2-25-2758/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Fred Fisker

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. veebruar 2026. a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-2758

Tsiviilasi

I. V.,

V.

V. hagi

L. I., S. M. vastu elatise nõudes

Hagi hind

Hageja I 2454,84 eurot

Hageja II 2201,04 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

Hageja I: I. V. (isikukood XXX, registrijärgne

aadress: XXX)

Hageja II: V. V. (isikukood XXX, registrijärgne

aadress: XXX)

Hagejate seaduslik esindaja: V. V. (isikukood XXX)

Hagejate lepinguline esindaja Dmitri Santašev

Kostja I: L. I. (isikukood XXX, aadress: XXX)

Kostja II: S. M. (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Riho Viik

22.01.2026.a

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata I. V., V. V. hagi L. I., S. M. vastu elatise nõudes.

2. Menetluskulud jätta poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi andmise selgitus

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagejate nõuded ja asjaolud

1. Harju Maakohtusse esitasid I. V. (hageja I), V. V. (hageja II) hagi L. I. (kostja I), S.

M. (kostja II) vastu elatise nõudes. Hageja I palub välja mõista elatise 272,76 eurot

kuus alates 19.02.2025 kuni hageja I täisealiseks saamiseni ja hageja II palub välja

mõista elatise 244,56 eurot kuus alates 19.02.2025 kuni hageja II täisealiseks

saamiseni. Hagejad paluvad määrata kohtuotsuses, et elatise summad muutuvad iga

aasta 01. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutopalga suuruse

muutusest.

2. Asjaolude kohaselt V. V. (edaspidi laste ema) ja N. I. (endine M.) (edaspidi laste isa)

abielust sündisid XXX poeg I. V. (endine M.) ja XXX tütar V. V. (endine M.).

Lastevanemate abielu lahutati XXX kohtuotsusega ja lapsed elavad koos emaga.

3. Harju Maakohus mõistis 03.06.2024 tsiviilasjas nr XXX laste isalt välja hageja I

kasuks elatise alates 14.02.2024 kuni hageja I täisealiseks saamiseni 350 eurot kuus ja

hageja II kasuks elatise alates 14.02.2024 kuni hageja II täisealiseks saamiseni 290

eurot kuus.

4. Laste esitatud 11.07.2024 avalduste alusel algatati täiteasjad nr XXX ja XXX. Hageja

I nõude sisuks on elatise võlgnevus alates 14.02.2024 kuni 11.07.2024 summas

1714,82 eurot ning hageja II nõude sisuks on elatise võlgnevus alates 14.02.2024 kuni

11.07.2024 summas 1420,82 eurot. Laste ema kinnitusel ei laekunud võlgnikult

täiteasjade algatamise hetkest ühtegi makset. Laste isa ei osale laste elus, kasvatuses,

ei kohtu lastega. Seega ei täida laste isa oma ülalpidamiskohustust laste suhtes. Laste

isa käitumist ei mõjutanud ka täitemenetluse raames tehtud arvelduskonto arest.

5. Hagejad märgivad, et riigilt saadav elatisabi, mille maksimaalne suurus ühe lapse

kohta on 200 eurot, ei kata kõiki kulutusi ega täida laste isalt väljamõistetud elatise

lahendi eesmärki.

6. Kohtutäituri aruande kohaselt laste isa pangakontod on arestitud, kuid laekumisi

võlgnevuse katteks toimunud ei ole. Maksu- ja Tolliameti e-maksuameti andmete

kohaselt puudub laste isal hetkel töökoht. Laste isal puudub muu vara, millele saaks

sissenõuet pöörata.

7. Kohtutäitur on edastanud ka teated täiteasjade nr XXX ja nr XXX kohta, mille

kohaselt laste isa suhtes on täite- ja pankrotimenetluse infosüsteemist näha 15

menetluses olevat täiteasja (u 34 000 eurot väärtuses kokku). Eeltoodust tulenevalt on

hagejate arvates ilmne, et laste isa ei ole huvitatud osalema laste elus ega huvitu täitma

ülalpidamiskohustust. Hagejad peavad ebatõenäoliseks, et laste isa käitumine muutub

või seda saab mõjutada muude vahendite abil. Arvestades eelpool toodud asjaolusid

leiavad hagejad, et laste isalt ei ole võimalik saada ülalpidamist, mistõttu peavad

ülalpidamist andma isikud, kes on seda kohustatud tegema järgmisena.

8. Laste isa vanemateks on ema L. I. (kostja I) ja isa S. M. (kostja II). Kostja I ja kostja

II on hagejate vanavanemad. Hagejad märgivad, et vanavanemate roll nende elus ei

ole märkimisväärne. Vanavanemad ei suhtle lastega, ei aita nende kasvatamisel ega

veeda nendega aega. Kostja I teeb pühadeks kaks korda aastas ülekande summas 300

eurot ja kostja II teeb pühadeks ülekande üks kord aastas summas 200 eurot. Seega

vanavanemate roll on pigem formaalne, kuna on ilmne, et saadavast rahast ei piisa

laste ülalpidamise katteks.

9. Hagejad leiavad, et olukorras, kus laste isa ei osale laste elus, ei soovi täita

ülalpidamiskohustust ning täitemenetlus ei andnud soovitud tulemust, siis on

põhjendatud, et ülalpidamiskohustust täidaksid laste vanavanemad. Täitemenetluste

algatamisest on möödunud rohkem, kui kuus (6) kuud. Hagejad on seisukohal, et

tegemist on piisava ajavahemikuga, et järeldada, et täitemenetlus ei anna soovitud

tulemust.

Kostja II vastus

10. Kostja II hagi ei tunnista. Enne hagiavalduse esitamist kohtusse ei võtnud hagejad

vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks midagi ette ega teavitanud kostjat II oma

nõuetest. Hagiavalduse materjalidele lisatud lisast 5 (HMKo tsiv asjas nr XXX) ei saa

kostja II täpset teavet selle kohta, kes, kellele ja mis alusel peaks elatist andma. Kui

nimetatud kohtuotsus on jõustunud, siis hagejad saavad (või peaksid saama) elatist

oma isalt. Kostjale teadaolevalt ei olnud laste elukoha määramise osas hagejate isa ja

ema vahel kokkulepet. Isal, nagu ka laste emal, on õigus otsustada, kuidas oma lapsi

ülalpidada.

11. Kostja II netosissetulek on 1040 eurot kuus. Kostja II kohustub krediidilepingu nr.

XXX alusel tasuma XXX 635, 41 eurot kuus. Kostja II toetab oma alaealist poega R.

M. (isikukood XXX), kes õpib XXX. Samuti aitab kostja II oma eakaid vanemaid:

ema R. M. ja isa V. M.. Eeltoodud asjaolusid arvestades ei ole kostjal II võimalik

tagada hagejatele elatist nõutud summas.

12. Asjaolu, et hagejad on tänaseks saanud oma isalt elatist, kinnitavad hagejate esitatud

kohtutäituri tõendid. Isa võlg hageja I ees ulatub 1714,82 euroni, mille saab laste ema

sisse nõuda kohe, kui kohtutäitur on kehtiva kohtuotsuse täitnud. Isa võlg hageja II ees

ulatub 1420,12 euroni, mille saab laste ema sisse nõuda kohe, kui kohtutäitur on

kehtiva kohtuotsuse täitnud. Kostja II leiab, et kui ta täidab oma poja kohustusi,

peaksid hagejad loobuma oma nõuetest N. I. vastu. Hetkel kavatsevad hagejad elatist

saada nii isalt kui ka isa vanematelt. Lapsed esitasid 11.07.2024 avalduse

täitemenetluse algatamiseks, mille alusel algatati täiteasjad nr XXX ja XXX. Kostja II

leiab, et nii lühikese aja jooksul ei rakendatud kohustatud poole suhtes kõiki

sunnivahendeid.

