1-26-509/8 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2026, Pärnu

Kohtuasja number

1-26-509

Kohtukoosseis

kohtunik Rajar Miller

Kohtuistungi sekretär

Kristy Trave

Kriminaalasi

Raiko Noraki süüdistus KarS § 184 lg 2 p 2, § 418 lg 1

järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Elle Keeman

Süüdistatav

Raiko Norak, isikukood 50310294919, elukoht x x, x x,

x x, x x, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, x, x

x, viibib vahi all x x

Karistatud Tartu Maakohtu 14.04.2022 otsusega KarS §

184 lg 1 järgi vangistusega 1 aasta, millest 11 kuud ja 27

päeva jäeti täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta.

Kahtlustatavana kinni peetud 10.12.2025, vahistatud

alates 12.12.2025

Kaitsja

lepinguline kaitsja Margo Põbo

Kohtuistungi aeg

16. veebruar 2026

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada Raiko Norak süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks 4

aastat vangistust.

2. Tunnistada Raiko Norak süüdi KarS § 418 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 4

kuud vangistust.

3. Lugedes kergem karistus raskemaga kaetuks, mõista KarS § 64 lg 1 alusel

liitkaristuseks 4 aastat vangistust.

4. KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel jätta vangistus osaliselt täitmisele pööramata. Vangistusest

kuulub koheselt ärakandmisele 6 kuud. Ülejäänud 3 aasta ja 6 kuu pikkust osa

vangistusest ei pöörata täitmisele, kui Raiko Norak ei pane 4 aasta pikkuse katseaja

jooksul toime uut kuritegu ning täidab katseajal käitumiskontrolli nõudeid ja

määratud kohustust. Raiko Norak peab:

4.1. Järgima KarS § 75 lg 1 punktidest 1–6 tulenevaid käitumiskontrolli nõudeid:

4.1.1. elama alalises elukohas x x, x x, x x, x x.

4.1.2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaal-

hooldusosakonda registreerimisele.

4.1.3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta.

4.1.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks

Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks.

4.1.5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või

õppimiskoha vahetamiseks.

4.1.6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt

lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

4.2. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel on Raiko Norak käitumiskontrolli ajal kohustustatud

mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

5. KarS § 78 lg 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o

16. veebruarist 2026. Katseaja kontrollnõuete ja kohustuse kohaldamist alustatakse

pärast kohtuotsuse jõustumist. KarS § 75 lg 1 punktides 1–6 sätestatud

kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise

ajaks.

6. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda koheselt ärakandmisele kuuluva 6 kuu vangistuse

kandmise alguseks 10. detsember 2025.

7. Jätta Raiko Norakile kohaldatud vahistamise tõkend muutmata. Tõkend tühistada

kohtuotsuse jõustumisel või vangistuse ärakandmisel sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg

saabub varem.

Konfiskeerimine

8. Konfiskeerida KarS § 832 alusel 15. detsembri 2025 kohtumäärusega arestitud 345

eurot.

9. Konfiskeerida KarS § 83 lg 4 ja § 191 alusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis asuv

ekspertiisist järele jäänud narkootiline aine amfetamiin ning jätta see NPALS § 7 lg

3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või

hävitamiseks.

10. Konfiskeerida KarS § 421 alusel Raiko Norakilt ära võetud relvaluku osa.

Menetluskulud

11. KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 3, 9 alusel mõista Raiko Norakilt välja riigituludesse

menetluskulu summas 3557 eurot, mis koosneb sundrahast 2215 eurot ja

ekspertiisikulust 1342 eurot.

12. Menetluskulu tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul igakuise osamaksega, mille suurus on

esimesel kuul 257 eurot ning järgneval 11. kuul 300 eurot. Osamaksete tasumise

tähtaeg on iga kuu 15. kuupäev. Esimese osamakse tähtaeg on kohtuotsuse

jõustumisele järgneva kuu 15. kuupäev. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi

makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

13. Menetluskulu tuleb tasuda ühele järgnevatest Maksu- ja Tolliameti

arvelduskontodest: EE351010052031000004 (SEB), EE522200221013264447

(Swedbank), EE401700017002872300 (Luminor), EE957700771001523585 (LHV) või

nr EE774204278607566704 (Coop). Makset tehes tuleb kasutada viitenumbrit

99926700005267 ja märkida makse selgituseks: „menetluskulu, Raiko Norak, kr asi

1-26-509“.

Asitõendid

14. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel:

14.1. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas asuvad

ekspertiisist tagasi saadetud esemed ja pakendid (pakendid nr a, nr s; nr c, nr

w, nr q).

