2-25-17191/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tartu, 16. veebruar 2026

Tsiviilasja number

2-25-17191

Tsiviilasi

Q.M hagi D.P vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Q.M (isikukood XXX, e-post XXX)

Kostja D.P (isikukood XXX, registrijärgne

elukoht puudub, viibimiskoht hagiavalduses XXX

e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

26.01.2026

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Q.M 13.10.2025 hagi D.P vastu abielu lahutamiseks.

2. Lahutada Q.M ja D.P 25.08.2023 Tartu linnavalitsuses sõlmitud abielu.

3. Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumise päeval.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

5. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada kohtuotsuse peale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1

kohaselt Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, mille esitamise tähtaeg on TsMS § 632

lg 1 kohaselt 30 päeva alates kohtuotsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest,

kuid mitte rohkem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud

ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb

esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi

taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Q.M esitas 13.10.2025 hagi D.P (kostja) vastu, milles palus poolte vahel sõlmitud abielu

perekonnaseaduse (PKS) §-de 65–67 kohaselt lahutada. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid

pooled abielu 25.08.2023 Tartu linnavalitsuses. Hageja pöördus abielu lahutamiseks kohtusse,

sest poolte abielulised suhted lõppesid 2025. aasta veebruaris, kuid abielu ei saa kohtuväliselt

lahutada, sest kostjal puuduvad Eesti dokumendid ja elamisluba, samuti ei ole kostja abielu

lahutamisega nõus ning asub ise hoopis Hispaanias.

2. Tartu Maakohus võttis 17.10.2025 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale 21 päeva

tähtaja, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohus toimetas menetlusse võtmise määruse ja

hagimaterjalid kostjale kätte kättetoimetamisportaali (KÄPO) kaudu 17.10.2025 kl 20.23.

Kostja saatis kohtule 19.10.2025 e-maili, kus selgitas, et ta on praegu XXX, ta on lahutuse

vastu ning selgitas, et kui ta oli XXX sõjas, siis naine pettis teda, tulin tagasi ja ta joob

kõvasti. Olen nüüd XXX, et anda talle aega sellega toime tulla.

3. Kohus määras kohtuasja arutamiseks 26.01.2026 kohtuistungi. Kohus toimetas pooltele

kohtukutsed kätte ning saatis kostjale veebilingi, et kostja saaks video teel kohtuistungil

osaleda. Kohtuistungil osales hageja, kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostjale oli kohtukutse

kätte toimetatud 05.01.2026 TsMS 3141 lg 1 kohaselt samale e-posti aadressile, millelt kostja

kohtule vastuse kirjutas (XXX). Kohus proovis kostjale kaks korda kohtuistungi saalist

helistada, kuid kostja ei võtnud telefoni vastu. Kohus proovis helistada numbrile +80 9337 84

151 – ei ole kasutusel. Kohus helistas rahvastikuregistris märgitud telefoninumbril +34 612

285 542 kutsub, pannakse kinni. Teisel katsel kutsub, pannakse kinni.

Kohus selgitas hagejale, et TsMS § 410 kohaselt saab kohus juhul, kui kostja ei ilmu

kohtuistungile lahendada asja kas sisuliselt või lükata asja arutamise edasi. Hageja esitas

taotluse, milles palus asja TsMS § 414 kohaselt sisuliselt lahendada. Hageja selgitas, et nende

abielulised suhted lõppesid 2025. aasta veebruaris ning suhete taastamine ei ole võimalik,

kostja lahkus toona Poola ning kuigi ütles nüüd, et asub XXX, siis mulle ütles ta selgelt, et on

XXX pagulaskeskuses, kuhu sai tõenäoliselt ka elamisloa. Kuigi rääkisin kostjaga

abielulahutusest, siis ta ütles, et tema lahutust anda ei kavatse. Leppimisaja andmisel ei ole

mõtet, kostja on vägivaldne ja ebastabiilne ning tõenäoliselt ei saa Eestisse tagasi tulla, tal ei

ole dokumente ega elamisluba ja tal on siin tasumata suur trahv.

