1-25-26/83 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

16. veebruar 2026

Kohtuasja number

1-25-26

Kohtukoosseis

Eesistuja Mario Truu, liikmed Erkki Hirsnik ja Tiit Lõhmus

Kohtuasi ja menetluse liik

Kriminaalasi Laur-Jastin Räime süüdistuses karistusseadustiku

(KarS) § 121 lg 2 p 3 ja § 214 lg 2 p 4 järgi ning Kirill

Baradinskase süüdistuses KarS § 214 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi,

üldmenetlus

Vaidlustatud kohtuotsus

Viru Maakohtu 8. detsembri 2025. a otsus

Apellant

Süüdistatava Laur-Jastin Räime kaitsja vandeadvokaat Sergei

Politšev

Apellatsioonimenetluse pooled

Süüdistatav

-

Laur-Jastin Räim, isikukood 50510280026, elukoht XXX,

varem kriminaalkorras karistatud

Kaitsja

-

vandeadvokaat Sergei Politšev (määratud kaitsja)

Prokuratuur

-

esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör

Kalmer Kask

Kannatanu

-

R.T.

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

TARTU RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB

1. Tühistada Viru Maakohtu 8. detsembri 2025. a otsus osas, millega maakohus jättis

Laur-Jastin Räimele liitkaristuse mõistmata ja mõistis temalt Eesti Vabariigi kasuks välja

sundraha 1329 eurot.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega liita KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel Laur-Jastin

Räimele mõistetud karistus Viru Maakohtu 26. novembri 2025. a otsusega kriminaalasjas

nr 1-25-5857 mõistetud karistusega, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema

karistusega ning moodustades liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. Liitkaristusest

arvata maha eelmise kohtuotsusega kantud 4 kuud vangistust ja lugeda 11-kuulise

vangistuse kandmise alguseks 7. jaanuar 2026.

3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Laur-Jastin Räime kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.

5. Määrata OÜ-le Ida-Viru Advokaadibüroo apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi

eest makstava tasu suuruseks 153 eurot 76 senti (sealhulgas käibemaks 29 eurot 76 senti).

Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja

või kannatanu advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsiooni võib advokaadi vahendusel esitada ka

isik, kes leiab, et ta oleks pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna.

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. Laur-Jastin Räime süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 214 lg 2 p 4 järgi selles, et ta

nõudis koos Kirill Baradinskasega 7. kuni 25. juunini 2024 vanglas kinnipeetavalt R.T. ilt

vähemalt 300 euro üleandmist, ähvardades peksa andmisega. R.T. pidas ähvardusi reaalseks.

24. juunil 2024 kell 19.21 peksis L-J. Räim R.T. it trenažöörikangiga ja K. Baradinskas kell

19.41 jalaga. R.T. tundis valu ja sai hematoomi vasakule reiele, verevalumi vasakule käele ja

kolm hematoomi vasaku käe küünarvarrele.

2. Lisaks süüdistatakse L-J. Räime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi selles, et ta lõi 26. juunil 2024 kella

18.23 paiku vanglas KarS § 121 lg 2 p 3 järgi mõistetud karistust kandes R.T. it rusikatega pähe

ja näkku ning jalaga kubemesse. R.T. tundis seetõttu valu ja tema parema käe ranne läks paiste.

6. detsembril 2024 kell 11.19–11.20 lõi L-J. Räim vanglas K.L. ile lauatennise palliga kuklasse

ja viskas reketiga vastu tema parema käe õlavart. K.L. tundis valu ja sai paremal õlavarrel neli

pindmist nahamarrastust.

3. Samas kriminaalasjas süüdistatakse Kirill Baradinskast KarS § 214 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi.

Maakohtu otsus

4. Viru Maakohtu 8. detsembri 2025. a otsusega tunnistati L-J. Räim süüdi KarS § 121 lg 2 p 3

järgi ning teda karistati 1 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega. K. Baradinskas mõisteti KarS §

214 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi õigeks. L-J. Räimelt mõisteti välja muu hulgas sundraha 1329 eurot.

Kohtu seisukohad olid lühidalt järgmised.

5. Prokurör loobus L-J. Räime süüdistusest KarS § 214 lg 2 p 4 järgi. Pole tõendatud, et K.

Baradinskas oleks nõudnud R.T. ilt raha ja ähvardanud teda vägivallaga. L-J. Räimele süüks

arvatud tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Ta peksis 24. juunil 2024 R.T. it

trenažöörikangiga. See on tõendatud videosalvestise, tunnistaja ütluste ja kannatanu

vigastustega. L-J. Räim pani teo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 järgi.