13. Lisaks annab riik lastele rahalist abi seoses sellega, et laste isa ei täitnud oma

kohustusi. Hagejate isa ei hiili oma kohustustest kõrvale. Laste isa on ajutiselt töötu.

Laste ema nõuab kostjalt II elatist lastelastele, kuid välistab samas vanaisa õiguse

suhelda oma lastelastega.

14. Kostja II-le teadaolevalt viis laste ema lapsed Eestist Venemaa Föderatsiooni, kus on

tal alaline elukoht. Seda kinnitab asjaolu, et hagiavalduses ei ole märgitud ei laste ema

ega hagejate endi elukoha aadressi. Lapsed ei ela hagiavalduses märgitud

registreerimisaadressil. Kui lapsed elavad koos emaga Vene Föderatsioonis, on laste

vajaduste tase madalam kui Eestis. Seda tuleks ka arvesse võtta. Laste ema otsustas

ühepoolselt muuta laste perekonnanime.

15. Hagiavaldus ei sisalda teavet laste ema majandusliku seisu ja sissetulekute kohta ega

laste dokumentaalselt tõendatud kulude kohta. Laste ema ei esitanud infot selle kohta,

missuguses ulatuses pakub tema lastele ülalpidamist. Samuti pole ta tõendanud, et

tema kulud lastele oleksid kõrgemad kui seda on isa kulud. Laste ema ei andnud täpset

ja täielikku teavet riiklike toetuste liikide ja suuruste kohta. Laste ema ei andnud

teavet laste elukoha ega laste igapäevaste vajaduste kohta. Hagi materjalid ei

sisaldanud ühtegi tõendit ega selgitust selle kohta, et lapsed oleksid varem elatise

saamiseks pöördunud kostja II poole.

16. See, et laste isa on ajutiselt töötu, ei ole põhjus nõuda elatist teistelt laste sugulastelt.

Kostja II juhib tähelepanu sellele, et ta ei suuda praegu anda hagejatele elatist ilma

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostja II hooldamisel on alaealine poeg R..

Lisaks toetab kostja II rahaliselt oma eakaid vanemaid: ema ja isa.

17. Kostja II teeb ettepaneku, et hagejad loobuvad oma nõudest. Kostja II annab alates

01.04.2025 vabatahtlikult elatist oma lastelastele 120 eurot kuus. Kui pooled ei jõua

kokkuleppele, siis jätta hageja nõuded rahuldamata.

Kohtu põhjendused

18. Kohus, uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud ära pooled ning

hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus on põhjendamata ja tuleb jätta

rahuldamata.

19. 22.01.2026 toimunud ärakuulamisel tõusetus küsimus, kas hagi allub Eesti kohtule.

Hagejad on Eesti Vabariigi kodanikud. Kostja II väitel lapsed ei ela hagiavalduses

märgitud registreerimisaadressil. Lapsed elavad koos emaga Vene Föderatsioonis.

Kohus andis pooltele võimaluse esitada kirjalik seisukoht kohtualluvuse kohta.

20. Hagejad selgitavad 02.02.2026 vastuses (dtl 134), et neil on olemas Eestis kehtiv

rahvastikuregistrijärne elukoht, so XXX. Rahvastikuregistrist nähtub, et hagejad

elasid kuni 12.01.2026 aadressil XXX. Alates 13.01.2026 elavad hagejad aadressil

XXX. Lapsed on Eesti Vabariigi kodanikud. Seadus ei keela omada samaaegselt kahte

elukoha aadressi, sh ka erinevates riikides. TsÜS § 14 lg 2 sätestab, et elukoht võib

üheaegselt olla mitmes kohas. Lapsed viibivad praegu Venemaa Föderatsioonis üksnes

ema töökohustuste tõttu. Seejuures ei emal ega lastel ei ole Venemaa elamisluba, vaid

nende viibimisalus on ema tööviisa. Seega ei ole antud olukorras piisavalt jaatamiseks,

et laste seos Venemaaga on püsiv.