14.2. paberilehed paroolidega (pakend nr t).

14.3. soonsulguriga kilekotid (pakend nr g).

14.4. Politsei- ja Piirivalveameti andmehoidlas asuvad Raiko Norakilt võetud

telefonist tehtud koopia andmefailid.

15. RelvS § 9 lg 1 alusel anda Raiko Norakilt ära võetud padrunid ja kaks relvarauda

üle Politsei- ja Piirivalveametile.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid

juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao

sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud

tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui

süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

ASJAOLUD

1. Raiko Norakit süüdistatakse selles, et ta valdas 10.12.2025 ebaseaduslikult enda elukohas

x x x x suures koguses narkootilist ainet amfetamiini. Nimelt leiti ja võeti ära läbiotsimise

ajal R. Noraki kasutuses olnud toast pulbrit massiga 334,39 grammi, milles

ekspertarvamuse järgi oli kokku 11,773 grammi amfetamiini. Kohtutoksikoloogiaekspert

on märkinud, et kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks piisab 1,3 grammist

amfetamiinist.

Seega Raiko Noraki valduses olnud narkootilise aine kogus vastab suurele kogusele

narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 mõttes,

kuivõrd on tuvastatud narkootilise aine käitlemine koguses, millest piisas narkootilise

joobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele (joobe saanuks keskmiselt 90 isikut).

Amfetamiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse

ja Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisa 1

kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning on seaduse § 3 lg 1 järgi

käitlemiseks keelatud.

Raiko Norakil puudus narkootiliste ainete käitlemiseks õigustav luba, kuid siiski on ta

hoidnud enda valduses suures koguses keelatud ainet, mistõttu on tuvastatud tema

käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus.

Seega Raiko Norak isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud

süüteo, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega pani toime KarS

§ 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Samuti süüdistatakse Raiko Norakit selles, et tema valdas täpselt tuvastamata ajast kuni

10.12.2025 enda elukohas x x x x ebaseaduslikult kasutuskõlbulikku tulirelva olulist osa.

Nimelt võeti läbiotsimise käigus R. Noraki kasutuses olnud toast ära üheraudse sileraudse

teadmata kaliibriga Berdan-tüüpi püssi lukuputke koos vinnaga.

RelvS § 21 lg 1 ja 11 järgi on lukuputk koos vinnaga kui luku osad tulirelva oluliseks

osaks ning nende käitlemisele laieneb sama kord, mis on kehtestatud seda liiki relva

käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. Brendan-tüüpi püss on RelvS § 11 p 1, §

12 lg 1 p 1 ja § 19 lg 1 p 5 järgi piiratud tsiviilkäibega tulirelv. RelvS § 11 lg 2 mõistes on

relva käitlemiseks mh selle valdamine.

Seega on relva luku osa valdamiseks vaja RelvS § 32 lg 1 kohaselt soetamise luba ning

RelvS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud

relva käitlemiseks relvaseaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud

tingimustel ja korras. Raiko Norakil puudus piiratud tsiviilkäibega tulirelva ja seega ka

selle oluliste osade (kasutuskõlblikud luku osad) valdamiseks vajalik relvaluba.

Arvestades, et vaatamata sellele hoidis ta teadlikult enda valduses piiratud tsiviilkäibega

tulirelva luku osasid, on tuvastatud tema käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste

suhtes kavatsetus.

Seega Raiko Norak käideldes ebaseaduslikult piiratud tsiviilkäibega tulirelva olulist

osa, pani toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU JA POOLTE SEISUKOHAD KOHTUS

3. Kooskõlas süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel 27. jaanuaril 2026 sõlmitud

kokkuleppega taotleb prokurör kohtus Raiko Noraki süüdi tunnistamist KarS § 184 lg 2 p

2 järgi ja tema karistamist vangistusega 4 aastat, samuti Raiko Noraki süüdi tunnistamist

KarS § 418 lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 4 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel

leotakse kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõistetakse Raiko Norakile liitkaristuseks 4

aastat vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 2 alusel pööratakse Raiko Norakile mõistetud

karistus täitmisele osaliselt, koheselt kuulub ärakandmisele 6 kuud vangistust, mille

kandmise aega loetakse KarS § 68 lg 1 järgi alates 10.12.2025. KarS § 74 lg 1, 3 ja 5

alusel jäetakse kandmata karistus, s.o 3 aastat j a6kuud täitmisele pööramata, kui R. Norak

ei pane nelja aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §-ga 75 lg 1

p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldus-osakonda

registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa

elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa

Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75

lg 2 p 21 alusel määratakse Raiko Norakile kohustuseks mitte omada või tarvitada

narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 832 alusel konfiskeeritakse 345 eurot, mis

on arestitud 15.12.2025 kohtumäärusega. Asitõenditega on kokkuleppes ette nähtud

toimida järgmiselt. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis asuv ekspertiisist järele jäänud

narkootiline aine konfiskeeritakse KarS § 83 lg 4 ja § 191 alusel. Lääne prefektuuri

asitõendite hoidlas A. H. Tammsaare pst 70 hoiul olevad järgmised esemed hävitatakse

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel: ekspertiisist tagasi saadetud esemed

ja pakendid (pakendid nr a, nr s; nr c, nr w, nr q) ; paberilehed paroolidega (pakend nr t);

soonsulguriga kilekotid (pakend nr g). Raiko Norakilt ära võetud relvaluku osa

konfiskeeritakse KarS § 421 alusel ning temalt ära võetud padrunid ja kaks relvarauda

antakse RelvS § 9 lg 1 alusel üle politseile. Raiko Norakilt ära võetud telefonist tehtud

koopia andmefailid, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti andmehoidlas (12.12.2025

vaatlusprotokoll, tl 25) hävitatakse KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel.

4. Raiko Noraki kriminaalmenetluse kulud on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi ekspertiisi tegemise

kulud 670 eurot ja 672 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 järgi sundraha 2215 eurot. Kokku

on menetluskulud 3557 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määratakse summa tasumisele

osade kaupa ühe aasta jooksul, kohustades Raiko Norakit tasuma alates kohtuotsuse

jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt 15. kuupäevaks esimesel kuul 257 eurot

ning seejärel 300 eurot kuus. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade

tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

5. Kohtuistungil avaldas Raiko Norak, et saab sõlmitud kokkuleppest aru ja nõustub kõikide

kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega. Süüdistatav kinnitas, et tema nõusolek

kokkuleppemenetluseks on vabatahtlik ja ta avaldas kokkuleppe sõlmimisel oma tegelikku

tahet. Prokurör ja kaitsja toetasid sõlmitud kokkulepet ja taotlesid kohtult selle kinnitamist

kohtuotsusega.

KOHTU SEISUKOHT

6. Tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

arvamused, on kohus seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista

Raiko Norak süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 ja KarS § 418 lg 1 järgi ning mõista talle

kokkuleppekohased karistused ja liitkaristus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü

suurusele ning karistuse eesmärkidele ning istungil prokuröri poolt selgitatud kaalutluste

põhjal ka karistuse eesmärkidele. Raiko Norak on võimalik vabastada kokkuleppes toodud

tingimustel KarS § 74 sätetel vangistuse kandmisest osaliselt tingimisi.

7. Kohtuistungil kuuldu põhjal on kohus veendunud, et süüdistatav on kokkuleppest aru

saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tegelikule tahtele. Kohus leiab, et

kriminaalasja menetlemisel on kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) sätestatud

kokkuleppemenetluse ja kiirmenetluse regulatsioone järgitud. KrMS 9. peatüki 2. jao

(„Kokkuleppemenetlus“) sätete rikkumist kohus ei tuvastanud.

8. Otsustused arestitud raha, ekspertiisiist järele jäänud narkootilise aine ja relvaluku osa

konfiskeerimise ning asitõenditele kohaldatavate meetmete kohta teeb kohus vastavalt

kokkuleppes märgitule. Tõkendi vahistamine jätab kohus muutmata kohtuotsuse

jõustumiseni või koheselt ärakandmisele kuuluva 6 kuu pikkuse vangistuse ära

kandmiseni, sõltuvalt sellest kumb tingimus saabub enne.

9. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta

kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe

saavutatud. Süüdistatav on võtnud kohustuse tasuda KrMS § 175 lg 1 p 3, 9, § 179 lg 1 p

1 ning § 180 lg 1 alusel välja mõistetavad menetluskulud: ekspertiisikulu ning esimese

astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasneva sundraha. Kohus määrab vastavalt

kokkuleppele menetluskulu tasumisele ositi ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest

alates, osamaksetega iga kuu 15. kuupäevaks, ning et maksegraafiku mittetäitmisel

loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

10. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul

puudub vajadus ja õiguslik alus selles osas täiendava seisukoha kujundamiseks. Kohus

teeb otsuse eeltoodu alusel ning vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik