2-24-14091/101 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

16.02.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-14091

Kohtuasi

X avaldus Y vastu alaealise Cga suhtluskorra

määramiseks

Y avaldus X vastu alaealise Cga suhtluskorra

määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 01.07.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

I/puudutatud

isik

X

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Sofja Pevzner-

Belošitski

Avaldaja

II/puudutatud

isik

Y

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Senny Pello-Lepik

Puudutatud isik C (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika

Jaanson

Eestkosteasutus Rae vald (Rae Vallavalitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 01.07.2025 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi

kanda.

2-24-14091

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Ema avaldus ja tema vastuväited isa avaldusele

1. X (ema) esitas 18.09.2024 Harju Maakohtule avalduse, milles taotleb C (laps) ja Y (isa)

vahelise suhtluskorra kindlaksmääramist selliselt, et laps viibib isa juures iga paaritu

nädalavahetuse, v.a erisused reisimise, lapse haigestumise ja tähtpäevade puhul. Koos

avaldusega esitas lapse ema taotluse isa ja lapse vahelise suhtluskorra kindlaksmääramiseks

kohtumenetluse ajaks.

1.1. Avalduse kohaselt abiellusid lapse vanemad 2016 ja XX.XX.XXXX sündis nende ühine

laps. Juba enne abiellumist oli isa ema suhtes vaimselt vägivaldne, heites talle ette nende

sissetulekute vahet ning pisendas ja alavääristas ema panust perekonna toimimisse. Lapse

sünd tekitas peres täiendavaid pingeid. Isa muutus vägivaldsemaks, pidevalt solvates,

mõnitades ja kiusates ema, kes oli oma abikaasast täielikus majanduslikus sõltuvuses.

07.09.2023 kolis ema koos lapse ja oma vanema tütrega pere ühisest kodust välja. Abielu

lahutati 05.03.2024. Samal ajal toibus ema raskest ravist ja operatsioonist.

1.2. Suhtluskord lepiti kokku selliselt, et laps suhtleb isaga kaks korda kuus nädalavahetustel.

Selline kokkulepe ei kehtinud pikalt, kuna isa alustas kooselu oma uue elukaaslasega (F) ja

otsustas, et laps peab elama jagatud vanemluse põhimõtte alusel võrdselt ema ja isaga

nädalaste (või kahenädalaste) vahedega. Kui lapse ema ei nõustunud isa pakutud

suhtluskorraga, lõpetas isa lapse majandusliku toetamise ega maksnud lapsele isegi seaduses

sätestatud miinimummääras elatist. Isa viibib sageli lähetustes ja tal pole piisavalt aega

lapsega koos olla. Ema andis eeltoodust hoolimata isale võimaluse lapsega suhelda ja laps

külastas isa sageli. Lühemate külaskäikude (kuni 3 päeva) korral ei olnud probleemi, kuid

pikema külaskäigu järel tekkisid lapsel igakordselt rasked tervisehäired: laps hakkas öösel alla

tegema, tekkis raske nahalööve ja ilmusid hallid juuksed.

1.3. Laps on kurtnud, et tema ei soovi pikemalt isa juures olla ja ööbida. Augustis 2024 sai

lapse ema sõnumid isa elukaaslaselt Flt, mis olid äärmiselt solvavad ja agressiivsed, sh sõimas

ta lapse ema tema päritolu ja rahvuse pärast ning mõnitas last. Oma sõnumites väljendas ta

selgelt, et laps ei oska käituda, nutab öösiti, kutsub ema ning tuleb lapse isa magamistuppa.

Isa elukaaslasel ei ole lapse suhtes piisavalt empaatiat. Lapse huvides ei ole viibida isikutega,

kes temasse vaenulikult suhtuvad. Laps on olnud vanemate vahelise perevägivalla

tunnistajaks. Lapsel on turvaline olla emaga. Vanemate vahel puudub last puudutavates

küsimustes koostöö. Isa ei suuda tagada lapsele turvalist keskkonda ning ööbimine isa juures

kahjustab last, kuna ta kardab isa juures ööbida, nutab öösiti ning keegi ei soovi tema juurde

tulla. Ka on lapsele keelatud öösiti tulla isa voodisse.

2. Ema palus jätta isa avalduse rahuldamata.

2-24-14091

2.1. Lapse isa väited lapse ema lugupidamatu ja ebaviisaka käitumise kohta ei vasta tõele.

Laps suhtleb isaga, veedab temaga aega ja soovib isa juures olla, kuid lapsel peab olema üks

kodu, et tagada lapsele stabiilsus ja turvatunne, emotsionaalne side, rutiin ja arenemine.

Jagatud elukorraldus, kus laps peab regulaarselt kolima kahe vanema kodu vahel, ei sobi lapse

iseloomule ega arenguetapile. Jagatud vanemlus suurendab lojaalsuskonflikti riski ja segadust

ning vähendab lapse keskendumisvõimet.

2.2. Esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskord sobib lapsele. Laps on emale korduvalt

väljendanud, et soovib selle suhtluskorra jätkumist. Lapsel on isiklikud suhtlusvahendid ja tal

on võimalus igal ajal isaga suhelda. Ema ei ole kunagi takistanud lapse suhtlust isaga ning

kinnitab, et juhul kui laps tulevikus soovib suurendada suhtlust isaga, toetab ema seda.

2.3. Laps läheb peagi eelkooli, mis tähendab lapsele uue koormuse ja vastutuse lisandumist.

Sellega seoses on oluline, et lapsel oleks üks püsiv kodu, selge päevakava ja rahulik

keskkond. Eelkooli kõrvalt suhtluskorra muutmine suurendaks lapse stressitaset. Tegemist on

eelkooliealise tütarlapsega, kelle igapäevane hooldus hõlmab ka intiimhügieeni jälgimist ja

õpetamist. Laps on juba keeldunud isale rääkimast oma intiimpiirkonna põletikust ning ema

pidi hiljem lapse ravimisega tegelema.

Isa avaldus ja tema vastuväited isa avaldusele

3. Lapse isa esitas 26.09.2024 vastuavalduse koos esialgse õiguskaitse taotlusega suhtluskorra

määramiseks kohtumenetluse ajaks.

3.1. Isa ei ole ema suhtes vägivaldne olnud. Seevastu on ema tulnud lapse isa koju, esitanud

karjudes oma nõudmisi ning alandanud isa ja tema elukaaslast lapse juuresolekul. Muuhulgas

on ema öelnud isa pojale varasemast kooselust, et poiss on tema jaoks võõras ja ta ei soovi

teda isa äraolekul enda ja lapse isa ühisesse koju. Kui lapse ema oleks perevägivalla ohver,

siis oleks ta püüdnud lahkuda ilma lapse isa palveteta või kasutanud võimalust eraldi elama

asuda, kui isa selleks ettepaneku tegi. Ema keeldus lahku kolimisest isegi siis, kui isa oli

lubanud lapse emale korteri osta. Ema seadis 2023. a algusest peetud läbirääkimistel abielu

lahutamise eeltingimuseks, et lapse isa peab ostma korteri, kus ema koos lapsega elama

hakkab, kandma korteri kulud, kirjutama korteri ema nimele või seadma emale kasutusõiguse.

Hoolimata sellest, et isa pidi ostma korteri, maksma korteri pangalaenu ning ka lapse

huvitegevuse, lasteaia ja muud olulisemad lapse kulud, leidis lapse ema, et lapse isa peab

tasuma emale veel ka elatist vähemalt 700 eurot kuus.

3.2. Tõele ei vasta ema väited, et laps nutab öösiti või kutsub ema, teeb alla ja läheb öösiti isa

magamistuppa. Ebaõige on ka väide, et isa ei ole võimeline enda töökohustuste tõttu lapse

eest hoolitsema.

3.3. Kui ema lapsega septembris 2023 eraldi elama kolis, oli alguses isal võimalik last näha

üksikutel nädalavahetustel, detsembris 2023 veidi enam ning alates veebruarist 2024 on isa

üha jõulisemalt püüdnud lapsega suhtlemises emaga kokku leppida, kuid ema väga tugeva

vastuseisu tõttu ei ole see võimalik. Suhtlemiskorra kokkuleppe läbirääkimiste ajal on

vanemad ka kahe nädala kaupa lapsega viibinud.

3.4. Isale teevad muret lapse eesti keele oskus ja käitumine, mistõttu peaks laps isaga rohkem

koos viibima. 2023/2024 õppeaasta arengukaardi kohaselt on laps käinud lasteaias 184-st

päevast 82 päeva ning lapsel on lasteaias mitmeid muresid, eriti siis, kui laps on viibinud

2-24-14091

Narvas vanavanemate juures venekeelses keskkonnas. Kui laps viibib isaga tihedamalt ja

pikemalt, lapse käitumisprobleemid leevenevad ning ka lapse eesti keele oskus paraneb.

3.5. Ebaõige on ema väide, et lapsel tekkis nahalööve isa juures seetõttu, et lapsel oli raske isa

juures pikemalt ööbida. Nahalööve tekkis lapsel peale seda, kui ema oli lapse pikemalt Narva

oma vanemate juurde saatnud ning tegemist oli nakkushaigusega.

3.6. Lapse isa elukaaslasel Fl on lapsega väga soe ja südamlik suhe. Ema ja F tutvusid

26.04.2024, kui lapse ema kutsumata lapse isa koju sisenes. Kui F ennast tutvustas, teatas

lapse ema valjuhäälselt, et F on lapse jaoks ebasoovitav isik. Lapse ema on mürgitanud lapse

suhteid Fga, mille tulemusel on laps nimetanud F „nõiaks“.

4. Isa palus jätta ema avalduse rahuldamata.

4.1. Ema avalduses taotletud koosviibimise aeg on liiga vähene. Ka nädala pikkune isaga koos

viibimise aeg on olnud lapsele jõukohane. Lapsel ei ole esinenud ärevust ega stressi,

rääkimata voodimärgamisest. Lapsel on olnud kurb isast lahkuda, kuid isa on lapsele

selgitanud, et laps saab varsti tulla uuesti isa ja koera juurde.

4.2. Ebameeldivaks on kujunenud lapse üleandmised siis, kui isa ei saa last võtta lasteaiast või

viia lasteaeda ning lapse üleandmine toimub ema kodu juures vanemate vahetul kohtumisel.

Emal on lapse üleandmisel raske hoiduda konflikti algatamisest, isaga üleoleval ja etteheitval

toonil suhtlemisest ning seda hoolimata sellest, et laps viibib juures. Isa püüab üleandmist

hoida lühida ja viisakana. Kui isa vaidlusest emaga hoidub, siis kandub üleandmisel raskus

lapsele, kuna ema asub siis lapsega vene keeles isa kohta erinevaid halvustavaid või

negatiivseid väiteid esitama ja selgitusi andma ebameeldival toonil, mis tekitab lapses

segadust ja kahjustab lapse ja isa suhteid. Seetõttu peaksid lapse üleandmised olema

võimalusel kas lasteaia vahendusel või selliselt, et vanemad ei saaks lapse üleandmisel

üksteisega vaidlusesse laskuda.

Puudutatud isikute seisukohad

5. Lapsele määratud esindaja leidis, et laps võiks tulevikus olla nädal isaga ja nädal emaga.

5.1. Esindaja kohtus lapsega lasteaias. Laps avaldas, et tal läheb hästi, ta käib nii ema kui ka

isa juures ning talle meeldib olla mõlemas kohas. Ema juures tahaks laps natuke rohkem olla,

sest „emme on nii ilus“. Isa juures on tema koer Franzu, aga isa juures on see muudatus, et F,

kes oli tore, ei ela enam seal. Isa ja F riidlesid, sest laps magas isa kaisus. Nüüd F enam pole

ja lapsel on natuke kurb, sest F oli täitsa tore. Lasteaiast saadud teabe kohaselt on laps rõõmus

mõlema vanema kodust tulles. Lapsel käivad järel mõlemad vanemad ning nad tunnevad huvi

lapse arengu ja tegemiste vastu. Laps rõõmustab mõlema vanema tulekul.

5.2. Suhtluskord on vaja määrata selleks, et tagada lapsele stabiilne elukorraldus ja regulaarne

suhtlus lahuselava vanemaga ning lapsevanemate omavaheliste vaidluste minimeerimiseks.

Lapsel on mõlema vanemaga lähedane suhe. Esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskord

tundub lapse ja lasteaia kinnitustel üldjoontes sobivat. Kuna nädala pikkune periood emast

eemal viibimiseks võib 4-aastasele lapsele olla liiga raske taluda, siis võiks kohus seda

arvestada suhtluskorra määramisel. Lapse kasvades võiks kaaluda üleminekut nädal-nädal

suhtluskorrale. Esindaja hinnangul on lapse huvides olla nädalavahetustel nii ühe kui teise

vanemaga, et vabadel päevadel saaks laps vanemaga rohkem koos olla ja ühiseid tegevusi ette

võtta.

2-24-14091

6. Eestkosteasutus toetas esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskorra jätkumist.

6.1. Laste ja perede heaolu spetsialist tegi kodukülastuse lapse isa koju (XXX). Isa elab

kahekorruselises majas, mis on kõigi mugavustega. Kodukülastuse ajal viibisid kodus isa, laps

ja isa teised lapsed. Lapsel on oma tuba. Toas on olemas kõik vajalikud asjad elamiseks,

õppimiseks ja arenemiseks. Isa sõnul kinkis ta lapsele korteri, kui läks lapse emast lahku, et

lapsel oleks kõigi mugavustega elamine. Isa maksab hetkel korteri eest laenu; kui laps saab

täisealiseks, jääb see korter lapsele. Isa sõnul töötab ta kodukontoris ja kui tuleb lähetus, siis

ta saab korraldada oma töökohustused nii, et see ei takista lapsega suhtlemist ja ei riku

suhtluskorra graafikut. Laste ja perede heaolu spetsialist vestles lapsega eraldi. Laps oli

suhtluses aktiivne, rõõmus ja avatud. Laps rääkis, et tal läheb hästi ja talle meeldib olla isa

juures. Laps rääkis, et nad mängivad isaga ja loevad raamatuid. Lapse sõnul ta vahepeal

igatseb väga oma ema, ning tahab olla emaga rohkem. Emaga nad ka mängivad, lapse sõnul

meeldib talle väga mängida rollimänge.

6.2. Laste ja perede heaolu spetsialist tegi kodukülastuse ka lapse ema koju. Kodus viibisid

lapse ema, laps ja ema vanem tütar. Pere elab kolmetoalises kõigi mugavustega korteris. Laps

magab ema toas ja jagab emaga voodit. Vestlusest lapse emaga selgus, et ta ei ole nõus isa

pakutud suhtluskorraga. Ema selgitas, et üks nädal on liiga pikk aeg, laps võib hakata

igatsema ema ja isa ei tule lapse hügieenitoimingutega toime. Ema lisas, et laps on isa juurest

tulles olnud pesemata ja juuksed on olnud kammimata. Ema sõnul sobib lapsele praegune

esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskord.

Menetluse käik

7. Maakohus rahuldas 08.10.2024 määrusega mõlema vanema esialgse õiguskaitse taotlused

osaliselt ja määras kohtumenetluse ajaks kindlaks suhtluskorra selliselt, et laps viibib koos

isaga iga paaritu nädala kolmapäevast kuni järgmise (paaris) nädala esmaspäevani, v.a

tähtpäevade erisused.

8. Vanemad sõlmisid 02.06.2025 ärakuulamisel osalise kompromissi lapse eelkooli osas

järgmiselt: laps läheb esimese eelistusena Raemõisa eelkooli (eeldusel, et nimetatud kool

avatakse lapse kooli minemise ajaks), teise eelistusena Kindluse kooli ja kolmanda eelistusena

Järveküla kooli.

Maakohtu määrus

9. Maakohus rahuldas 01.07.2025 määrusega osaliselt mõlema vanema avaldused, kinnitas

vanemate vahel sõlmitud kompromissi lapse eelkooli valiku osas, määras kindlaks

suhtluskorra, märkis, et kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele viivitamata ja kohtumääruse

rikkumise korral võib selle täitmiseks läbi viia täitemenetluse. Maakohus jättis lapsele riigi

õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda ja menetlusosaliste kantud muud

menetluskulud nende endi kanda.

10. Maakohus määras isa ja lapse suhtluskorra kindlaks järgmiselt:

10.1. Kuni 2027. a 12. nädalani (k.a) viibib laps koos isaga iga paaritu nädala kolmapäevast

kuni järgmise (paaris) nädala esmaspäevani ja paaris nädala kolmapäeval alates kella

16.00-st kuni reede hommikul kella 09.00-ni. Isa võtab lapse lasteaiast/koolist (või

XXX maja välisukse juurest, kui laps ei ole sel päeval lasteaias/koolis) ja viib hommikul

lapse lasteaeda.

2-24-14091

10.2. Alates 2027. a 13. nädalast viibib laps nädala kaupa vaheldumisi isa ja X (edaspidi ema)

juures. Laps on isaga üle nädala igal paaritu nädala reedel hiljemalt kella 17.00-st kuni

paaris nädala reedel kella 17.00-ni. Isa võtab lapse lasteaiast/koolist (või XXX maja

välisukse juurest, kui laps ei ole sel päeval lasteaias/koolis) ja viib hommikul lapse

lasteaeda/kooli.

10.3. Erandina p-des 10.1 ja 10.2 sätestatud suhtlemiskorrast:

10.3.1. Laps viibib jõulupühadel paaris aastatel emaga 22.12 kella 17.00-st kuni 24.12

kella 11.00-ni ja isaga 24.12 kella 11.00-st kuni 26.12 kella 17.00-ni ja paaritutel

aastatel isaga 22.12 kella 17.00-st kuni 24.12 kella 11.00-ni ja emaga 24.12 kella

11.00-st kuni 26.12 kella 17.00-ni.

10.3.2. Laps viibib 30.12 kella 11.00-st kuni 01.01 kella 17.00-ni paaritutel aastatel

isaga ja paaris aastatel emaga.

10.3.3. Laps viibib 22.06 kella 11.00-st kuni 24.06 kella 17.00-ni paaritutel aastatel

emaga ja paaris aastatel isaga.

10.3.4. Lapse sünnipäeval (XX.XX) viibib laps paaritutel aastatel isaga ja paaris aastatel

emaga ning vanema sünnipäeval (isa sünnipäeval 30.07 ja ema sünnipäeval

30.03) on laps selle vanema juures, kellel on sünnipäev, selliselt, et laps on

vanemaga lapse või vanema sünnipäevale eelneva päeva õhtul hiljemalt kella

17.00-st kuni sünnipäeva päevale järgneva päeva hommikul hiljemalt kella

11.00-ni. Kui lapse või vanema sünnipäevale eelnev päev on kooli/lasteaiapäev

ja laps viibib koolis/lasteaias, võtab lapsevanem, kellega laps koos viibib,

sünnipäevale eelneval päeval lapse koolist/lasteaiast. Kui lapse või vanema

sünnipäevale järgnev päev on kooli/lasteaiapäev, viib lapsevanem, kelle juures

laps viibis lapse kooli/lasteaeda. Kui lapse või vanema sünnipäevale eelnev päev

ja/või järgnev päev ei ole kooli/lasteaiapäev, toimub lapse üleandmine XXX.

Lapse sünnipäeval on eemal viibival vanemal õigus kohtuda lapsega lapse

õnnitlemiseks ja kingi üleandmiseks, mille täpsem aeg lepitakse vanemate vahel

eelnevalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku.

10.3.5. Emadepäeva veedab laps emaga ja isadepäeva isaga, olenemata sellest, kelle

juures laps suhtluskorra kohaselt olema peab, vastaval tähtpäeval kella 11.00-st

kuni kella 17.00-ni.

10.3.6. Suveperioodil alates 2025. aastast veedab laps juulis ja augustis vähemalt kaks

nädalat isaga ja kaks nädalat emaga selliselt, et ühe kohtumise kestus on

vähemalt üks nädal. Igal aastal hiljemalt 1. maiks lepivad vanemad omavahel e-

kirja teel kokku lapse viibimise suvel. Kui vanemad kokkulepet ei saavuta,

viibib laps paarisaastal isaga juulis ja augustis esimese ja kolmanda täisnädala

ning emaga isaga veedetavatele nädalatele järgnevad täisnädalad ning paaritul

aastal (sh 2025) viibib laps emaga juulis ja augustis esimese ja kolmanda

täisnädala ning isaga emaga veedetavatele nädalatele järgnevad täisnädalad.

Suveperioodil ei kehti p-des 20.1 ja 20.2 sätestatud suhtlemiskord.

10.3.7. Alates 2027. aastast veedab laps sügisvaheaja (s.o oktoobrikuus ehk I vaheaeg)

paaritul aastal isaga ja paaris aastal emaga. Suusavaheaja (s.o veebruari lõpp-

märtsi algus ehk III vaheaeg) veedab laps paaritul aastal isaga ja paarisaastal

emaga. Kevadvaheaja (aprillikuus ehk IV vaheaeg) veedab laps paarisaastal

isaga ja paaritul aastal emaga. I, III ja IV koolivaheaja suhtlemiskord algab

koolivaheajale eelneval pühapäeval kell 12.00 ja lõpeb koolivaheaja nädala

pühapäeval kell 12.00. Koolivaheajal ei kehti tavapärane suhtlemiskord.

10.4. Vanemad kohustuvad tagama, et laps käib septembrist kuni juuni alguseni lasteaias

vähemalt neljal päeval nädalas, v.a sellise haigestumise puhul, mil lapse lasteaeda

2-24-14091

viimine ei ole võimalik. Lasteaiast ei ole vaba päev, mil toimub lapse üleandmine ühelt

vanemalt teisele.

10.5. Vanemad on kohustatud tagama lapse osalemise lapsele vajalike spetsialistide

vastuvõttudel, sh saviteraapias, kuni vastav teenus on lapsele soovitatud ja spetsialisti

hinnangul vajalik.

10.6. Lapse kerge haigestumine ei ole põhjuseks lapse teisele vanemale üle andmata

jätmiseks. Ärajäänud kohtumised asendatakse juhul, kui vanemad on jõudnud selles

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokkuleppele. Kui kokkulepet ei saavutata,

siis kohtumist ei asendata.

10.7. Kui lapsevanem ei saa oma suhtluskorra ajal lapsega ise koos olla, pakub vanem

esmajärjekorras teisele vanemale võimalust lapsega koos olla, selle asemel, et jätta laps

kolmanda isiku hoolde.

10.8. Kummalgi vanemal on õigus kord aastas reisida lapsega välisriiki kuni 14 järjestikuseks

päevaks. Käesolev määrus asendab lapsega reisimiseks teise vanema nõusoleku, kui reis

toimub vanema enda suhtlemiskorra ajal või eelmises lauses toodud juhul. Pikemalt kui

nädal toimuvast reisist teavitab vanem teist vanemat ette vähemalt üks kuu, teatades

reisi sihtkoha ja kuupäevad. Muust reisist teavitab vanem teist vanemat vähemalt kaks

nädalat ette.

10.9. Lapsel on kaks isikut tõendavat dokumenti, st nii ID-kaart kui ka pass. Lapse isikut

tõendavatest dokumentidest on üks (ID-kaart või pass) ühe lapsevanema valduses ja

teine teise lapsevanema valduses. Lapse ema annab hiljemalt kolme päeva jooksul

määruse jõustumisest lapse isale üle lapse ID-kaardi. Kui lapsega reisimiseks on vajalik

lapse passi ja lapse pass on teise vanema valduses, vahetavad lapsevanemad lapse isikut

tõendavad dokumendid omavahel hiljemalt ühe päeva jooksul vastava nõude saamisest

ja vähemalt seitse päeva enne reisi toimumist.

10.10. Lapse suhtlemist eemalviibiva vanemaga ei tohi takistada. Kui laps soovib

eemalviibiva vanemaga suhelda, võimaldab lapsega koosviibiv vanem selleks lapsel

kasutada enda kommunikatsioonivahendeid.

10.11. Vanem, kelle juures laps viibib, on kohustatud tagama lapsest eemalviibivale vanemale

võimaluse segamatult ja privaatselt lapsega suhelda kella 20.00–21.00 vahel teisipäeviti

ja neljapäeviti ning laupäeval.

10.12. Vanem ei räägi lapse juuresolekul teisest vanemast ega talle lähedastest inimestest

halba ega alanda teist vanemat või talle lähedasi inimesi.

10.13. Lapse üleandmine teisele vanemale toimub eelistatult lasteaias/koolis ning kui laps

lasteaias/koolis ei viibi, toimub lapse üleandmine XXX. Vanemad suhtuvad üleandmisel

üksteisesse viisakalt ja lugupidavalt.

10.14. Vanematel on õigus kokku leppida vanemate ja lapse teistsuguses, käesoleva

suhtluskorraga sätestatust erinevas suhtlemiskorras. Suhtlemiskorra muutmiseks

loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult või

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kiri, sms) nõustunud.

11. Maakohus lähtus vaidluse lahendamisel perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg-st 21 ja § 123

lg-st 1 ning TsMS § 477 lg-st 5.

12. Avaldustes toodud asjaolude kohaselt elavad vanemad lahus alates 07.09.2023 ning kuni

esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskorrani ei toimunud lapse ja isa suhtlemine kindla

graafiku alusel. Laps on septembrist 2023 kuni aprillini 2024 isaga olnud lühemate perioodide

(1–5 päeva) vältel, alates maist 2024 nädala pikkuste või ka sellest pikemate perioodide vältel.

2-24-14091

13. Maakohus järeldas esitatud seisukohtade ja lapse ärakuulamise põhjal, et laps on lähedane

mõlema vanemaga ning mõlemad vanemad on lapse suhtes hoolitsevad. Laps harjus kiiresti

kohtu määratud esialgse suhtluskorraga ning pärast esialgse õiguskaitse kohaldamist ei ole

lapsel ilmnenud ema avalduses viidatud nahalöövet ega voodimärgamist. Lasteaia personal ei

toonud esile, et laps oleks viimasel ajal olnud stressis või oleks tal muid probleeme. Ema tõi

välja põletiku lapse intiimpiirkonnas, millest laps ei olevat isale soovinud rääkida, kuid

maakohtule ei nähtunud, et see asjaolu võiks mõjutada asjas määratavat suhtluskorda, kuivõrd

puuduvad igasugused viited sellele, et põletik oleks tingitud isapoolsest hooletusest lapse eest

hoolitsemisel. Laps saab vabalt suhelda mõlema vanemaga tehniliste vahendite abil ja kui

lapsel on muresid, mida ta ühe või teise vanemaga jagada ei soovi, saab ta seda igal ajal teha

teise vanemaga.

14. Kuivõrd võrreldes avalduses esitatud taotlustega tegid vanemad menetluse kestel

järeleandmisi ja leidsid teatud osas üksmeele, lähtus maakohus suhtluskorra määramisel isa

poolt kohtule 30.04.2025 esitatud kompromissi projektist, mida maakohus arutas

menetlusosalistega 02.06.2025 ärakuulamisel. Maakohus kehtestas suhtluskorras need punktid

(s.o maakohtu määruse resolutsiooni punktid 20.3.1–20.3.5, 20.4–20.6, 20.9.–20.14), millega

mõlemad vanemad nõustusid ja selles osas määruses täiendavaid põhjendusi ei esitanud.

Maakohus täiendas punkti 20.6 selliselt, et (nt lapse tõsisema haigestumise tõttu) ärajäänud

kohtumine asendatakse juhul, kui vanemad on jõudnud selles kirjalikus või elektroonilises

vormis (nt sõnum, e-kiri) kokkuleppele. Kui kokkulepet ei saavutata, siis kohtumist ei

asendata.

15. Järgnevalt analüüsis maakohus suhtluskorra neid punkte, mille üle vanemad vaidlesid.

15.1. Maakohus ei tuvastanud muid asjaolusid peale lapse vanuse, mis võiksid välistada lapse

vahelduva elukoha (nädal-nädal suhtluskorra). Lapse jaoks on turvalisus, stabiilsus ja areng

kohtu hinnangul tagatud samaväärselt ka 50/50 suhtluskorra puhul. Kohtul ei olnud alust

arvata, et suhtluskorra muutmine võiks lapsele tekitada suurt stressi, arvestades, et laps on

juba olnud ligikaudu nädalaste perioodide kaupa nii isa kui ka vanavanemate juures. Ka lapse

esindaja hinnangul on laps kiire kohaneja. Laps avaldas nii määratud esindajale kui ka kohtule

soovi olla ema juures mõnevõrra rohkem aega. Samas oli lapse ärakuulamise põhjal alust

arvata, et ema oli last mõjutanud, öeldes lapsele, et isa teeb emale (sisemiselt) haiget ja tahab

last emalt ära võtta. Samuti oli ema lapsele öelnud, et lapse kodu on ema juures, ning palunud

lapsel hoida saladuses selle, mida ema lapsele isast räägib. Seda arvestades oli kaheldav, et

lapse väljendatud soov olla rohkem emaga oli kujunenud iseseisvalt, ilma ema mõjutuseta.

15.2. Vanemate omavahelised suhted on küll konfliktsed, kuid isa poolt kohtule esitatud

sõnumivahetustest nähtuvalt on vanemad võimelised lapsega seotud küsimusi arutama ja

teavet üksteisega jagama. Maakohtu hinnangul lähtuvad mõlemad vanemad lapse huvidest ja

suudavad last puudutavates olulistes küsimustes koostööd teha. Kohtule ei esitatud tõendeid

selle kohta, et lapse isa käituks ja suhtleks emaga selgelt kohatul viisil või vastupidi.

Igapäevaseid tülisid aitab vältida see, kui lapsel on kindlaks määratud suhtluskord, mida

vanemad järgivad, ning kumbki tagab enda juures kõik lapsele vajaliku.

15.3. Kohtu hinnangul on mõistlik määrata nädal-nädal suhtluskorra algus 2027. a kevadesse,

veidi enne lapse 7-aastaseks saamist, arvestades ärakuulamisel arutatut. 2027. a sügisel läheb

laps kooli ning ta saab enne kooli algust uue suhtlusgraafikuga harjuda. Kooliminekuikka või

sellele lähedale jõudnud laps on juba piisavalt iseseisvunud, et tulla toime emast nädala

pikkuse eemalolekuga. Laps on isa esitatud tabeli järgi ka varem olnud isaga nädala pikkuseid

perioode, samuti on ta veetnud pikemalt vanavanemate juures.