21. Üldreeglina kohtualluvust kontrollib kohus esmalt enne hagi menetlusse võtmist. See

tuleneb TsMS § 372 lg-st 1, et kohus kontrollib menetlusse võtmise staadiumis, kas asi

kuulub tema kohtualluvusse. Kui kohus on hagi juba menetlusse võtnud, nagu

praegusel juhul, ei tähenda see, et kohtualluvust enam ei kontrollita. Kohtualluvus on

kohtul kohustuslik (imperatiivne) ja kohus peab seda kontrollima kogu menetluse

vältel. See tuleneb muuhulgas TsMS § 423 lg 1 p 2, et kohus lõpetab menetluse, kui

selgub, et asi ei kuulu selle kohtualluvusse.

22. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 70 lg 1 kohaselt määratakse

rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus.

Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-,

perekonna- ja kriminaalasjades (õigusabileping) kaotas kehtivuse alates 19. märtsist

2025.a. Hagejatel on õigus esitada hagi TsMS § 103 lg 4 p 4 alusel. Nimelt sätestab

TsMS § 103 lg 2, et Eesti kohus võib põlvnemisasja lahendada, kui vähemalt üks

pooltest on Eesti Vabariigi kodanik või kui vähemalt ühe poole elukoht on Eestis.

Sama § 3 lg 3 sätestab, et Eesti kohtus lahendatavas põlvnemisasjas esitatakse hagi

lapse elukoha järgi. Kui lapse elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi kostja elukoha

järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi hageja elukoha järgi. TsMS §

103 lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut kohaldatakse ka

ülalpidamisasjade suhtes. Hagiavaldus on esitatud laste vanavanemate vastu PKS §

106 lg 2 alusel (asenduskohustus). Elatise sissenõudmise nõue laste vanavanematelt on

oma olemuselt ülalpidamisasi. Kohus tuvastas, et hagejad on Eesti Vabariigi

kodanikud ja hagejatel on Eesti Vabariigis kehtiv elukoht. Samuti elavad mõlemad

kostjad Eesti Vabariigis. Kohus leiab, et TsMS § 103 sätestatud eeldused on täidetud,

millest tulenevalt võib Eesti kohus käesolevat ülalpidamisasja lahendada.

23. Järgnevalt peab kohus kindlaks tegema, millise riigi õigust tuleb asjas kohaldada.

REÕS § 65 sätestab, et vanema ja lapse vahelistele perekonnaõiguslikele suhetele

kohaldatakse lapse elukohariigi õigust. Hagejatel on Eesti Vabariigis kehtiv elukoht

XXX. TsÜS § 14 lg 2 kohaselt võib elukoht üheaegselt olla mitmes kohas. Seega

kuulub antud olukorras kohaldamisele Eesti Vabariigi seadusandlus.

24. Edasi menetleb kohus hagejate ülalpidamisnõuet vanavanemate vastu. Hageja I palub

kostjatelt välja mõista elatis 272,76 eurot kuus alates 19.02.2025 ja hageja II palub

kostjatelt välja mõista elatis 244,56 eurot kuus alates 19.02.2025.

25. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine

laps. PKS § 96 lg 2 järgi on teise astme ülenejad sugulased ülalpidamiskohustuslased

oma alaealiste alanejate sugulaste suhtes. PKS § 105 lg 2 kohaselt annab alanejate

sugulaste ja ülenejate sugulaste puhul ülalpidamist lähema astme sugulane enne

kaugema astme sugulast. Juhul, kui vanemalt ei ole võimalik ülalpidamist saada või on

seda ülemäära raske saavutada, annab lapsele ülalpidamist PKS § 106 lg 2 alusel

ülalpidamist isik, kes seda on kohustatud tegema järgmisena. Seega on alaealise lapse

vanematel ja vanavanematel lapse ülalpidamise kohustus, kuid eelkõige peavad last

ülal pidama tema vanemad. Vanavanemate ülalpidamiskohustus tuleb kõne alla siis,

kui vanemalt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada. Muuhulgas võib vanavanemal

tekkida kohustus last ülal pidada siis, kui vanema vastu esitatud elatisnõue on kohtus

rahuldatud ja temalt on lapse kasuks elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine

täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille

arvel kohustust täita (RKTKo 19.10.2011, 3-2-1-75-11, p-d 15 ja 18).

26. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:

-

XXX sündinud I. V. (endine M.) ema on V. V. ja isa on N. I. (endine M.) (dtl

10, uue nime andmise otsus);

-

XXX sündinud V. V. (endine M.) ema on V. V. ja isa on N. I. (endine M.) (dtl

9 ja 11, sünnitunnistus ja uue nime andmise otsus);

-

Lastevanemate abielu on XXX kohtuotsusega lahutatud (dtl 12, kohtuotsus);

-

Hagejad elavad koos emaga;

-

Kohtuotsusega 03.06.2024 mõisteti laste isalt välja I. kasuks elatis alates

14.02.2024 summas 350 eurot kuus ja V. kasuks elatis alates 14.02.2024

summas 290 eurot kuus (dtl 14, kohtuotsus);

-

Hagejad esitasid täitmisavaldused võlgniku N. I. vastu (dtl 17). Isal on poja I.

ees võlg alates 14.02.2023 kuni 11.07.2024 summas 1714,82 eurot. Isal on

tütre V. ees võlg alates 14.02.2024 kuni 11.07.2024 summas 1420,82 eurot;

-

Kohtutäitur algatas 22.07.2024 täitmisavalduste ja 03.06.2024 kohtuotsuse

alusel täitemenetlused täiteasjades XXX ja XXX (dtl 22);

-

18.02.2025 esitas kohtutäitur M. R. teate täitmise võimatusest (dtl 24).

Sissenõudja I. võla jääk on 1714,82 eurot. Laekumised puuduvad. Võlgnikul

N. I. puudub vara ja nõudeõigused, millele sissenõuet pöörata;

-

18.02.2025 esitas kohtutäitur M. R. teate täitmise võimatusest (dtl 27).

Sissenõudja V. võla jääk on 1420,82 eurot. Laekumised puuduvad. Võlgnikul

N. I. puudub vara ja nõudeõigused, millele sissenõuet pöörata;

-

Võlgniku N. I. vanemateks on L. I. ja S. M. (hagejate vanavanemad).

27. Kohus on tuvastanud, et hagejad on kostjate lapselapsed. Hagejate isa on N. I., kelle

vanemad on kostjad. Harju Maakohtu 03.06.2024 otsusega tsiviilasjas nr XXX on N.

I.lt välja mõistetud I. kasuks igakuine elatis 350 eurot ja V. kasuks igakuine elatis 290

eurot (dtl 14, kohtuotsus). Viidatud otsuse alusel on algatatud täitemenetlused XXX ja

XXX (dtl 22).

28. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas N. I.lt hagejate kasuks väljamõistetud elatise

kättesaamine on võimatu ning kas hagejad on elatise kättesaamiseks kasutanud

ammendavalt kõiki võimalusi.

29. Hagi kohtusse esitamise ajaks oli hagejate isal täitemenetlusest tulenev nõude jääk

koos täitekuludega hageja I osas 2 196,72 eurot (dtl 24) ja hageja II osas 1 805,12

eurot (dtl 27). Kohtutäitur M. R. 18.02.2025 koostatud tõenditest (dtl 24-28) nähtuvalt

leidis kohtutäitur, et hagejate isal puuduvad rahalised vahendid ja vara, millele oleks

võimalik sissenõuet pöörata. Seetõttu pidas kohtutäitur nõude rahuldamise perspektiivi

täitemenetluses väikseks ja ebatõenäoliseks. Kohtutäitur on samades tõendites toonud

välja, et hagejate isa ei oma töökohta, kinnisvara ega vallasvara. Hagejate isa omab

04.02.2025 seisuga 100% osalust I OÜ-s (XXX) osamakse suurus 1 EUR, millele on

kohtutäituri K. P. avalduse alusel 05.02.2025 seatud täielik osa käsutamise keelumärge

Aktsiaselts P (registrikood XXX) kasuks (täiteasi nr XXX). Võlgniku suhtes on Täite-

ja pankrotimenetluse infosüsteemist näha 15 menetluses olevat täiteasja (u 34 000

euro väärtuses kokku).

30. Kohtutäituri vastustest nähtuvalt ei ole hagejad kasutanud kõiki võimalusi N. I.lt

elatise sissenõudmiseks. Eelkõige ei ole need võimalused ammendunud põhjusel, et

hagejad ei ole taotlenud isalt täitemenetluses perioodilise elatisnõude täitmist, vaid

nõudnud sisse üksnes tekkinud elatisevõlga. TMS § 132 lg 1 sätestab, et sissetulekut ei

arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat

osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 lg 11 näeb ette aga sissetuleku

arestimisel erisuse, kui sissenõue pööratakse täitmisele lapse perioodilise elatisnõude

sundtäitmisele suunatud menetluses. TMS § 132 lg 11 lubab kohtutäituril arestida ka

kuni pool TMS § 132 lg-s 1 nimetatud sissetulekust või kui sissetulek jääb alla selle,

kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust. Ka kohtupraktikas on leitud, et pelgalt

elatise võla olemasolu, kui elatist on võimalik kätte saada kuigi hilinemisega ning

hageja seaduslik esindaja ei ole astunud kõiki samme, et survestada teist vanemat

elatist tasuma, puudub alus vanavanematelt elatise väljamõistmiseks (TlnRnKo

28.08.2024, 2-23-8376, p 41).

31. Kohtu hinnangul on kostjad menetluses tõendanud, et hagejate isa on asunud enda

ülalpidamiskohustust hagejate ees täitma. 22.01.2026 toimunud kohtuistungil osales

laste isa, kes andis kohtule selgitusi, mille kohaselt N. I. tasub hagejatele igakuiselt

650 eurot. Laste ema V. V. kinnitas, et alates mai kuust 2025.a. tasub laste isa 640

eurot kuus (vt istungiprotokoll). See, et hagejate isal on käimas veel teisi

täitemenetlusi, ei ole kohtu hinnangul antud juhul määrav, kuna elatisnõue täidetakse

TMS § 8 lg 2 kohaselt täitemenetluses eelisjärjekorras enne teisi nõudeid.

32. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hagejad ei ole kohtumenetluses tõendanud, et

hagejatel on enda isalt ülemäära raske või võimatu ülalpidamist saada. Samuti ei ole

hagejad kasutanud ammendavalt võimalusi enda isalt elatise sissenõudmiseks.

Kohtutäituril on võimalik rakendada TMS § 132 lg 11 sätestatud meedet ning arestida

vanema sissetulek suuremas ulatuses, mis võimaldaks katta ka hageja perioodilisi

ülalpidamiskulusid. Kuna eeldus vanavanematelt elatise väljamõistmiseks ei ole

täidetud, puudub vajadus hinnata väited ja tõendeid kostjate majandusliku seisundi

kohta.

Menetluskulud

33. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse

ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohtu hinnangul ei esine

käesoleval juhul asjaolusid, mis õigustaksid TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud

menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvalekaldumist ning hagi rahuldamata jätmise

tõttu kulude lapse kanda jätmist. Seetõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi

kanda. Menetluskulude jaotusest tulenevalt ei määra kohus kindlaks menetluskulude

rahalist suurust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker

Kohtunik