3.1. Kostja helistas kohtule tagasi pärast istungit 26.01.2026. Kohus selgitas tõlgi vahendusel,

et kohtus on menetluses hageja hagi kostja vastu abielu lahutamiseks ja täna toimus

kohtuistung. Kostja väitis, et ei tea lahutusest midagi, suhtles hagejaga viimati kuu aega tagasi

ja hageja väide, nagu oleks kostja blokeeritud, on vale. Kostja kinnitas, et e-posti aadressi

XXX on tema õige kontakt. Kohus märkis, et kostja on hagiavaldusele 19.10.2025 samalt e-

post aadressilt vastanud, kostja selgitas, et see ei olnud tema ja hageja kasutab tema e-posti.

Kohus küsis muud e-posti, mille kaudu kostjaga suhelda saaks, kostja vastas, et tal on küll

teisi e-posti aadresse, kuid ükski ei tule praegu meelde. Kinnitas, et vahetab XXX postkastil

parooli ja kohus saab ka edaspidi temaga sealtkaudu kontakti.

Kostja eitas abieluliste suhete lõppemist ja selgitas, et 2025. septembris läksid nad hagejaga

lihtsalt tülli. Veebruaris 2025 läks ta kaheks päevaks XXX, seejärel edasi XXX, kus ta oli

kuni augusti alguseni, seejärel tuli umbes nädalaks Eestisse. Hageja ja kostja läksid tülli, peale

seda läks kostja XXX, sealt edasi XXX, kus ta ka käesolevalt viibib. Edasi plaanib minna

USA-sse ja aprillis tulla tagasi Eestisse ja siis hagejaga ära leppida.

Kohus selgitas kostjale, et menetluslikult on kaks võimalust, kohus saab anda pooltele

leppimisaja või teha sisulise otsuse. Hageja väljendad kohtule selgelt, et leppimisaega ei

soovi. Kohus uuris kostja nägemuse kohta menetluse ja abielu edasisest käigust ning selgitas

kostjale, et abielu saab jätkuda ainult juhul, kui mõlemad pooled seda selgelt soovivad.

Hagejal sellist soovi ei ole. Kostja kinnitas korduvalt, et soovib ikkagi leppida, avaldas, et

naine lihtsalt praegu ajab lahutuse juttu, sest nad olid tülitsenud, suhtlevad ikkagi WhatsAppi

ja sõnumite teel. Istungist ei olnud üldse teadlik, sest e-post ei tööta.

3.2. Kohus vestles hagejaga telefoni teel 26.01.2026. Hageja selgitas, et kõik mida kostja ütles

on vale, ta on hagejat jälitanud ja ahitanud ning hageja ei näe põhjust leppimisaja andmiseks.

Hageja kinnitas, et kostja kasutab nimetatud e-posti ning väited selle kohta, et hageja oleks

seda kasutanud ei vasta tõele, vastupidi oli olukord, kus kostja sai tema e-posti aadressile sisse

ning saatis laimavaid kirju laiali. Hageja esitas 27.01.2026 kohtule tõendid, millega soovis

tõendada, et leppimisaja andmisel ei ole mõtet, kostja on teda jälitanud ja ahistanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus on tutvunud kohtuasja materjalidega ning korraldanud kohtuasja arutamiseks

kohtuistungi. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning poolte abielu tuleb lahutada. Kohus

lahutab PKS § 65 lg 2 järgi abielu, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega

seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama.

Kohus saab TsMS § 414 kohaselt lahendada kostja kohtuistungilt puudumise korral

muuhulgas abielulahutamise asja, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise

otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja

asjaolud piisavalt välja selgitatud.

5. Kohus võib PKS § 67 lg 1 kohaselt abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult

lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on

alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse PKS § 67 lg 2

järgi, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus leiab, et nimetatud eeldused

on käesoleval juhul täidetud.

5.1. Kohtu tuvastatud asjaoludel sõlmisid pooled abielu 23.08.2023 ning pooltevahelised

abielusuhted on PKS § 67 lg 1 mõttes praeguseks pöördumatult lõppenud. Hageja väitel

lõppesid abielusuhted pöördumatult 2025. aasta veebruaris, kui kostja lahkus Poola

leegionisse, kuid pooltel ei ole õnnestunud abielu kokkuleppel kohtuväliselt lahutada. Kostja

on hagejale teada andnud, et tema lahutust anda ei kavatse. Kohtuistungil selgitas hageja, et

nad ei ole koos elanud nüüdseks 11 kuud, alates 2025. aasta veebruarist ning kui nad kostja

Poolas oleku ajal veel suhtlesid, siis peagi enam mitte, sest kostja hakkas hagejat ahistavalt

jälitama, mille tõttu pidi hageja politseile avalduse tegema.

5.2. Kohus leiab, et PKS § 67 lg 1 mõttes on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Kohus peab PKS § 67 lg 3 kohaselt tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja

arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda

pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Kohus võib TsMS § 357 lg-te 1 ja 3 järgi abielu

lahutamise menetluse ühe korra kuni kuueks kuuks peatada, kui võib arvata, et abielu saab

säilitada.

5.3. Kohus andis pooltele leppimisaja kuni 15.02.2026, sest kostja väitel soovis ta hagejaga

abielu jätkamise võimaluse üle arutada. Kohus andis lühikese leppimisaja, sest hageja oli

kohtuistungil veendunud, et ta mingit leppimise võimalust ei näe. Kohus selgitas kostjale, et

kuni 15.02.2026 (k.a) on võimalik kohtule teada anda, et pooled on ära leppinud. Kohus jäi

kohtuistungil määratud otsuse avalikult tegemise aja juurde 16.01.2026.

Kohus leiab, et käesolevas asjas on poolte täiendav lepitamise abinõude rakendamine

ebamõistlik ning ei ole alust arvata, et abielu saaks säilitada. Hageja oli kohtuistungil

veendunud, et leppimisaja andmisel ei ole mõtet ning kuna kostja on agressiivne ja

ebastabiilne ja jälitas teda, siis ta kindlasti abielu jätkata ei soovi. Hageja selgitas, et on kostja

blokeerinud, nagu politsei soovitas ning tõi välja, et kostjal ilmselt ei ole ka võimalik Eestisse

naasta, ta on Hispaanias, kus on saanud pagulasena elamisloa. Kohus ei peata TsMS § 357 lg

1 kohaselt menetlust, kui abikaasad on pikemat aega elanud eraldi. Kuivõrd pooled on elanud

eraldi erinevates riikides pea aasta, ei ole kohtu hinnangul menetluse pikemaks ajaks

peatamine põhjendatud. Hageja esitas tõendid (dtl 31–39), millest nähtuvalt on kostjaga

suhtluse blokeerinud ning kust nähtuvalt on kostja teda sõimanud ja ähvardanud.

5.4. Kostja saatis kohtule 12.02.2026 seisukoha, milles kirjutas, et nad otsustasid mitte

lahutada ühel tingimusel, kui me lahutame, annab ta tütre isale, sest Lena kulutab kogu oma

raha alkoholile ja narkootikumidele. Kui teie, mõistlik kohus, teete õige otsuse mitte meie,

vaid lapse jaoks. Hageja teatas 12.02.2026 kohtule, et ta ei ole D.P-ga suhelnudki ja kirja sisu,

milles ta väidab, et otsustasime ära leppida ei vasta tõele. Mina ei soovi selle inimesega mitte

mingit tegemist teha.

6. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb hagi rahuldada ning poolte vahel sõlmitud abielu

lahutada. Kohus selgitab, et kohtus abielu lahutamise korral lõpeb abielu PKS § 66 p 2 järgi

päeval, millal kohtuotsus jõustub. Hageja on märkinud, et soovib ka pärast abielulahutust

kanda endist perekonnanime „Q.M“ ega soovi perekonnanime muuta.

7. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 üldreegli järgi poolte endi kanda. Kohus võib

erandina jaotada menetluskulud TsMS § 164 lg 2 kohaselt üldreeglist erinevalt, kui

menetluskulude poolte endi kanda jätmine ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks

ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi.

Kohus leiab, et puuduvad kaalukad asjaolud, mis annaksid aluse kalduda menetluskulude

jaotuse üldreeglist TsMS § 164 lg 1 mõttes kõrvale. Pooled pöördusid kohtusse, sest nende

vahel olid arusaamatused või erimeelsused abielu lahutamisega seotud asjaolude üle. Pooled

ei ole väitnud, et menetluskulude poolte endi kanda jätmine kahjustaks ühe abikaasa olulisi

vajadusi, samuti ei ole pooled toonud kohtu ette muid kaalukaid asjaolusid, millest nähtuks, et

menetluskulude poolte endi kanda jätmine ei oleks õiglane. Eeltoodut arvestades jätab kohus

TsMS § 164 lg 1 üldreegli järgi menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin