kalmet.

Võlgnik andis seletusse, et ta tuli menetlusse, kuna on aastaid võlgasid maksnud, midagi

muutunud ei ole, võlg on kasvanud. E.T. käis võlanõustaja juures ja otsustas, et avaldus tuleb

teha. Menetluse tulemusena tahaks, et saaks rahulikult edasi minna, et ei peaks maksma nagu

tühja kohta. Ta on arvestanud, et saaks võlausaldajatele igakuiselt maksta 150 eurot.

Usaldusisik selgitas oma arusaama, et võlgnik siiski midagi on teinud oma võlgadega ja tema

sissetulek võib-olla ei olegi suurem, et ta saaks oluliselt rohkem maksta võlgade katteks.

Usaldusisik on uurinud laekumisi võlgniku pangakontodele ja järeldab, et protsent, mis

võlgnik rahuldada suudab menetluse ajal on väga väike. Usaldusisik ei saanud ka kontode

väljavõtetelt jälile sellele, kuna ja kellele need laenud välja maksti.

Kohus selgitas võlgnikule pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse sisu,

võlgniku kohustusi menetluse ajal, võlausaldajatele eraldiste tegemise kohustust ning

võlgniku õiguseid ja kohustusi hagita menetluses. Kohus andis võlgnikule korralduse ajada

asjad nii, et võlgniku sissetulek laekuks tema nimel olevale kontole Eesti Vabariigi

krediidiasutuses, mitte välisriigi pangas. Kohus käsitles usaldusisikuga võlgniku vande

andmise vajadust. Kohus määrab vande andmise.

Kohtu seisukoht

5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 1 lg 1 järgi toimub maksejõuetusavalduse

esitamine ja läbivaatamine füüsilise isiku suhtes ning kohustustest vabastamise menetluse

läbiviimine FIMS-s sätestatud korras. FIMS § 1 lg 2 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku

pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses

(PankS).

6.Kohus loeb usaldusisiku esitatud andmete põhjal tõendatuks, et võlgnik on püsivalt

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine.

Võlgnikul on kindlaks tehtud kohustusi 44 157,95 euro väärtuses. Võlgniku varaks on kaks

sõidukit, mida võlgniku enda sõnul enam tegelikult alles ei ole. Tema sissetulek on töötasu

OÜ-st Viljandi Õhumeister 900 eurot kuus. Muud sissetulekud ja vara puuduvad. Võlgniku

võlausaldajad on kiirlaenuandjad, inkassofirmad (loovutatud nõuetega). Võlanimekirjas on

viisteist nõuet, millest üheksat esindab Aktiva Finance Group OÜ. Kõigi nõuete alusel on

alustatud täitemenetlused, neist mõned alustatud aastal 2020 , valdav osa aastal 2021. See

tähendab, et tegemist on pikka aega kestnud võlgnevustega. Võlgnik E.T. on maksejõuetu

ja see olukord on püsiv. Usaldusisik on hinnanud, et võlgnik on võtnud laenud igapäevaste

vajaduste tarbeks, ehkki tema sissetulek on olnud piisav, et katta kõik inimese eluga

vältimatult seotud kulud. Küll aga ei ole sellest sissetulekust piisanud, et täita nõuetekohaselt

laenulepingutega võetud kohustusi, võlgnik on jätnud selle arvestamata (ehk on võtnud laene

lihtsameelselt). Võlgnik on alates aastast 2020 kasutanud Paysera kontot, kuhu laekub tema

sissetulek. Aastal 2021 on suletud Swedbanki konto, võlgnikul on kontod ka veel Coop

pangas ja SEB pangas, mida võlgnik kasutab vähesel määral.

7.Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus FIMS § 18 lg 2 p 2 alusel välja E.T.

pankroti ja algatab E.T. kohustustest vabastamise menetluse. Kohus on kontrollinud kohtule

kättesaadavatest registritest, et ei esine FiMS § 45 lg1, lg 3 nimetatud aluseid võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kuna puuduvad seadusest

tulenevad alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, siis FIMS § 45

lg 2 alusel algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, menetlus algab samal

ajal pankroti väljakuulutamisega.

8.Kohus nimetab pankrotihalduriks tema nõusolekul Ivi Kalmeti. Kuni pankrotimenetluse

lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses pankrotihaldur usaldusisiku ülesandeid,

eelkõige võlgniku nõustamises ja võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises

(FIMS § 46 lg 1).

9.Kohus avaldab pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded

(PankrS § 33 lg-d 1, 2).

Kohus selgitab:



TMS § 51 lg 1 järgi lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega.



Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada

halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.



Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara

arvel (PankrS § 2).



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest,

mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel

teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FIMS § 47

lg-d 1, 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49 lg 1).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib

menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

10.Kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse

pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 146 lg 1 p 4, § 150 lg

2).

Usaldusisiku tasu

11. Ivi Kalmet on esitanud kohtule töötasuarvestuse ja tasutaotluse, paludes määrata

usaldusisikule tasu kokku 660 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku tasu koos

käibemaksuga 818,40 eurot. Aruande kohaselt kulus usaldusisikul E.T.

maksejõuetusmenetluses ülesannete täitmiseks 10 tundi, sh:

-

Võlgnikuga suhtlemine - 2 t

-

Muude suuliste ja kirjalike päringute tegemine - 1,5 t

-

Kogutud teabega tutvumine, töötlemine, analüüs – 2,5 t

-

Vara- ja võlanimekirja ja usaldusisiku aruande koostamine - 4 t.

Usaldusisik on tasu palunud määrata järgmiselt: ajakulu 10 tundi, tasu tunnihinnaga 66 eurot,

kokku 660 eurot, käibemaks 24% 158,40 eurot, kokku tasu koos käibemaksuga 818,40 eurot.

Usaldusisik põhjendab temal kohustuslikke väljaminekuid selles ametis. Taotluse esitamise

ajal ei ole võlgnikul vara, mille arvel saaks taotletava tasu välja maksta. Tasu mõista välja

riigi vahenditest.

Tasu maksta välja Ivi Kalmeti (registreeritud käibemaksukohustuslasena) pangakontole.

Kohtu seisukohad usaldusisiku tasu väljamaksmise allikate kohta.

FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. FIMS § 54 lg 2 sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

(PankrS) ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib

määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel

ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku

varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike

kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri

ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus võib määrata ajutise halduri

tasu büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise

halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29

lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks). Alates 01.01.2025 on kuupalga alammäär täistööajaga

töötamise korral 886 eurot.

PankrS § 23 lg 51 järgi Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava

ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.

Justiitsministri määrus nr 2, vastu võetud 01.02.2021, § 2 lg 1 järgi Kui ajutise halduri või

pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Sama

paragrahvi lg 4 järgi Käesolevas paragrahvis sätestatud tasumäärasid kohaldatakse üksnes siis,

kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava

tasu ja kulutuste summa piirmäärale.

Usaldusisiku tasutaotluses on märgitud, et usaldusisiku tasu mõista välja riigi vahenditest.

Asjas on teada, et võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. See

tähendab, et määrates usaldusisiku tasu väljamaksmisega PankrS § 150 lg 2 alusel ehk

pankrotivarast, jääb usaldusisiku tasu välja maksmata, selle väljamaksmine võiks olla

võimalik edaspidi menetluse kestel juhul, kui pankrotivarasse laekub raha. Asjas ei ole teada,

et laekumisi edaspidi toimub.

Võttes aluseks FiMS § 54 lg 1 sätestatu (usaldusisikul on õigus saada tasu), tuleb kohtul tasu

määramisel ära näidata ka allikad, mille arvelt tasu maksmine toimub. Selleks puhuks on

seadusandja ette näinud tasu maksmise võimaluse riigi vahenditest ja reguleerinud selle

PankrS § 23 lg 51 kaudu ning sellele tugineva justiitsministri määruse kaudu. Seda teeb kohus

ka käesolevas menetluses ja määrab usaldusisiku tasu, võttes aluseks viidatud justiitsministri

määrusest tuleneva tunnitasu 33 eurot pooltund, s.t. 66 eurot tund. Kohtu hinnangul ei ole

selliselt määratud tunnitasu ebaõiglane ja see vastab ka selle menetluse mahule ja

keerukusele. Tasu tuleb välja mõista riigi tuludest.

Kohus peab ajakulu 10 tundi selle menetluse mahu juures põhjendatuks. Sellest tulenevalt

on justiitsministri määruses ettenähtud tasumäära 66 eurot tund rakendamisel usaldusisiku

tasu 660 eurot, lisandub käibemaks. Kohus loeb sellise tasu põhjendatuks, usaldusisiku tasu

määratakse 10 tunni eest 10x66= 660 eurot. Tasu tuleb välja maksta ettevõtja pangakontole,

mille kaudu usaldusisik tegutseb.

PankrS § 65 lg 11 järgi Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud

käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks.

Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud

büroo pidamisele, ameti kulud (kohustuslik vastutuskindlustus), sidekulud ja riigisisesed

reisikulud.

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale

võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse (FIMS § 54 lg 11).

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik