2-24-121380/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.02.2026, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-121380

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi M L vastu võlgnevuse

nõudes

Hagi hind

990,92 eurot

Menetlusosalised, esindajad

HAGEJA: Aktiva Finance Group OÜ, rk 10746479,

asukoht: Toompuiestee 35, Tallinn, lepinguline esindaja

Kristiine Urb

KOSTJA: M L, ik xxxx, elukoht xxxx; tegelik elukoht

teadmata

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi M L vastu, mis tuleneb Placet Group

OÜ ja M L vahel 05.01.2019 sõlmitud krediidikontolepingust nr. XXXX.

2. Jätta kõik menetluskulud hageja Aktiva Finance Group OÜ kanda ning määrata, et

rahaliselt hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebus kohtuotsuse

kättetoimetamisest arvates 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7).

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja hageja nõuded

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 04.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega

hagimenetluses, Viru Maakohtule 26.09.2024 hagi M L vastu. 30.12.2024 kohtumäärusega jättis

kohus hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks hagis. 23.01.2025 esitas

hageja täiendavad selgitused ja lisad. 12.01.2026 kohtumäärusega määras kohus asja lahendamise

kirjalikus menetluses ning kohtulahendi aja. 29.01.2026 esitas hageja täiendava seisukoha koos

lisadega.

2. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt sõlmis M L 05.01.2019 Placet Group OÜ-ga tähtajatu

krediidikontolepingu nr. XXXX, mille kohaselt võimaldati kostjale krediiti summas 900 eurot.

2.1. VÕS § 404 lg 1 reguleerib, et tarbija tahteavaldus peab olema tehtud kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, millest on laenuandja lähtunud. Seega ei pea laenuleping olema

allkirjastatud. Hageja on esitanud kohtule lepingu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

VÕS § 410 lg 1 kohaselt käesoleva seaduse § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista

tarbijakrediidilepingu sõlmimist sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud

tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. VÕS §

4031 lg 9 kohaselt sidevahendi abil sõlmitava tarbijakrediidilepingu puhul loetakse krediidiandja

käesoleva seaduse § 541 lõigetes 1 ja 3 sätestatud teabele esitatavad nõuded täitnuks, kui ta on

esitanud tarbijale Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe käesolevas paragrahvis nimetatud

teabega ja lisateabega finantsteenuste kaugturustuse kohta.

Hageja selgitab, et kostjale on kuupäeval 04.01.2019, st enne lepingu sõlmimist saadetud e-kirjaga

lepingueelne teave ja Euroopa tarbijakrediidi teabeleht tutvumiseks. Kostja on tingimustega

nõustunud, neid aksepteerinud ja lepingu sõlminud.

2.2. Lepingu krediidi kulukuse aastamäär oli 49%, intressimäär aastas 40,02% ehk 0,11% päevas,

viivise määraks on Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt samuti 0,11% päevas

ja kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete

summa 1590,42 eurot. Laen tuli tagastada 12 osamaksega.

2.3. VÕS §-s 4034 lõike 1 kohaselt peab krediidiandja esiteks omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja

teiseks hindama tarbija krediidivõimelisust. Esialgne võlausaldaja on omandanud teabe lähtudes

VÕS § 4034 lõigetest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS §

49 ja § 50 kohaselt. Hageja esitab tõendina kostja taotluse ja krediidianalüüsi (dtl 40-67). Kostja

krediidivõimelisuse hindamisel võtab esialgne võlausaldaja arvesse kostja poolt esitatud teavet

ning kontrollib avalikke andmebaase. Krediidivõtja laenukoormuse arvutamisel võetakse arvesse

kõiki krediidivõtja poolt esitatud andmeid ja avalikest andmebaasidest saadavaid andmeid.

04.01.2019 teostati päringud Creditinfo.ee ja Taust.ee andmebaasidesse – maksehäired puudusid.

Krediidiandjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle

mitte kuidagi kättesaadavad või nähtavad või mida laenusaajale ei avaldata.

Laenuandja on teada saanud, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 508,61 eurot ning

väljaminekud 225 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu osamakse

(93,19 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 190,42 eurot

(508,61 – 225 - 93,19). Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus

toodud summas osamaksega laenulepingut.

Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga

kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli

tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega

võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Kostja puhul on tegemist teovõimelise

subjektiga, kes saab aru oma tegudest ja peab kandma oma tegude tagajärgi. Lepingu sõlmimisel

oli kostja teadlik, et laen on kohustus mida tuleb täita.

2.4. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu Placet Group OÜ saatis

kostjale 11.03.2024 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale vastavalt VÕS § 416 lg-le 1

vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata

kostja oma võlgnevust ei likvideerinud, ütles Placet Group OÜ lepingu üles 26.03.2024.

2.5. Placet Group OÜ loovutas 27.03.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos

õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Teatise nõude loovutamise kohta on

esialgne võlausaldaja hagejale andnud. Teatis nõude loovutamise kohta tõendab kooskõlas VÕS §-

s 170 sätestatuga, et loovutamine on kostja suhtes toimunud.

2.6. Lepingu alusel võimaldati kostjale krediiti summas kuni 900 eurot. Kostja on saanud krediiti

kokku summas 2338,04 eurot ja teinud tagasimakseid summas 2909,79 eurot. Kostja kohustus

lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt esialgse võlausaldaja poolt esitatud makseteatiste

alusel. Kostja ei ole krediiti tagastanud. Kostjal oli põhiosa võlgnevus perioodil 10.01.2024 -

10.03.2024. Tasumata põhivõlgnevus on 561,51 eurot.

2.7. Lepingu põhitingimustes on kokku lepitud intressimääras 40,02% aastas ja 0,11% päevas.

Lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi makseteatiste alusel. Kostjal on intressi võlgnevus

alates 10.01.2024 kuni ülesütlemiseni 10.03.2024 summas 51,72 eurot (intress perioodist

10.01.2024 summas 17,96 + intress perioodist 10.02.2024 summas 17,44 + intress perioodist

10.03.2024 summas 16,32). Kostja intressi tasunud ei ole.

2.8. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st

6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.

Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 561,51 eurolt lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast alates s.o 27.03.2024 kuni hagi esitamiseni 26.09.2024 ehk 184 päeva eest

aastase intressi määraga võrdses viivisemääras s.o 40,02% aastas, kooskõlas laenulepingu

üldtingimuste punktiga 5.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab sissenõutavaks

muutunud viivist summas 112,97

eurot.

Hageja esitab viivise arvestuse lisana (dtl 101). Edaspidi

nõuab hageja viivist põhinõudelt 561,51 eurolt alates 27.09.2024 kuni põhinõude tasumiseni

lepingujärgses intressimääraga võrdses määras, s.o 40,02% aastas.

2.9. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud

maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud.

Hageja esitab tõendina kostjale saadetud tasulised kirjad (dtl 92 – 100). Hagejal on õigus küsida

võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 2

sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 5.3. Hageja sissenõudekulude summa 40 euro

kujunemine: 28.03.2024 tasulise kirja saatmine 20 eurot, 22.04.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot,

09.05.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot. Muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot.

2.10. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja

mõista viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

2.11. 29.01.2026 esitatud seisukohas märgib hageja seoses vastutustundliku laenamisega

täiendavalt, et laenuandja kontrollis Pensioniregistri väljavõtet ning selle kohaselt oli kostja

viimase 6 kuu keskmine sissetulek 508,61 eurot. Väljaminekuks arvestati 200 eurot ning arvestades

maha igakuise laenumakse 93,91 eurot jäi kostjal reservi vähemalt 215,42 eurot. Hageja esitab §

4034 lg 7 järgse ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks leidma, et laenuandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Käesoleval juhul vastavalt hagivalduse punktile 2.1 kostja

sai lepingu alusel krediiti kokku summas 2338,04 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule

kogusummas 2909,79 eurot. Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis kostja on tagastanud lepingu alusel saadud

krediidisumma.

Kostja vastuväited

3. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 09.02.2025 TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 24.01.2025. Kostjat on kohustatud hagile vastama

28 päeva jooksul alates hagi avalikust kättetoimetamisest. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse

dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 24.01.2025 ja loeti kättetoimetatuks 09.02.2025,

seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 10.03.2025. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid

hagile esitanud ei ole.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused,

4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt

määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus

hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg

1 kohaselt.

5. Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata.

6. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise

asemele.

Hageja on esitanud kohtule kostjale adresseeritud 27.03.2024 teatise nõude loovutamise kohta,

mille kohaselt on Placet Group OÜ samal päeval loovutanud lepingust nr. XXXX tulenevad

nõuded OÜ-le Aktiva Finance Group (dtl 39).

7. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb

kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev

on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS §

402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Vaidlus puudub selles, et kostja on füüsiline isik, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses,

seega on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt on

leping sõlmitud VÕS § 52 lg 1 tähenduses sidevahendi abil, s.o kostja laenutaotlus on esitatud

elektrooniliselt laenuandja internetiportaali vahendusel.

8. Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et kostja M L on sõlminud

05.01.2019 Placet Group OÜ-ga tähtajatu krediidikonto lepingu nr XXXX, limiidiga 900 eurot.

Lepingus lepiti kokku intressi määras 40,02% aastas, krediidi kulukuse määraks oli 49% aastas.

Hagiavalduse kohaselt on kostja kasutanud krediiti kokku summas 2338,04 eurot. Viivisemääras

lepingus kokku lepitud ei ole. Üldtingimuste punkti 7.1. kohaselt /hagis ekslikult nimetatud punkt

5.1/ on viivise määraks lepingus kokkulepitud intressimäär. Leping on üles öeldud 26.03

.2024

.

9. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil

93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle VÕS

§-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi

omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata

(EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida

võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu

tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste

vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat

positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte kohaselt lasub

tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

10. Tarbijakrediidilepingu kehtivuse kontrollimiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas tarbijale antud

krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas.

Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta

tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus

imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 p 14, 3-2-1-122-08 p

19). VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase

kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega peab

krediidiandja või nõude loovutamise korral tema eriõigusjärglane tooma tarbija vastu

krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust

tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel

juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib.

11. 05.01.2019 lepingu sõlmimise ajal tuli arvestada Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude

krediidi kulukuse määraga 20,01% aastas (vt Eesti Panga kodulehelt

https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks

olema krediidi kulukuse määr üle 60,03% aastas. Lepingu krediidi kulukuse määr 49% aastas

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordset määra ei ületa. Seega leping nr XXXX

ei ole VÕS § 4062 lg 1 järgi tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu.

12. Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima ka

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.

13. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija

kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des

1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta

omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund

ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest

isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning

sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas

regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus,

ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või

asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2ja 4); 3) tarbija varasem

maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal

puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei

saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal

sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab

ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

14. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase

hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse

täitmisel saadud teave) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija

esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi

(VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse

sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja

sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis

on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg

3 p 3). Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida

laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas

perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2).

15. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti

üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et

krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel. Sealjuures ei

saa võlgnevuse tekkimisest iseenesest järeldada, nagu oleks krediidiandja andnud laenu

krediidivõimetule tarbijale, sest teatud asjaolusid ei saa krediidiandja kontrollida ega ette näha, nt

tarbija töötasu vähenemine või kaotus, samuti see, kui tarbija võtab pärast krediidilepingu

sõlmimist uusi finantskohustusi.

16. Kohtul on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimise kohustus sõltumata

sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud. Krediidiandja peab oma

kohustuste täitmist tõendama igal juhul, kui ta nõuab tarbijalt intressi, mille määr on kõrgem

seadusjärgsest intressimäärast, või muid kulusid, mis ei ole tarbijale antud laenusumma.

Krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust

piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades

selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud

võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu

31.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710 p 25.3, 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p

21).

17. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja selgitanud, et laenuandja on

hindamisel võtnud arvesse kostja poolt esitatud teavet ning kontrollis avalikke andmebaase

(creditinfo.ee, taust.ee, Ametlikud Teadaanded). Maksehäired ja teadaanded puudusid. Hagi lisa 5

(dtl 42) kohaselt päringut Pensioniregistrisse ei teostatud. 29.01.2026 seisukohas märgib hageja, et

päring siiski teostati (dtl 155). Laenuandja on teada saanud, et kostja sissetulekuks on 508,61 eurot,

finantskulutused puuduvad ning majandamiskuludeks on 225 eurot (29.01.2026 seisukohas on

majandamiskuludena märgitud 200 eurot). Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning

taotleva laenu osamakse (93,19 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi

vähemalt 190,42 eurot (508,61 – 225 - 93,19) (29.01.2026 seisukoha kohaselt on reserv vähemalt

215,42 eurot). Kohus peab vajalikuks osundada, et hageja on 29.01.2026 seisukohaga koos esitatud

lisas muutnud kohtule varem esitatud tõendi - esialgse laenuandja otsuse aluseks olevate päringute,

laenuotsuse ja laenuandja arvutuse - andmeid, mistõttu ei pea kohus täiendavalt esitatud tõendit

usaldusväärseks.

18. Kohtu hinnangul on hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta esitanud

üksnes üldistatud selgitused. Hagiavalduses on toodud kuvatõmmis regsistritesse, kuid nimetatud

päringuid ise hagile lisatud ei ole. Hagiavaldusest ega selle lisadest ei nähtu, et esialgne

võlausaldaja oleks kostjalt kontoväljavõtet küsinud. Kohus kahtleb ka hageja hilisemas väites,

seoses päringu tegemisega Pensioniregistrisse. Dokumentidest ei nähtu päringu tegemist ka nt.

Maksu- ja Tolliametisse, et tuvastada, kas kostja üldse omab sissetulekut. Samuti ei ole hageja

esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel

kontrollinud kostja avaldatud finantskohustuste puudumist ja igapäevaste kohustuste tegelikkusele

vastavust. Hagist ei nähtu, milliseid andmeid pidas krediidiandja piisavalt põhjalikeks, et mitte

nõuda kostjalt täiendavalt pangakonto väljavõtet. Isegi kui eeldada, et esialgne krediidiandja

kontrollis kostja maksehäireid, siis kohus rõhutab, et finantskäitumist ei iseloomusta üksnes

maksehäireregistrisse jõudnud võlad. Tuvastatud asjaolude pinnalt ei ole kohtul võimalik asuda

seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija

laenuvõime kontrollimisel ning kohus on seisukohal, et hageja ei ole kohtule tõendanud

vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist selliselt, nagu Riigikohus on selgitanud. Kohtu

hinnangul on krediidiandja lähtunud üksnes kostja enda poolt esitatud andmetest, mis ei ole aga

piisav vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks.

19. Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et hageja laenuandjana on eiranud VÕS § 4034 lg-s 6

sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja oleks tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud ja selle tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

20. Kohus selgitab kostjale, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei too kaasa

krediidisaaja (kostja) vabanemist oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Samuti ei tähenda

vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine automaatselt kahju tekkimist

laenusaajale ning võimalust laenu tagasimaksmist vältida nõuete tasaarvestuse teel.

Privaatautonoomia ehk iseotsustamise õiguse ja lepinguvabaduse põhimõttest tuleneb

vaieldamatult ka see, et isik vastutab oma valikutega kaasnevate tagajärgede eest. Laenusaaja

vastutab oma valikutest tulenevate tagajärgede eest ka juhul, kui pärast laenu võtmist tema

majanduslikud ootused ei realiseeru ja laenu võtmisega kaasnevad laenusaajale negatiivsed

tagajärjed. Vastutustundliku laenamise regulatsiooni mõtteks on vähendada selliste olukordade

tekkimise tõenäosust, samas ei ole regulatsiooni eesmärgiks laenusaaja vastutusvõime

vähendamine.

21. VÕS § 4034 lg-s 7 on sätestatud, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid (nt.

lepingutasusid) tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline

tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on

suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest

tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte

kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga. Krediidiandja peab

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need

tarbijale teatavaks tegema. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui kogu

laenusumma on sissenõutavaks muutunud.

22. Käesoleval juhul olid 05.01.2019 lepingus kokkulepitud intressimääraks 40,02% aastas ehk

suurem kui VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Seadusjärgne intressimäär oli Eesti Panga andmetel

alates lepingu sõlmimisest kuni 31.12.2022 0% aastas, 01.01.2023 – 30.06.2023 2,5% aastas,

01.07.2023 kuni 31.12.2023 4% aastas ja 01.01.2024 kuni lepingu lõppemiseni 26.03.2024 4,5%

aastas. Seega perioodil 05.01.2019 kuni 31.12.2022 tehtud põhiosa ja intressi tagasimaksed tuleb

lugeda kõik tasutuks põhinõude katteks. Kostja on kasutanud krediiti eelnimetatud perioodil kokku

2329,81 eurot ning tasunud põhiosa tagasimakseid 1512,22 eurot ja intressi tagasimakseid 695,46

eurot (dtl 125-137). Seega tasumata põhinõude jääk 31.12.2022 seisuga oli 122,13 eurot (2329,81 –

1512,22 – 695,46).

23. Väljamaksete ja tagasimaksete arvestuse kohaselt on krediidiandja teinud kostjale täiendavaid

väljamakseid kokku 8,23 eurot nig kostja on teinud intressi ja põninõude tagasimakseid kokku

561,82 eurot, millelt arvestatav seadusjärgne intress ja põhinõude/krediidisumma jääk kujuneb

järgnevalt:

Arvestuse periood

Tagastamata

krediidi-

summa

Uus

väljamaks

Seadus-

järgne

intress

Arvestatud

laekumisel

põhiosa

katteks

Arvestatud

laekumisel

intressi

katteks

Krediidi jääk

01.01.– 24.01.2023

122,13 eurot

0,20 eurot

94,23 eurot

0,20 eurot

27,90 eurot

25.01.– 31.01.2023

27,90 eurot

1,95 eurot

0,01 eurot

29,85 eurot

01.02 – 21.02.2023

29,85 eurot

0,04 eurot

46,24 eurot

0,05 eurot

-16,39 eurot

22.02 – 28.02.2023

-16,39 eurot

1,95 eurot

-14,44 eurot

01.03 – 27.03.2023

-14,44 eurot

42,74 eurot

-57,18 eurot

28.03 – 31.03.2023

-57,18 eurot

1,95 eurot

-55,23 eurot

01.04 – 24.04.2023

-55,23 eurot

44,67 eurot

-99,90 eurot

25.04 – 30.04.2023

-99,90 eurot

1,38 eurot

-98,52 eurot

01.05 – 16.05.2023

-98,52 eurot

43,16 eurot

-141,68 eurot

17.05 – 31.05.2023

-141,68 eurot

1,00 eurot

-140,68 eurot

01.06 – 26.06.2023

-140,68 eurot

42,19 eurot

-182,87 eurot

27.06 – 25.07.2023

-182,87 eurot

41,11 eurot

-223,98 eurot

26.07 – 29.08.2023

-223,98 eurot

44,52 eurot

-268,50 eurot

30.08 – 18.09.2023

-268,50 eurot

40,59 eurot

-309,09 eurot

19.09 – 26.10.2023

-309,09 eurot

39,05 eurot

-348,14 eurot

27.10 – 23.11.2023

-348,14 eurot

39,21 eurot

-387,35 eurot

24.11 – 26.12.2023

-387,35 eurot

37,94 eurot

-425,29 eurot

27.12.2023 –

05.03.2024

-425,29 eurot

5,92 eurot

-431,21 eurot

Kokku

8,23 eurot

0,25 eurot

561,57 eurot

0,25 eurot

24. Seega on kostja tasunud krediidiandjale 431,21 eurot enam (122,13 + 8,23 – 561,57). Kuivõrd

kostja on tasunud kogu põhivõlgnevuse ja tasumisele kuulunud seadusjärgse intressi, jätab kohus

rahuldamata hageja põhinõude 561,51 eurot ning intressinõude 51,72 eurot. Kuna kogu põhinõue

on tasutud, puudub krediidiandjal ka kohustus tagasimakseid uuesti määrata. Hageja on seda ka ise

29.01.2026 seisukohas nentinud. Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõude summas 112,97

eurot. Seoses asjaoluga, et kostja on tasunud laenuandjale rohkem kui laenuandja oli õigustatud

saama, puudub alus ka viivisenõude rahuldamiseks.

25. Kuivõrd kohus tuvastas, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu ei olnud

kostjal lepingu ülesütlemise päeva seisuga esialgse võlausaldaja ees võlgnevust, tuleb järeldada, et

ka lepingu ülesütlemine ei olnud materiaalsete eelduste puudumise tõttu kehtiv. Eelnimetatud

põhjustel ei ole põhjendatud ka hageja VÕS § 1132 lg 2 alusel esitatud sissenõudmiskulude

hüvitamise nõue summas 40 eurot.

26. Tõendid, mida kohus eelnevas osas eraldi nimetanud ei ole, on küll kohtu poolt loetud vastu

võetuks, kuid asja lahendamist nad ei mõjuta.

Menetluskulud

27. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Eeltoodu alusel ja põhjusel, et hagi jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud täies

ulatuses hageja kanda.

28. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et

kostjal menetluskulud puuduvad. Kohus jätab kostja menetluskulud nende puudumise tõttu seega

kindlaks määramata.

29. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann

Kohtunik