2-25-104095/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2026, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-104095

Kohtuasi

PLACET GROUP OÜ hagi X-i vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4796,79 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PLACET GROUP OÜ (registrikood

11198910), lepinguline esindaja Darina Koivunen

Kostja: X (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta PLACET GROUP OÜ hagi X-i vastu 21. augustil 2023 sõlmitud

laenulepingust nr REF3979261 tulenevates nõuetes rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud PLACET GROUP OÜ kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada otsus kätte pooltele.

4. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui menetlusosaline taotleb kaebuse või taotluse koostamiseks menetlusabi, peab ta

selle menetlustoimingu tegema (eelkõige esitama kaebuse) seaduses sätestatud tähtaja

jooksul. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS §

187 lg 6).

ASJAOLUD

1. PLACET GROUP OÜ (hageja) esitas 11. veebruaril 2025 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse X-ilt (kostja) 4181,30 euro saamiseks. Kuivõrd

kostjale ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada, edastas Pärnu Maakohus 10.

aprillil 2025 asja menetlemiseks Viru Maakohtule.

2. Hageja esitas 29. aprillil 2025 hagiavalduse (täpsustatud 23. mail 2025), milles

palub mõista kostjalt välja põhivõla 3755,08 eurot, tasumata intressid 413,25 eurot, 28.

aprilliks 2025 sissenõutavaks muutunud viivise 199,77 eurot ning sissenõudmiskulu 10

eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõla tasumata

osalt alates 29. aprillist 2025 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse määraga

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud

palub hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 21. augustil 2023 laenulepingu nr

REF3979261 Bondora AS-i ja AS Inbank Finance laenude võlgnevuste

refinantseerimiseks. Laenulepingu REF3979261 laenusumma 3998,34 eurot. Laenu

väljamaksmisel peeti laenusummast kinni lepingutasu 199,92 eurot. Refinantseeritud

summad hõlmasid üksnes AS Inbank Finance ja Bondora AS-i ees laenu põhiosa

tasumist.

Lepingu krediidi kulukuse määr on 31,25%. Leping sõlmiti aastase intressimääraga

24,90%. Kostja kohustus laenu tagastama 72 osamaksena osamakse suurusega 109,05

eurot. Samuti kohustus kostja tasuma lepingutasu 199,92 eurot.

Lepingu sõlmimisel veenduti kostja krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema

sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. Hageja tegi 18. augustil 2023 päringud

Creditinfo.ee ja Taust.ee andmebaasidesse. Maksehäirete päringute tulemusena tuvastas

hageja, et kostjal puuduvad varasemad ja kehtivad maksehäired. Samuti tehti päring

Rahvastikuregistrisse, mille tulemusena hageja tuvastas, et kostjal ei ole ülalpeetavaid.

Lisaks tuvastas hageja, et kostja kohta puuduvad ametlikud teadaanded.

Kostja märkis enda igakuiseks sissetulekuks 900 eurot (töötasu) ja

majapidamiskuludeks 300 eurot. Finantskohustusi kostja ei märkinud. Kostja esitas

hagejale pangakonto väljavõtte ajavahemiku 19. veebruar 2023 kuni 17. august 2023

kohta. Hageja tuvastas, et kostja sissetulek oli keskmiselt nelja kuu vältel 887,14 eurot.

Samuti tuvastas hageja kostja pangakontolt, et tal oli laenukohustus Swedbank AS-i ees

kuumaksega 280,44 eurot, Holm Bank AS-i ees kuumaksega 41,78 eurot ning ESTO

AS-i ees kuumaksega 17 eurot. Kokku tuvastas hageja kostja finantskohustusi 339,22

eurot.

Hageja tuvastas, et kostja on krediidivõimeline igakuise reserviga 138,87 eurot, s.o

887,14 eurot (sissetulek) – 339,22 eurot (finantskohustused) – 300 eurot

(majapidamiskulud) – 109,05 eurot (taotleva krediidikonto REF3979261 osamakse).

Hageja maksis lepingu alusel 21. augustil 2023 AS-ile Inbank Finance 1306,29 eurot ja

Bondora AS-ile 1742,13 eurot. Hageja maksis kostjale välja 750 eurot, millest oli kinni

peetud lepingutasu 199,92 eurot.

Kokku tegi kostja tagasimakseid 1257,18 eurot. Sellest 243,26 eurot luges hageja

põhiosa, 851,58 eurot intressi, 162,34 eurot laenu pikendamise tasu katteks. Eeltoodust

tulenevalt kostja poolt on jäänud tagastamata krediidiandjale põhiosa 3998,34 – 243,26

= 3755,08 eurot.

Kostja oli viivituses 2024. a oktoobri, novembri, detsembri, 2025. a jaanuari ja

veebruarikuu osamaksetega, mida krediidiandja pidas ülesütlemise aluseks. Kostjale

edastati lepingu ülesütlemise hoiatus 1. detsembril 2024, milles kostjale oli antud

täiendav tähtaeg (14 päeva) kuni 15. detsembrini 2024 võla tasumiseks. Kuivõrd kostja

võlga ei tasunud, ütles võlausaldaja lepingu 11. veebruaril 2025 üles.

Hageja esitas 19. jaanuaril 2026 VÕS § 4034 lg 7 järgse nõude ümberarvestuse. Hageja

selgitas, et laenusumma oli 3998,34 eurot. Laenu väljamaksmisel peeti laenusummast

kinni lepingutasu 199,92 eurot, mistõttu tegi hageja väljamakseid kokku 3798,42 eurot

(3998,34 − 199,92). Kostja tagastas laenulepingu alusel tagasimakseid kokku 1257,18

eurot. Kostja tasutud summast arvestas hageja põhinõude katteks 1109,32 eurot ning

intressi katteks 147,86 eurot. Eeltoodust tulenevalt on ümberarvestuse tulemusel kostja

poolt laenuandjale tagastamata põhiosa 2689,10 eurot (3798,42 − 1109,32).

Ümberarvestuse tulemusel on kostja poolt laenuandjale tagastamata intress 46,47 eurot.

Pärast tagasimaksete uuesti määramist ei ole ülesütlemine kehtiv. Ülesütlemise eeldused

saavad vastavalt tagasimaksete uuesti määramisele täidetuks alles mais 2026. Eeltoodust

lähtudes esitab hageja TsMS § 369 alusel edasiulatuva nõude lepingust tulenevate

tulevikus sissenõutavaks muutuvate kohustuste täitmiseks. On alust eeldada, et võlgnik

ei täida oma kohustusi õigel ajal.

Juhul, kui kohus leiab, et laenulepingu sõlmimisel rikuti vastutustundliku laenamise

põhimõtet, palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr

REF3979261 tulenev võlgnevus põhiosas 2689,10 eurot ning intressid 46,47 eurot,

kokku 2735,57 eurot. Edaspidi nõuab hageja kostjalt viiviseid alates 29. aprillist 2025

põhinõude 2689,10 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

KOSTJA SEISUKOHT

3. Kostja hagile ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

5. Kohus leiab hagiavalduse ja hagi materjalide põhjal, et hageja nõue tuleneb

tarbijakrediidilepingust (VÕS § 402 lg 1). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on

seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest

kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles

sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul

alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on

kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab

omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata

tarbija krediidivõimelisust (Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr

C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46).

6. Kohus hindab esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi

kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese

lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr

aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Hageja ja kostja sõlmisid 21. augustil 2023 tarbijakrediidilepingu nr REF3979261 (dtl

30-50). Hageja refinantseeris andis Bondora AS ja AS Inbank Finance laene makstes

Bondora AS-ile välja 1742,13 eurot ja AS-le Inbank Finance 1306,29 eurot (dtl 97) ning

kostjale 750 eurot (dtl 98), millest oli maha arvatud lepingutasu 199,92 eurot. Kokku

lepingusumma 3998,34 eurot (dtl 43). Lepingu sõlmimise ajaks oli avaldatud krediidi

kulukuse määr 31. mai 2023 seisuga 16,72% (https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/

2273). Selle kolmekordne määr on 50,16%. Lepingus on krediidi kulukuse määraks

31,25% (dtl 43), st see ei ületanud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Hageja on selgitanud, et krediidi kulukuse määr on arvutatud võttes arvesse laenulimiit

3998,34 eurot, intressimäär 24,90% aastas, igakuine tagasimakse suurus 109,05 eurot,

maksekuupäev 1. kuupäev ja lepingutasu 199,92 eurot. Hageja on nõuetekohaselt

selgitanud krediidi kulukuse määra aluseks olevaid andmeid ja arvutusi (dtl 21, 62-64).

Seega on krediidi kulukuse määr kooskõlas seadusega.

7. Järgmiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS §

4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja

kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline

(teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse

hindamise kohustus).

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab

krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju.

Riigikohus on 24. novembri 2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et

krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste

varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2

teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub

mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei

saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb

krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui

muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui

krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija

kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

8. Hageja märkis, et tuvastas ja võttis lepingu sõlmimisel arvesse, et kostja

igakuised sissetulekud olid keskmiselt 887,14 eurot (dtl 21-22). Hageja tuvastas selle

kostja pangakonto väljavõtte alusel (dtl 65-93). Kostja sissetulekuks oli tema

pangakonto väljavõtte järgi viimasel neljal kuul enne lepingu sõlmimist töötasu ja

töövõimetushüvitis 887,14 eurot. Hageja keskmise töötasu arvutus on jälgitav ja

kontrollitav ning vastab pangakonto väljavõttelt nähtuvale.

Hageja tuvastas ja võttis lepingu sõlmimisel arvesse, et kostja igakuised

finantskohustused olid 339,22 eurot (dtl 22, Swedbank AS-i, Holm Bank AS-i ja ESTO

AS-i ees). Kohus leiab, et hageja on selgitanud, kuidas ta selle summani jõudis ja see

vastab pangakonto väljavõttele.

9. Kostja märkis laenutaotlusel enda majapidamiskulude suuruseks 300 eurot ning

hageja võttis selle lepingu sõlmimisel aluseks. Tulenevalt eelviidatud Riigikohtu

praktikast, oli hagejal kohustus kostja kui tarbija esitatud teavet kontrollida (RKTKm

24.11.2023, 2-21-13098/50, p 20). Hageja ei ole selgitanud, milliseid mõistlikke

pingutusi ta tegi kostja esitatud teabe kontrollimiseks. Seega ei ole hageja tuvastanud

kostja tegelikke majapidamiskulusid. Selliselt on hageja rikkunud teabe kontrollimise

kohustust, jättes välja selgitamata, kui suured on kostja tegelikud igakuised

majapidamiskulud.

10. Kohus leiab eelnevalt tuvastatu alusel, et krediidiandja ei ole piisava hoolega

hinnanud kostja krediidivõimelisust. Hageja järeldas, et kostja on võimeline võtma

täiendava laenukohustuse (109,05 eurot kuus) järgmise tehte alusel: 887,14-339,22-300.

Kostjale jäi selle põhjal reserv 138,87 eurot.

Krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt,

tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta,

vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib

olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (RKTKm

24.11.2023, 2-21-13098/50, p 22).

Kostja pangakontolt nähtub, et kostja on regulaarselt Bondora AS-ist laenu võtnud.

Näiteks 3. augustil 2023 (s.o samal kuul hagejaga lepingu sõlmimisel) kandis Bondora

AS kostjale 600 eurot. Enne seda kandis Bondora AS kostjale 600 eurot 1. juulil 2023.

Samuti on Bondora AS-ilt laekumine olnud 20. veebruaril 2023 600 eurot.

Arvestades laenude saamise aega ja sagedust – üks laen juulis 2023 ning kaks augustis

2023, viitab, et kostja oli suure tõenäosusega olukorras, kus ta võttis uusi laene, et

maksta jooksvaid kohustusi ja olemasolevaid laene tagasi. Hageja ei ole märkinud, et

oleks sellega kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvestanud.

Lisaks nähtub kostja pangakonto väljavõttelt, et kostja mängis hasartmänge (nt 2023. a

märtsis, aprillis, juunis ja juulis). Hageja ei ole esitanud kohtule selgitusi, kas ja kuidas

laenu andmisel hasartmängudele tehtavate kuludega arvestati.

Kohus leiab eelnevat kogumis arvestades, hageja ei saanud jõuda järeldusele, et kostja

on võimeline tasuma täiendavat laenukohustust.

VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike

kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohus

leiab eelneva põhjal, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjaga laenulepingu

sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellega on tuvastatud, et

krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

11. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline

tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul

intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna

tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise

tasu, lepingu hooldustasu).

12. Hageja esitas 19. jaanuaril 2026 ümberarvutuse juhuks, kui kohus tuvastab, et

laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja palub alternatiivselt mõista kostjalt välja põhivõla 2689,10 eurot, intressid 46,47

eurot ning viiviseid põhinõudelt alates 29. aprillist 2025 kuni selle kohase tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hageja 19. jaanuari 2026 esitatud ümberarvutatud ja TsMS § 369 alusel esitatud nõue

on ebaselge. Hageja on märkinud, et nõuete ümberarvestuse korral ei ole lepingu

ülesütlemine kehtiv.

Hageja on esitanud ümberarvestatud maksegraafiku (dtl 209-210), kuid ei ole TsMS §

369 nõude esitamisel arvestanud sellega, et kõik maksegraafiku kohased nõuded ei ole

otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud. Ümberarvestatud maksegraafik on 21.

augustist 2023 kuni 1. septembrini 2029. Hagejal on küll õigus esitada TsMS § 369

alusel hagi tulevase nõude täitmiseks, kuid selleks oleks tulnud hagejal haginõudes välja

tuua, millisel kuupäeval, millises summas ümberarvestatud maksegraafiku alusel

millised põhivõla ja intressinõuded sissenõutavaks muutuvad. Hagi eseme (selgelt

väljendatud nõue) ja aluse välja toomine on hageja kohustus ning kohus ei saa seda

tõenditest tuletada.

Eelnevat arvestades asub kohus seisukohale, et kuivõrd eelpool on tuvastatud

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ning hageja TsMS § 369 alusel

esitatud nõue on ebaselge, ei ole hagiavaldus õiguslikult põhjendatud. Sel põhjusel jätab

kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.

13. Kohus jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Kostjal

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

14. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada muul viisil, kui

avalikult (vt 15. septembri 2025 määrus). Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole

kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb ka käesoleva määruse resolutsioon kostjale kätte

toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil

hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete

kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi

TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et

TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka

RKTKm 16.09.2020, 2-18-9218/40, p 10 ja RKTKm 20.04.2022, 2-20-123093/24, p

9.2).

(allkirjastatud digitaalselt)