2-24-14091

15.4. Maakohtu hinnangul oli mõistlik isa ettepanek, et suveperioodil on laps juulis ja

augustis mõlema vanemaga vähemalt nädala pikkuste perioodide kaupa. Suvine suhtluskord

võimaldab mõlemal vanemal teha lapsega pikemaid reise või näiteks viia laps pikemaks ajaks

vanavanemate juurde.

15.5. Alates lapse kooliminekust tuleb reguleerida ka koolivaheajad. Maakohus määras

millise vaheaja kumma vanema juures laps veedab. Selline suhtluskord võimaldab mõlemal

vanemal veeta lapsega koolivaheajad võimalikult võrdses mahus ja planeerida vaheaegadeks

näiteks reise.

15.6. Reisimise osas määras maakohus, et kummalgi vanemal on õigus lapsega oma

suhtlemiskorra ajal reisida lapsega välisriiki. Lisaks on mõlemal vanemal õigus kord aastas

reisida välisriiki kuni 14 järjestikuseks päevaks. Määrus asendab lapsega reisimiseks teise

vanema nõusoleku, kui reis toimub eelmistes lausetes viidatud juhtudel.

Määruskaebus

16. Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega

kohus määras, et:



kuni 2027. a 12. nädalani (k.a) viibib laps koos isaga iga paaritu nädala kolmapäevast

kuni järgmise (paaris) nädala esmaspäevani ning paaris nädala kolmapäeval kella 16.00-st

kuni reede hommikul kella 09.00-ni;



alates 2027. a 13. nädalast viibib laps vaheldumisi nädala kaupa isa ja ema juures,

alustades paaritu nädala reedel kell 17.00 ja lõpetades järgmise (paaris) nädala reedel kell

17.00;



suveperioodil (juulis ja augustis), alates 2025. aastast, viibib laps vaheldumisi kahe

nädala kaupa nii ema kui isa juures, lähtudes kokkuleppest, mille vanemad sõlmivad

hiljemalt 1. maiks e-kirja teel. Kokkuleppe puudumisel rakendub eelnevalt määratud

kord, mille järgi paaritul aastal viibib laps emaga esimesel ja kolmandal täisnädalal ning

isa järgnevatel täisnädalatel, paarisaastal vastupidi;



alates 2027. aastast veedab laps koolivaheajad (I, III ja IV) vaheldumisi vanematega

vastavalt paaris/paaritu aasta loogikale ning eelnevalt kindlaksmääratud ajavahemikele.

Lapse ema palub teha uue määruse, millega määrata eelnimetatud punktide osas järgneva

suhtluskorra: laps viibib koos isaga iga paaritu nädala kolmapäevast kuni järgmise (paaris)

nädala esmaspäevani. Isa võtab lapse kolmapäeva õhtul kell 17.30 lasteaiast (või XXX maja

välisukse juurest, kui laps ei ole sel päeval lasteaias) ja toob lapse esmaspäeva hommikul

lasteaeda, kooli või ema juurde.

16.1. Lapse elu on pärast kohtumäärust muutunud taas ebaturvaliseks ja pingeliseks, kuna

lapse isa esitas kohtule teadlikult eksitavat teavet, mis on mõjutanud määruse sisu ja sellega

lapse igapäevaelu korraldust. Maakohus lähtus määruse tegemisel teadmisest, et isa suhe

elukaaslase Fga on lõppenud ja sellega on tagatud lapsele turvaline keskkond. Kahjuks on

selgunud, et F kolis lapse isa juurde tagasi juba 21.06.2025. Kohe pärast seda lapse käitumine

muutus drastiliselt.

16.2. Lapsel on hakanud taas esinema psühhosomaatilisi ilminguid: nahaärritus, unehäired,

ärevus ja hirmuseisundid. Eriti raskeks muudab olukorra teadmine, et eelnevalt toiminud

suhtluskorra ajal, mil F ei viibinud isa juures, ei esinenud lapsel mitte ühtegi sellist

sümptomit. Laps suhtles isaga vabalt ja rõõmuga. Kõik muutus hetkest, mil isa elukaaslane

2-24-14091

naasis. Laps on taas rahutu, tunneb end hüljatuna, protesteerib öiste ärkamiste ja

nutuhoogudega, ei soovi isa juurde minna, ent kardab seda otse öelda. Ta tunneb vastutust ja

süütunnet.

16.3. Lisaks näitab lapse isa üles süstemaatilist koostöövõimetust, näiteks raskendas isa

dokumentide üleandmist. Muret valmistab ka lapse isikliku hügieeni tase ja üldine hoolitsuse

tase, kui laps viibib isa juures. Korduvalt on esinenud olukordi, kus laps saadetakse lasteaeda

pesemata näoga, sassis ja kammimata juustega, määrdunud riietes. Lisaks sellele oli lapsel

intiimpiirkonna põletikud, mis viitavad sellele, et lapsele ei tagata igapäevast intiimhügieeni.

16.4. Eriti šokeeriv oli juhtum, kus lapse isa oli lapse magamistuppa asetanud vana potitooli,

mida laps oli kasutanud ja mis jäi sinna tunde seisma koos lapse väljaheidetega. Laps kurtis

emale, et tema magamistoas oli väga halb hais ja ta tundis end seal väga ebamugavalt. See on

tõsine rikkumine lapse väärikuse, tervise ja turvalisuse vastu ning selline elukeskkond ei saa

mitte kuidagi olla sobivaks aluseks lapse viibimiseks seal regulaarselt või pikemaajaliselt.

16.5. Olukorra tõsidus ei võimalda jätkata uue suhtluskorraga. Lapse huvide ja heaolu

seisukohalt on äärmiselt oluline arvestada vanematevahelise koostöö tegelikke võimalusi ning

selgelt väljendatud riskitegureid.

16.6. Lapse ema esitas kohtule tõendid, mis viitavad sellele, et ema on olnud isa poolt

toimepandud vaimse ja majandusliku vägivalla ohver. Vägivalla kogemus ja sellega

kaasnevad psühholoogilised tagajärjed – ärevus, usaldamatuse tunne, madal turvatunne –

välistavad reaalse koostöövõimekuse. Lähisuhtevägivalla kogemusega vanemat ei saa sundida

lapse kasvatamise nimel tihedale koostööle (sh lapse iganädalast üleandmist) isikuga, kelle

käitumine on olnud tema suhtes vägivaldne või traumeeriv. Vaatamata sellele määras kohus

suhtluskorra, mis eeldab, et laps liigub regulaarselt iga paari päeva järel ühest majapidamisest

teise. Lapsel ei ole võimalik kujundada stabiilset ja etteaimatavat elurütmi, kuna ta ei tea

kunagi, kus ta järgmise päeva hommikul ärkab.

16.7. Maakohus ei selgitanud, miks just selline suhtluskord on lapsele parim – puudub

igasugune arutelu lapse isikuomaduste, tema vanuse, harjumuste ja emotsionaalse seisundi

kohta. Määratud suhtluskord tugineb oletusel, et kahe aasta jooksul olukord vanemate vahel

paraneb ning koostöö muutub võimalikuks.

16.8. Olukorras, kus isa ja tema elukaaslane on olnud korduvalt ema suhtes vaenulikud, on

ilmne, et lapsele antakse edasi negatiivseid hoiakuid ja narratiive, mis omakorda mõjutavad

lapse suhet emaga. Ema, kes on lapse jaoks olnud seni usaldusisik ja hooldaja, on sattunud

lapse enda negatiivsete tunnete sihtmärgiks.

16.9. Määratud suhtluskord ei ole kooskõlas Eesti siseriikliku õiguse ega rahvusvaheliste

lapse õigusi kaitsvate standarditega.

Menetlusosaliste seisukohad

17. Lapse isa palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

18. Lapse esindaja ei toetanud määruskaebust ja leidis, et maakohtu määrus on kooskõlas

lapse huvidega.

19. Eestkosteasutus leidis, et maakohtu määratud suhtluskorra graafik sobib lapsele.

Eestkosteasutus tegi oma seisukohas ettepaneku suunata vanemad lepitusteenuseid kasutama.

2-24-14091

Menetluse edasine käik

20. Maakohus jättis 29.08.2025 määrusega ema taotluse määruskaebuse tagamiseks

rahuldamata. Samuti jättis maakohus määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663

lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

21. Lapse ema esitas 25.11.2025 ringkonnakohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotles

kuni asjas tehtava lõpplahendini peatada lapse suhtlus isaga või kehtestada ajutine suhtluskord

selliselt, et laps viibib isa juures üksnes ühel nädalavahetusel üle nädala.

22. Ringkonnakohus kuulas 11.12.2025 lapse ära ja jättis 15.12.2025 määrusega taotluse

esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

23. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on

seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega

tühistamiseks alust ei anna. Vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja

§ 659 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

24. Lapse ema soovis määruskaebuse lahendamist istungil. TsMS § 667 lg 3 esimene lause

sätestab, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks

istungit korraldada. Ringkonnakohus ei pea istungi korraldamist siinses asjas vajalikuks.

Maakohus on menetlusosalised vajalikus ulatuses ära kuulanud. Lisaks kuulas ka

ringkonnakohus lapse ära. Menetlusosalised on nii maa- kui ringkonnakohtus esitanud

piisavalt kirjalikke seisukohti ja tõendeid, mille alusel saab ringkonnakohus määruskaebuse

lahendada.

25. TsMS § 651 lg-st 1 ja §-st 659 tulenevalt on ringkonnakohus seotud määruskaebuse

piiridega ja kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille

peale on edasi kaevatud. Ema vaidlustab maakohtu määratud suhtluskorra punktid 4.1 ja 4.2,

millega maakohus määras lapse ja isa iganädalase suhtluse, ja punktid 4.3.6 ja 4.3.7, millega

on reguleeritud isa ja lapse suhtlus suveperioodil ja koolivaheaegadel, soovides selle asemel,

et laps suhtleks isaga aastaringselt üksnes paaritu nädala kolmapäevast kuni paaris nädala

esmaspäevani. Ülejäänud suhtluskorra punktide osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud ja

ringkonnakohus neid eraldi ei hinda.

26. Ringkonnakohus selgitab esmalt seoses lapse ja lahus elava vanema suhtluskorra

kindlaksmääramisega järgmist. Lapsel on PKS § 143 lg 1 järgi õigus isiklikult suhelda

mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult.

Vanemate lahuselu korral peavad vanemad PKS § 143 lg 21 järgi leppima kokku lahuselava

vanema ja lapse suhtlemises ning kui nad seda ei tee, määrab vanemate vaidluse korral kohus

lapse ja lahus elava vanema suhtlemise korra. Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada

vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine. Vanema ja lapse suhtlemise korda

määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi lähtuma esmajoones lapse huvidest, kuid arvestama

seejuures ka nii vanemate hooldusõigust, vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse

õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda

arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi. Lapse huvide väljaselgitamiseks tuleb mh

lastekaitse seaduse (LasteKS) § 21 lg 2 järgi kuulata laps tema vanust ja arengutaset

arvestades ära sobival viisil ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema

2-24-14091

arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel. Vajadusel peab kohus ise välja

selgitama asjaolusid, et kujundada seisukoht, milline suhtluskord on lapse parimates huvides.

Sobiv suhtluskord tuleb määrata üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse

väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust. Seejuures peab suhtlemiskorra regulatsioon

tagama lahus elava vanema ja lapse suhtlemisõiguse määral, mis vastab lapse huvidele ning

tagab isiklikud suhted ja kontakti mõlema vanemaga.

27. Kohus määrab lahus elava vanema ja lapse suhtlemise korra lapse huvidest lähtudes

diskretsiooniotsusega, kaaludes kõiki asjas esitatud asjaolusid. Lapse huvi tuleb igal üksikul

juhtumil sisustada konkreetsete asjaoludega. Kõrgema astme kohus saab sekkuda alama astme

kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui alama astme kohus on eksinud asjaolude

tuvastamisel, kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme või rikkunud oluliselt

menetlusõiguse normi.

28. Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu määrus TsMS § 465 lg 2 nõuetele, mh

nähtuvad maakohtu määrusest põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti

õigusaktid, millest kohus juhindus. Määruskaebuses viidatud menetlusnormide rikkumist või

diskretsioonipiiride ületamist ringkonnakohus esimese astme menetluses ega tehtud lahendis

ei tuvasta. Vastupidiselt määruskaebuses väidetule, on maakohus ringkonnakohtu hinnangul

õigesti tuvastanud asja lahendamiseks vaidluse all olevad olulised asjaolud, juhindunud

eelkõige lapse huvidest ja jõudnud suhtluskorra määramisel õigele järeldusele, et mõlemad

avaldused olid põhjendatud rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles,

et siinsel juhul on lapse huvidega kooskõlas jõuda lapse koolimineku ajaks selleni, et laps

saab viibida mõlema vanemaga võrdse aja nädala kaupa. Ringkonnakohus nõustub

vaidlustatud maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt

neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

28.1. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohtu määrusest ei nähtu

põhjendusi, miks just selline suhtluskord on lapsele parim. Perekonnaseaduses ei ole

sätestatud, mil viisil tuleb lahus elava vanema ja lapse suhtlemise kord kindlaks määrata. Nii

PKS kui ka LasteKS kohustab vanemaid suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuma

mõistlikkuse põhimõttest ja lapse huvidest. Maakohus ei tuvastanud selliseid asjaolusid, mille

tõttu oleks vaja isa ja lapse suhtlust oluliselt piirata, nagu lapse ema seda vajalikuks peab.

Lapse elukorralduse stabiilsus erineb perekonniti sõltuvalt sellest, millega laps on seni

harjunud. Asja materjalidest nähtuvalt on laps alates vanemate lahkuminekust elanud

vaheldumisi mõlema vanema juures. Maakohus ei tuvastanud muid asjaolusid peale lapse

vanuse, mis võiksid välistada lapse vahelduva elukoha. Maakohtu hinnangul on lapse jaoks

turvalisus, stabiilsus ja areng tagatud samaväärselt ka 50/50 suhtluskorra puhul.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et lapse väljakujunenud elurütmi ja arengut

arvesse võttes ei tekita lapsele stressi mitte isaga viibimise aja suurendamine, vaid vanemate

vahelised pinged. Kui ema on seisukohal, et laps peab just tema juures valdava osa ajast

viibima, siis tema avalduse rahuldamise korral kannataks lapse suhe isaga. Omavahelised

isiklikud erimeelsused ei anna ühele vanemale alust pidada teist vanemat ebapädevaks ja teda

lapse elust tõrjuda. Ema määruskaebuses esile toodu ei anna alust maakohtu

diskretsiooniotsust ümber hinnata ja leida, et võrdsel vanemlusel põhinev suhtluskord

konkreetselt kõnealusele lapsele ei sobi.

28.2. Ema väidete kohaselt on laps talle avaldanud, et ta sooviks elada rohkem koos emaga.

Ringkonnakohus kuulas lapse ära 11.12.2025. Laps tuli ärakuulamisele isaga ja oli juba

saabudes rõõmsameelne ja avatud. Isa lahkus koheselt ja ärakuulamine toimus ilma vanema

juuresolekuta. Ärakuulamise alguses palus laps kohtunikul silmad sulgeda, avaldas, et soovib

2-24-14091

teha üllatuse ja joonistas kingituseks punase südame koos silmade ja naeratava suuga. Laps

suhtles avatult ja rõõmsameelselt seni, kuni jutuks olid neutraalsed teemad – tema sõbrad ja

tegevused, mida talle teha meeldib, mille vastu huvi tunneb ja millised kingisoovid on laps

avaldanud jõuluvanale. Laps tutvustas kohtunikule Monster High tegelasi. Kohtunik selgitas,

et on teadlik, et laps elab nii ema kui isa juures, mille peale teatas laps koheselt, et soovib

rohkem elada emaga ja issi teeb emmele seest haiget – samas sõnastuses, nagu on laps samu

lauseid öelnud ka varasematel ärakuulamistel. Seejuures ei küsinud kohtunik, kelle juures ta

laps elada soovib (kohtunik ei küsinud sellele vastusele eelnevalt tegelikult veel ühtegi

küsimust). Laps selgitas, et tal on hea nii ema kui isaga. Kui kohus juhtis jutu isa uuele

elukaaslasele Fle, märkis laps, et F on väga tore ja tal on ka laps, kes on temast väiksem. Küll

aga oli laps ilmselgelt vanemate vahelisest konfliktist teadlik, kuid seletas, et ei mäleta, et

oleks isaga emast rääkinud, aga emaga räägivad nad isast küll. Küsimusele, millest räägitakse,

laps ei vastanud ning vältis vastamist ka siis, kui kohtunik küsimust kordas. Vanemaid

puudutavate küsimuste ajal puges laps korduvalt laua alla ja mängis peitust. Koheselt, kui

jutuks tulid neutraalsed teemad, muutus laps uuesti rõõmsameelseks, jutukaks ja avatuks ning

tuli laua alt välja. Kui kohtunik küsis, kas lapsel on mõni mure või on tal kõik hästi, tõmbus

laps väga tõsiseks ja kinniseks, jättes küsimusele vastamata. Ka küsimusele, mille peale laps

mõtlikuks jäädes mõtles, laps ei vastanud. Kuna laps muutus niivõrd tõsiseks, et oli karta, et ta

võib hakata nutma, ei survestanud kohtunik selle küsimusega last edasi. Ka selle küsimuse

peale puges laps laua alla. Lapse rõõmus tuju naasis niipea, kui vestlus juhiti neutraalsetele

teemadele ja laps tuli ka iga kord koheselt laua alt välja ilma, et oleks pidanud seda paluma.

Laps ei väljendanud kordagi negatiivsust kummagi vanema suhtes, mis pärineks tema enda

kogemusest. Vanemate vahelised pinged on aga last selgelt häirivad, laps soovib end nendest

distantseerida ega oska pingetega iseseisvalt toime tulla. Kokkuvõttes veendus kohus lapse

ärakuulamisel, et lapse soov on veeta aega mõlema vanemaga. Seejuures jäi kohtule mulje, et

lapse vastused tema suhete kohta mõlema vanemaga olid siirad ja väljendasid tema tegelikku

arvamust.

28.3. Lapse ema hinnangul on isaga ulatuslikum suhtlus vastuolus lapse heaoluga ja lapsel

peab olema üks kodu. Määruskaebusest nähtuvalt sobis lapsele väga hästi elukorraldus, mil

laps on isa juures üle nädala kolmapäevast esmaspäevani. Ema väitel muutus lapse käitumine

kohe pärast maakohtu määruse tegemist tulenevalt sellest, et lapse isa alustas taas kooselu

Fga. Ema tõi esile, et lapsel on maakohtu määratud suhtluskorra tõttu tekkinud ärevus,

unehäired, nahalööve ja voodimärgamine.

28.4. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjas tõendatud, et suhtlemine isaga või tema

elukaaslasega avaldaks lapsele kahjulikku mõju. Isa ja lapse omavaheline hea ja soe

läbisaamine ning isa oskus last toetada nähtub nii asja materjalidest kui ka lapse ärakuulamise

käigus kogetust. Lapse esindaja on suhelnud lapsega mõlemas kodus ja samuti järeldanud, et

laps tunneb ennast mõlema vanema juures hästi. Nagu eelnevalt märgitud, siis

ringkonnakohtule ei jäänud lapse ärakuulamisel mulje, et lapsel oleks iseseisvalt kujunenud

seisukoht, et ta sooviks vähendada isaga veedetavat aega. Lapse avaldatud seisukohast, et ta

soovib rohkem elada emaga ja issi teeb emmele seest haiget, ei saa järeldada, et talle ei meeldi

isa juures viibida, vaid laps on võtnud ema kaitsva hoiaku. Laps ei väljendanud kordagi

negatiivset suhtumist ei isa ega tema elukaaslase suhtes, pigem vastupidi. Ringkonnakohus sai

lapse ärakuulamisel kinnitust sellele, et laps soovib suhelda mõlema vanemaga ja lapsele

tekitab emotsionaalset ebaturvalisust üksnes vanemate vaheline konflikt, millest ta on

teadlikuks tehtud.

28.5. Samuti ei ole tõendatud, et määruskaebuses esile toodud käitumisraskused on tingitud

just suhtlusest isaga või sellest, et isa juures viibides suhtleb laps ka Fga. Ema väidetust saab

2-24-14091

järeldada, et muutuse lapse käitumises tõi kaasa F naasmine isa koju. Määruskaebusest

viidatud asjaolust, et väidetavalt käitus laps pärast mõnepäevast (19.06–22.06.2025) isa juures

viibimist terve nädala jooksul (29.06–07.07.2025) ema juures agressiivselt ja keeldus

koostööst, ei saa järeldada, et pikemalt isa juures viibimine võiks last kahjustada või olla muul

moel lapse huvidega vastuolus, sh ei ole alust eeldada, et isa ei saa lapse ja tema heaolu

tagamisega hakkama. Selliseid asjaolusid ei tuvastanud ka maakohus. Ei ole usutav, et

määruskaebuses viidatud probleemid lapse käitumisega tekkisid maakohtu määratud

suhtluskorra tõttu, kuna määruskaebuse esitamise ajaks oli suhtluskord kehtinud vaid paar

nädalat. Lisaks nähtub eestkosteasutuse arvamusest määruskaebusele, et laste ja perede

heaoluspetsialist vestles lapsega 18.08.2025 (s.o 2 kuud pärast määruskaebuses viidatud

perioodi) ning laps mainis, et ta saab Fga hästi läbi ja F ei ole talle midagi halba teinud (dtl

514). Määruskaebuse täiendusele lisatud käitumispäevik koos videomaterjaliga ei kinnita ema

väidet, et laps ei soovi isa juures viibida, vaid pigem seda, et lapse ema oma küsimustega

suunab last väljendama soovi olla koos emaga ja halvustama nii isa kui F. Ringkonnakohtu

hinnangul ei tõenda määruskaebuse täiendusele lisatud telefonikõne, et F karjuks lapse peale,

kuivõrd seda ei ole salvestiselt kuulda (dtl 594). Lapse ema väljendab salvestatud

telefonikõnedes igatsust lapse järele, sundides ka last pidevalt kordama, kuidas laps ema

järele igatseb ja suunab last vastama nii, nagu laps ei tahaks isa juures viibida, samal ajal ka

hirmutab last isaga (dtl 582, 590). Ema esitatud salvestistelt nähtub, et ema sisendab lapsele

ebakindlust isa suhtes ning survestab last eelistama ema ja lapse ema kodus viibimist. Selline

suhtlusviis on lapsega manipuleeriv ja tekitab lapses lojaalsuskonflikti. Seega väidetavad

käitumisraskused, ärevus ja unehäired on pigem tingitud sellest, et lapsel on raske toime tulla

sellega, et ta peab emale pidevalt kinnitama, et ta eelistab ema ja otsima vigu isas.

28.6. Ringkonnakohtuga samale seisukohale on jõudnud ka lapsele määratud esindaja, kelle

seisukohast nähtuvalt on lapsele sobilik elukeskkond ja hoolitsus tagatud mõlema vanema

kodus. Lapsele määratud esindaja suhtles 12.12.2025 ka lasteaia personaliga, kes ei ole

täheldanud erinevusi selles, kas lapse toob lasteaeda ema või isa – mõlemal juhul on laps

koostöine, sõbralik ja valmis õppe- ja kasvatustegevusteks. Samamoodi lahkub laps lasteaiast

rõõmsalt nii ema kui ka isaga ning koostöö mõlema lapsevanemaga on toimiv. Lapse esindaja

toob seisukohas esile, et lapse ema on püüdnud lasteaia personali veenda selles, et laps ei

soovi isa juurde minna või isa juurde minek mõjub lapsele negatiivselt. Samas igapäevaselt

lapsega töötav rühmapersonal seda täheldanud ei ole, kuna laps tuleb ja läheb isaga väga

heatujuliselt ja rõõmsalt. Lisaks on lapse ema jaganud lasteaias pedagoogide juuresolekul isa

osas ebakohast infot. Eeltoodu alusel leiab ka lapse esindaja, et lapse ema mõjutab last ja

paneb talle eale mittevastavat vastutust, milline käitumine on käsitletav lapse vaimse

väärkohtlemisena. Laps on sattunud lojaalsuskonflikti, laps on segaduses ja see väljendub ka

lapse käitumises.

28.7. Eestkosteasutuse 10.12.2025 arvamusest nähtub, et laste ja perede heaoluspetsialist

vestles lapsega 05.12.2025 isa juures ja laps kinnitas taaskord, et laps tahab olla rohkem ema

juures, aga samas on tal Fga on head suhted ja lisas, et nad vahepeal teevad koos suppi ja

mängivad. Samas ütles laps, et ta on väsinud vanemate vahelise vaidlusest. Eestkosteasutus

rõhutab, et vanematel tuleb keskenduda lapse vajadustele ja toetada graafikupõhist suhtlust,

mitte otsima konflikte.

28.8. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud määruskaebuses toodud etteheited lapse

puuduliku hügieeni osas. Asja materjalidest ei saa teha järeldust, et laps oleks isa juures

hooletusse jäetud. Olukorda, kus lapsel on õuest tulles mütsi peast võttes vaja juukseid uuesti

kammida või patsi sättida, ei saa pidada puudulikuks hoolitsuseks. Tavapärane on ka

lasteaiaealise lapse õueriiete määrdumine. Seoses lapse tuppa paigutatud potitooliga selgitas

2-24-14091

isa, et laps võib teinekord oodata wc-sse minekuga niivõrd kaua, et ei pruugi sinna jõuda.

Ringkonnakohus ei näe põhjust teha sellest järeldusi vanemate oskuste või võimete kohta

lapse hooldamisel. Ringkonnakohtu arvates saab eelduslikult iga lapsevanemat pidada

võimeliseks oma last kasvatama ja tema eest igapäevaselt hoolitsema ning vastupidist tuleb

tõendada. Asjas ei ole esitatud kaalukaid tõendeid, mille alusel leida, et isa vanemlikud

võimed ei küüni vajalikule tasemele ja et seetõttu oleks vaja isa ja lapse suhtlust piirata.

28.9. Ema väidab, et lapsel on tekkinud isa juures viibimise tõttu ka füüsilised sümptomid.

Asja materjalidest nähtuvalt on lapsel esinenud nahalööve aastase vahega (2024 suvel ja 2025

suvel). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik asja materjalide põhjal järeldada, et lapsel

tekkisid punnid emotsionaalsetel põhjustel isa juures viibimise tõttu, kuna mõlemal korral

tekkisid kehale punnid pärast seda, kui laps oli eelnevalt viibinud pikemalt ka lapse ema

vanemate juures Narvas ja lapsel diagnoositi juulis 2025 impetiigo (mädavillitõbi), mis on

naha pindmine bakteriaalne nakkus.

28.10. Määruskaebuses ei ole eraldi põhjendatud, miks suveperioodil ja koolivaheaegadel ei

peaks maakohtu määratud suhtluskord toimima. Asja materjalidest nähtuvalt soovivad

mõlemad vanemad lapsega reisida ja see oli ka üheks põhjuseks, miks koolivaheajad jagati, et

vanematel oleks lihtsam lapsega koos reisimist planeerida. Ühtlasi võimaldab selline kord

lapse emal viia laps pikemaks ajaks vanavanemate juurde. Ringkonnakohus ei näe põhjust

maakohtu määratud suhtluskorda muuta ka suveperioodil ja koolivaheaegadel.

28.11. Eeltoodut kogumis arvestades ei anna ema määruskaebuse väited alust järeldada, et

maakohtu määratud suhtluskord ei vastaks lapse huvidele.

29. Ringkonnakohus peab lõpetuseks vajalikuks veelkord vanematele selgitada, et lapsele

mõjub negatiivselt eelkõige närviline õhkkond, mitte kummagi vanemaga eraldi suhtlemine,

mistõttu on äärmiselt oluline vanemate suutlikkus käituda lapse juuresolekul rahumeelselt ja

teist vanemat respekteerivalt. Lapsel on õigus oma mõlema vanemaga suhelda ja lapse

huvides peavad mõlemad vanemad toetama last teise vanemaga suhtlemises. PKS § 143 lg 2

kohustab vanemat hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või

raskendab lapse kasvatamist. Vanemad peavad täitma kohtulahendit ja omavahelisi

kokkuleppeid, samuti suhtuma teise vanemasse lugupidavalt ning seda eelkõige just lapse

huvides. Lapse huvidega vastuolus on pidevad lapsele kommunikeeritud vanemate vahelised

vaidlused, mistõttu tuleb vanematel suhtluskorda täites käituda last mittetraumeerival viisil.

Vanemate omavahelised erimeelsused lapse üleandmisel tuleb suuta kõrvale jätta, vanematel

tuleb esikohale seada lapse huvid ja tema rahumeelne lapsepõlv. Lapse ärakuulamise

tulemusena on ringkonnakohus veendunud, et lapsel on teda rõhuv lojaalsuskonflikt, kuna

tunneb, et ta peab vanemate vahel valima, kuid ei taha seda teha. Laps ei oska olukorda

iseseisvalt lahendada.

30. Vanematele on pakutud eestkosteasutuse poolt abi ja nõustamist vanemliku koostöö

loomise toetamiseks. Lapse vaimse tervise huvides tuleb vanematel omavahelise suhtluse

parandamiseks ja vastastikuse usalduse taastamiseks vaeva näha. Lapse ema leiab, et teda ei

tohi sundida isaga suhtlema, kuna ta on vaimse ja majandusliku vägivalla ohver. Selles osas

selgitas maakohus, et sõltumata sellest, kas tegemist on nädal-nädal suhtluskorraga või jätkub

esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskord (mida lapse ema peab lapsele väga

sobivaks), tuleb ühist hooldusõigust teostavatel vanematel omavahel last puudutavates

küsimustes vältimatult vajalikul määral suhelda, kuid seda saab ka teha e-kirja või sõnumi teel

ilma näost-näkku kohtumata. Eestkosteasutus on ka selles osas lapse ema nõustanud ja abi

pakkunud. Kuigi eestkosteasutus on teinud ettepaneku, et kohus kohustaks vanemaid

2-24-14091

perelepitust läbima, palub ringkonnakohus vanematel tõsiselt veelkord kaaluda pakutud abi

vastuvõtmist vabatahtlikult.

31. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

32. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1

teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a alaealiste laste riigi õigusabi korras

määratud esindaja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda. Kuna menetlusosaliste kulud

jäävad nende endi kanda, ei ole menetluskulude suurust vaja kindlaks määrata. Lapsele

määratud esindaja riigi õigusabi tasu ja kulud on kindlaks määratud eraldi määrusega.

33. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)