6. Samuti on tõendatud, et L-J. Räim lõi R.T. it 26. juunil 2024 rusikatega näkku ja pähe ning

jalaga kubemesse. See nähtub videosalvestistelt ja fotodelt ning tunnistajate ja süüdistatava

ütlustest. L-J. Räim tegi seda otsese tahtlusega.

7. L-J. Räim lõi 6. detsembril 2024 K.L. ile lauatennise palliga vastu kukalt ja viskas reketi vastu

tema parema käe õlavart. See on tõendatud kannatanu ja tunnistajate ütluste ning

videosalvestisega. L-J. Räim tegi seda kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 järgi.

2(5)

8. L-J. Räime süü on keskmisest väiksem. Ta pani vanglas toime kolm kehalist väärkohtlemist

kahe inimese vastu, kuid ei tekitanud raskeid tagajärgi. Teda on varem kehalise väärkohtlemise

eest karistatud. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

9. L-J. Räim kannab Viru Maakohtu 26. novembri 2025. a otsusega mõistetud 4-kuulist vangistust

alates 6. septembrist 2025. Kuna see otsus pole veel jõustunud, ei saa talle liitkaristust mõista.

Apellatsioon

10. Maakohtu otsuse vaidlustas L-J. Räime kaitsja, kes taotleb selle osalist tühistamist ning kergema

karistuse mõistmist ja sundraha välja mõistmata jätmist. Kaitsja põhjendused on lühidalt

järgmised.

11. Kaitsja leiab, et L-J. Räime kriminaalasjad tulnuks ühendada. Viru Maakohtu 26. novembri

2025. a otsusega kriminaalasjas nr 1-25-5857 tunnistati L-J. Räim süüdi KarS § 121 lg 2 p 3

järgi. Need kuriteod pani ta toime pärast tegusid, milles teda menetletavas asjas süüdistatakse.

Karistuse mõistmisel tulnuks arvestada kõiki L-J. Räimele süüks arvatud tegusid ja mõista

liitkaristus. Kui liita karistused pärast otsuste jõustumist, ei vastaks liitkaristus tema süü

suurusele. Samuti mõisteti L-J. Räimelt välja kaks korda sundraha, mis pole põhjendatud. L-J.

Räime süü suurusele ei vasta ka menetletavas asjas mõistetud karistus. Tema süü polnud suur.

Asjaolu, et ta pani kuriteod toime kaaskinnipeetavate suhtes, ei suurenda tema süüd.

Prokuratuuri vastus apellatsioonile

12. Prokuratuur leiab, et maakohus ei saanud liitkaristust moodustada, sest Viru Maakohtu 26.

novembri 2025. a otsus kriminaalasjas nr 1-25-5857 jõustus 12. detsembril 2025. Seega ei

saanud maakohus jätta ka sundraha välja mõistmata. See olnuks välditav, kui maakohus oleks

menetletavas asjas teinud otsuse pärast 12. detsembrit 2025. Kuna praeguseks on kõnealune

otsus jõustunud, toetab prokuratuur apellandi taotlust osas, mis puudutab sundraha

väljamõistmist. L-J. Räimele mõistetud karistuse kergendamiseks pole alust. Ta pani toime kolm

vägivallategu, millest kaks ühe kannatanu suhtes lühikese aja jooksul. Süüdistatav kandis sel ajal

varasemat karistust. See näitab, et karistus ei mõjutanud teda. Talle mõisteti käsilolevas asjas

karistusmäära keskmisest väiksem karistus. Ehkki kaitsja ei taotlenud KarS § 65 lg 1 järgi

liitkaristuse moodustamist, palub prokuratuur seda teha, raskendamata L-J. Räime olukorda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Kaitsja vaidlustab üksnes L-J. Räimele mõistetud karistust ja temalt sundraha väljamõistmist.

Kolleegium leiab, et maakohus ei teinud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi karistust mõistes

kaalutlusviga, mis tingiks selle muutmise. Samas tuleb L-J. Räimele moodustada KarS § 65 lg-le

1 tuginedes liitkaristus ja jätta sundraha välja mõistmata.

14. Karistusmäära valik on kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Kuna kohus

otsustab karistuse seadusele ja siseveendumusele tuginedes, saab selle valik olla korralises

edasikaebemenetluses kohtuotsuse tühistamise aluseks eelkõige siis, kui selle küsimuse

lahendamisel on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine, sellel eksimusel on

olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele

või süüdimõistetud isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise. (Vt nt RKKK 26.01.2021,

1-19-4150/132, p-d 27 ja 28 koos viidetega.)

3(5)

15. Kolleegiumi hinnangul ei mõistnud maakohus L-J. Räimele liiga ranget karistust. L-J. Räim pani

toime kolm vägivallakuritegu, neist kaks tegu kolme päeva jooksul sama kannatanu suhtes.

Kahel juhul kasutas ta peksmiseks abivahendeid, muu hulgas trenažöörikangi, st võrdlemisi

suure kahjustuspotentsiaaliga eset. L-J. Räim on varemgi toime pannud vägivallategusid ja teda

on nende eest ka karistatud. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid pole. Neil

asjaoludel vastab L-J. Räime süü suurusele ja võimalusele mõjutada teda edaspidi kuritegudest

loobuma 1 aasta ja 3 kuu pikkune vangistus.

16. Samal ajal kui arutati menetletavas asjas L-J. Räime süüküsimust, pani ta 10. augustil 2025

vanglas toime uue kuriteo. Kriminaalasjad tuleb üldjuhul ühendada, kui tuvastatakse, et

kriminaalasjade eraldi arutamine võib viia süüdistatava suhtes ebaseadusliku või põhjendamatu

kohtulahendi tegemiseni või kui sellega rikutaks isiku õigust ausale ja õiglasele menetlusele.

Eriti oluline on kriminaalasjade ühendamine süüdimõistmise korral isiku süü suurusele vastava

karistuse ja vajadusel kohase liitkaristuse mõistmiseks. (Vt RKKK 02.05.2011, 3-1-1-24-11, p

10.2.)

17. Praegu kriminaalasju ei ühendatud ja L-J. Räim tunnistati Viru Maakohtu 26. novembri 2025. a

otsusega nr 1-25-5857 10. augustil 2025 toime pandud vägivallateo eest kokkuleppemenetluses

süüdi. Kuna see otsus polnud jõustunud ajaks, mil kuulutati menetletavas asjas vaidlustatud

otsus, ei saanud maakohus L-J. Räimele KarS § 65 lg 1 järgi liitkaristust mõista. Praeguseks on

Viru Maakohtu 26. novembri 2025. a otsus jõustunud. Sellest tingituna mõistab ringkonnakohus

kaitsja taotlusest juhindudes L-J. Räimele KarS § 65 lg 1 alusel tema olukorda raskendamata

liitkaristuse. Lisaks mõisteti L-J. Räimelt välja juba Viru Maakohtu 26. novembri 2025. a

otsusega 1329-eurone sundraha, mille teistkordset väljamõistmist ei pea kolleegium

põhjendatuks (vt ka RKKK 02.05.2011, 3-1-1-24-11, p-d 10.1 ja 10.3). Seetõttu jääb sundraha

käsilolevas asjas välja mõistmata.

18. KarS § 65 lg 1 ls 1 näeb ette, et kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et

süüdistatav on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus

KarS §-s 64 sätestatud korras. KarS § 65 lg 1 ls 2 sätestab, et eelmise kohtuotsuse järgi täielikult

või osaliselt kantud karistus arvatakse liitkaristusest maha. L-J. Räim tunnistati Viru Maakohtu

26. novembri 2025. a otsusega süüdi teise kinnipeetava löömises ja talle mõisteti karistuseks 4

kuud vangistust, mille kandmise alguseks loeti 6. september 2025. Kolleegium loeb KarS § 64 lg

1 alusel selle karistuse kaetuks praeguses asjas mõistetud 1 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega.

Sellest tuleb maha arvata eelmise kohtuotsuse järgi ära kantud 4 kuud vangistust ja

liitkaristuseks mõista 11 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata

eelvangistuses viibimise aeg. Vaidlustatud otsusega vahistati L-J. Räim küll kohtuotsuse

kuulutamisest 8. detsembril 2025, kuid L-J. Räimele eelmise kohtuotsusega mõistetud 4-kuuline

vangistus sai kantud 6. jaanuaril 2026. Seega tuleb L-J. Räimele liitkaristuseks mõistetud 11-

kuulise vangistuse kandmise algust lugeda 7. jaanuarist 2026.

19. Eelneva põhjal ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 2 ja § 340 lg-st 1, tühistab Tartu

Ringkonnakohus Viru Maakohtu 8. detsembri 2025. a otsuse liitkaristuse mõistmata jätmise ja

sundraha väljamõistmise osas. Ringkonnakohus mõistab L-J. Räimele liitkaristuse. Kaitsja

apellatsioon tuleb rahuldada osaliselt.

20. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu

153,76 euro (sh käibemaks 29,76 euro) hüvitamiseks. Taotluse järgi kulus kaitsjal maakohtu

otsusega tutvumiseks 28 minutit, kliendiga arutamiseks 8 minutit ja apellatsiooni koostamiseks

66 minutit. Kolleegium peab taotlust põhjendatuks ja rahuldab selle. Kuna ringkonnakohus teeb

KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu KrMS § 185 lg 1 järgi riigi kanda.

4(5)

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)