3-26-416/2 AI generated

3-26-416/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-26-416/2

Court / Authority Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Jurisdiction

Estonia (EE)

Decision Date 2026-02-16

Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Tallinna Halduskohtus registreeriti 13. veebruaril 2026 X. Xi kaebus notar K. K kohustamiseks seadma kinnistule reg. nr xxxxxxx e-kinnisturaamatus tehingupiirangud.

Legislator headnote

AI generated

3-26-416/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: veebruaril 2026 X. Xi kaebus notar K. K kohustamiseks seadma kinnistule reg. nr xxxxxxx e-kinnisturaamatus tehingupiirangud.

Keywords

AI generated

non-existent marriage marriage certificate finding of sham marriage authorization to sue known domicile pledge shortfall certificate

AI generated

B.,M. P. ,G. J. ja V. B. esitasid 07.detsembril 2005 Ida-Viru Maakohtule hagi K. ja V. P.i vastu pärandvarale omandiõiguse tunnustamise,isiku pahauskseks omandajaks tunnistamise ja vara väljanõudmise nõudes. Hagiavalduses esinesid puudused,mis ei võimaldanud hagiavaldust menetlusse võtta.Hagiavalduses oli märkimata hagihind ning tasumata riigilõiv. Ida-Viru Maakohtu 09.detsembri 2005 kirjaga andis kohus hagejatele puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 09.jaanuarini 2006. Hagejad esitasid 27.detsembril 2005 kohtule täpsustatud hagiavalduse,hagejad P. B. ja M. P. esitasid hagiavalduses taotluse menetlusabiks - riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna kohus keeldus menetlusabi andmast, tasusid hagejad riigilõivu ning kohus võttis hagiavalduse menetlusse 31.augusti 2006 kohtumäärusega ning nõudis kostjatelt uusi vastuseid. Veel on hagejate poolt hagiavaldust täpsustatud ja täiendatud 04.juunil 2007; 06.juulil 2007;06.septembril 2010;27.10.2010;17.jaanuaril 2011 . Kostjad on kõikidele täpsustustele ja täiendustele vastanud. Lõplikuteks hageja nõueteks kostjate T. K. ja V. P.i vastu jäi omandiõiguse tunnistamine hagejate pärandvarale,isikute tunnistamine pahauskseteks omandajateks ja vara väljanõudmine pahausksete omandajate käest. Alternatiivnõudena soovisid hagejad kostja N. M.ilt välja mõista kahju 15 658 eurot(245 000 krooni). Kohtukulusid soovisid hagejad jätta kostjate kanda võrdeliselt rahuldatud nõuetega.

OÜ Ravis esitas 28.10.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna notar Tea Türnpuu ja Harju Maakohtu Kinnistusosakonna kohustamiseks väljastada OÜ-le Ravis 16.11.2009 kinnistamisavalduse nr 4434 ning selles mainitud 08.04.2009 lepingu notariaalselt kinnitatud ärakirjad. Kaebuse kohaselt on kaebaja kinnisasja registriosa numbriga 6232402 omanik ning isik, kelle kasuks on samale kinnisasjale seatud hüpoteek. Kuna kinnistusraamatu andmed on kaebaja hinnangul valed, on kaebaja pöördunud Harju Maakohtu Kinnistusosakonna ja Tallinna notar tea Türnpu poole eesmärgiga nõuda välja kande aluseks oleva 16.11.2009 kinnistamisavalduse nr 4434 ja selles mainitud 08.04.2009 lepingu ärakirjad. Kaebuse kohaselt on Harju Maakohtu Kinnistuosakond ja notar Tea Türnpuu keeldunud kõnealuste dokumentide väljastamist põhjusel, et kaebaja ei ole nende lepingute pooleks. Seetõttu on kaebaja pöördunud kaebusega halduskohtu poole eesmärgiga kohustada eelnimetatud isikuid kõnealuseid dokumente kaebajale väljastama. KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilasja number 2-12-12162 Tsiviilasi LKja HK kaebus Tallinna kohtutäitur Arvi Pink 15.03.2012.a.

Rahuldada AS Eesti Maapank (pankrotis) hagi Eve Grassi vastu pandiõiguse kinnistamiseks kinnistut koormava hüpoteegina.

K K esitas 02. oktoobril 2023 Viru Maakohtule hagiavalduse A U vastu isikliku kasutusõiguse lõpetamiseks ja tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale kinnisvara xxxx (registriosa nr. xxxx). Hagiavalduse kohaselt hageja omandas kinnistu 24.09.2018. Sellele kinnistul pole ta ise elanud, vaid käinud ainult suviti. Kui kinnistu sai ostetud oli hageja suhtes kostjaga ja kinnistule seati kostja kasuks isiklik kasutusõigus. Samas pole kostja seal päevagi viibinud. Omavaheline suhtlus on ammu lõppenud. Kuna hageja soovib kinnistut võõrandada, sest tema elu on xxxx, siis on selline kasutusõigus takistuseks eelkõige müügihinna määramisel ja müümisel. Sellest tulenevalt kannab hageja kahju. Kuna pole teada kostja asukoht, ei saa temaga ka kasutusõiguse lõpetamise kokkulepet minna sõlmima notari juurde. Seega ei jää hagejal teist varianti, kui pöörduda hagiavaldusega maakohtu poole. Hagiavalduses taotles hageja muuhulgas hagiavaldusele mitteõigeaegsel vastamisel teha asjas tagaseljaotsus.

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Määruse tegemise aeg ja

koht

16. veebruaril 2026 Tallinnas

Haldusasja number

3-26-416

Haldusasi

X. Xi kaebus notari keeldumise peale ametitoimingu

tegemisest

Menetlusosalised

Kaebaja X. X

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtus registreeriti 13. veebruaril 2026 X. Xi kaebus notar K. K

kohustamiseks seadma kinnistule reg. nr xxxxxxx e-kinnisturaamatus tehingupiirangud.

1.1.

Kaebaja selgitab, et kinnisasi koos hoonetega on tema valduses selle endise omaniku

Y. Y sõlmitud pandi-, hüpoteegi jm kokkuleppe alusel. Y. Y suri xxxx. a lõpus. Kaebaja

pöördus notari poole, et kinnistusraamatusse tehtaks vastav kanne.

1.2.

Notar keeldus tegemast kinnisturaamatusse märget kaebaja kasuks alates 1995 a-st

seatud pandi (hüpoteegi ja piirangu) kohta, põhjendades seda sellega, et kaebaja ja Y. Y

vahelised pandi- jm lepingud ei olnud notariaalsed. Notar väitis, et pandi üle käib pärijatega

vaidlus ja soovitas pöörduda kohtusse.

1.3.

Kaebaja hinnangul pole kinnisasja ja sellel asuvate hoonete kaebaja valdusesse

saamise ja pandina pidamise (haldamise) üle vaidlust. Pärandaja pole kinnistut tagasi

taotlenud ja kohalik omavalitsus on olukorda aktsepteerinud. Kaebaja tegi ühele pärijale L. L

ettepaneku asja arutada, kuid too keeldus leina tõttu. Kaebaja edastas kirja notarile. Notari

sekretär pidas kirja piisavaks.

1.4.

Registris tekkinud kanne jätab vale ettekujutuse kinnistu omandisuhetest. Seetõttu

võib toimuda juba täies ulatuses panditud kinnisasjale hüpoteegi seadmine kolmandate isikute

kasuks.

1.5.

Kaebaja palub esialgse õiguskaitse korras, sh juhul kui kohus peab vajalikuks avada

uuesti pärandimenetluse ja saata materjalid tagasi notarile, lisada kohtumäärusega kinnistus-

raamatusse tehingupiirangu kõikidele tehingutele jm, et juba kord kaebajale panditud

kinnistut ei realiseeritaks ega panditaks (ei seataks täiendavaid hüpoteeke).

1.6.

Kaebuse kaaskirjas märgib kaebaja, et kahjuks pole tal vastustajate L. L jt kontakte,

kuna ta pole neid enam kui 30 aastat kohanud. Kaebajal on ainult L. Li e-posti aadress.

Kahjuks ei ole pärijate kinnitust, et pärandusena saadud kokkulepped kehtivad edasi.

Kinnisasja hooldamislepingud lõppevad jm vajalik on tegemata. Kaebajal oleks vaja

kokkulepet kinnisasja uute omanikega, enne kui täiendavalt oma raha ja aega kulutada.

Vastasel juhul läheb ühise arenduse väärtuse alla.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui

seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (HKMS § 4 lg 1). Notariaadiseaduse § 41 lg 5

järgi võib isik, kellele tehtavast ametitoimingust notar keeldus, nõuda ametitoimingu tegemise

taotluse uuesti läbivaatamist hagita menetluses. Avaldus notari kohustamiseks tuleb esitada

maakohtule, mitte halduskohtule (vt tsiviilkohtumenetluse seadustik § 475 lg 1 p 152).

3. Seega on kaebaja ja notari vahelise vaidluse lahendamiseks nähtud ette teistsugune

menetluskord. Halduskohtul pole pädevust sellist vaidlust lahendada. Kaebus tuleb tagastada.

4. Kui kaebaja soovib lisaks vaielda selgeks eraõiguslikud suhted Y. Y pärijatega seoses

kõnealuse kinnisasjaga, tuleb tal pöörduda maakohtusse eraldi nõudega nende vastu. Notari

peale esitatud avalduse läbivaatamisel hagita menetluses ei lahenda maakohus

tsiviilõiguslikku vaidlust, mis on tekkinud või võib tekkida notarilt ametitoimingut taotlenud

isiku ja mõne teise isiku vahel, kelle õigusi või kohustusi ametitoiming võib mõjutada (vt

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10. detsembri 2019. a otsus asjas nr 2-17-11283, p 12).

5. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse

tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/

2(2)