2-25-104095/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedjooksul. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise maksekäsu kiirmenetluse avalduse X-ilt (kostja) 4181,30 euro saamiseks. Kuivõrd
Legislator headnote
AI generated2-25-104095/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: jooksul. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise maksekäsu kiirmenetluse avalduse X-ilt (kostja) 4181,30 euro saamiseks. Kuivõrd
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Nele Teelahk
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. veebruar 2026, Jõhvi
Tsiviilasja number
2-25-104095
Kohtuasi
PLACET GROUP OÜ hagi X-i vastu võla
väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
4796,79 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: PLACET GROUP OÜ (registrikood
11198910), lepinguline esindaja Darina Koivunen
Kostja: X (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta PLACET GROUP OÜ hagi X-i vastu 21. augustil 2023 sõlmitud
laenulepingust nr REF3979261 tulenevates nõuetes rahuldamata.
2. Jätta menetluskulud PLACET GROUP OÜ kanda. Kindlaksmääratavad
menetluskulud puuduvad.
3. Toimetada otsus kätte pooltele.
4. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega
väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult
kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud
Teadaanded ilmumise päevast.
Edasikaebamise kord
Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu
otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kui menetlusosaline taotleb kaebuse või taotluse koostamiseks menetlusabi, peab ta
selle menetlustoimingu tegema (eelkõige esitama kaebuse) seaduses sätestatud tähtaja
jooksul. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise
puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud
taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS §
187 lg 6).
ASJAOLUD
1. PLACET GROUP OÜ (hageja) esitas 11. veebruaril 2025 Pärnu Maakohtule
maksekäsu kiirmenetluse avalduse X-ilt (kostja) 4181,30 euro saamiseks. Kuivõrd
kostjale ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada, edastas Pärnu Maakohus 10.
aprillil 2025 asja menetlemiseks Viru Maakohtule.
2. Hageja esitas 29. aprillil 2025 hagiavalduse (täpsustatud 23. mail 2025), milles
palub mõista kostjalt välja põhivõla 3755,08 eurot, tasumata intressid 413,25 eurot, 28.
aprilliks 2025 sissenõutavaks muutunud viivise 199,77 eurot ning sissenõudmiskulu 10
eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõla tasumata
osalt alates 29. aprillist 2025 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse määraga
võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud
palub hageja jätta kostja kanda.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 21. augustil 2023 laenulepingu nr
REF3979261 Bondora AS-i ja AS Inbank Finance laenude võlgnevuste
refinantseerimiseks. Laenulepingu REF3979261 laenusumma 3998,34 eurot. Laenu
väljamaksmisel peeti laenusummast kinni lepingutasu 199,92 eurot. Refinantseeritud
summad hõlmasid üksnes AS Inbank Finance ja Bondora AS-i ees laenu põhiosa
tasumist.
Lepingu krediidi kulukuse määr on 31,25%. Leping sõlmiti aastase intressimääraga
24,90%. Kostja kohustus laenu tagastama 72 osamaksena osamakse suurusega 109,05
eurot. Samuti kohustus kostja tasuma lepingutasu 199,92 eurot.
Lepingu sõlmimisel veenduti kostja krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema
sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. Hageja tegi 18. augustil 2023 päringud
Creditinfo.ee ja Taust.ee andmebaasidesse. Maksehäirete päringute tulemusena tuvastas
hageja, et kostjal puuduvad varasemad ja kehtivad maksehäired. Samuti tehti päring
Rahvastikuregistrisse, mille tulemusena hageja tuvastas, et kostjal ei ole ülalpeetavaid.
Lisaks tuvastas hageja, et kostja kohta puuduvad ametlikud teadaanded.
Kostja märkis enda igakuiseks sissetulekuks 900 eurot (töötasu) ja
majapidamiskuludeks 300 eurot. Finantskohustusi kostja ei märkinud. Kostja esitas
hagejale pangakonto väljavõtte ajavahemiku 19. veebruar 2023 kuni 17. august 2023
kohta. Hageja tuvastas, et kostja sissetulek oli keskmiselt nelja kuu vältel 887,14 eurot.
Samuti tuvastas hageja kostja pangakontolt, et tal oli laenukohustus Swedbank AS-i ees
kuumaksega 280,44 eurot, Holm Bank AS-i ees kuumaksega 41,78 eurot ning ESTO
AS-i ees kuumaksega 17 eurot. Kokku tuvastas hageja kostja finantskohustusi 339,22
eurot.
Hageja tuvastas, et kostja on krediidivõimeline igakuise reserviga 138,87 eurot, s.o
887,14 eurot (sissetulek) – 339,22 eurot (finantskohustused) – 300 eurot
(majapidamiskulud) – 109,05 eurot (taotleva krediidikonto REF3979261 osamakse).
Hageja maksis lepingu alusel 21. augustil 2023 AS-ile Inbank Finance 1306,29 eurot ja
Bondora AS-ile 1742,13 eurot. Hageja maksis kostjale välja 750 eurot, millest oli kinni
peetud lepingutasu 199,92 eurot.
Kokku tegi kostja tagasimakseid 1257,18 eurot. Sellest 243,26 eurot luges hageja
põhiosa, 851,58 eurot intressi, 162,34 eurot laenu pikendamise tasu katteks. Eeltoodust
tulenevalt kostja poolt on jäänud tagastamata krediidiandjale põhiosa 3998,34 – 243,26
= 3755,08 eurot.
Kostja oli viivituses 2024. a oktoobri, novembri, detsembri, 2025. a jaanuari ja
veebruarikuu osamaksetega, mida krediidiandja pidas ülesütlemise aluseks. Kostjale
edastati lepingu ülesütlemise hoiatus 1. detsembril 2024, milles kostjale oli antud
täiendav tähtaeg (14 päeva) kuni 15. detsembrini 2024 võla tasumiseks. Kuivõrd kostja
võlga ei tasunud, ütles võlausaldaja lepingu 11. veebruaril 2025 üles.
Hageja esitas 19. jaanuaril 2026 VÕS § 4034 lg 7 järgse nõude ümberarvestuse. Hageja
selgitas, et laenusumma oli 3998,34 eurot. Laenu väljamaksmisel peeti laenusummast
kinni lepingutasu 199,92 eurot, mistõttu tegi hageja väljamakseid kokku 3798,42 eurot
(3998,34 − 199,92). Kostja tagastas laenulepingu alusel tagasimakseid kokku 1257,18
eurot. Kostja tasutud summast arvestas hageja põhinõude katteks 1109,32 eurot ning
intressi katteks 147,86 eurot. Eeltoodust tulenevalt on ümberarvestuse tulemusel kostja
poolt laenuandjale tagastamata põhiosa 2689,10 eurot (3798,42 − 1109,32).
Ümberarvestuse tulemusel on kostja poolt laenuandjale tagastamata intress 46,47 eurot.
Pärast tagasimaksete uuesti määramist ei ole ülesütlemine kehtiv. Ülesütlemise eeldused
saavad vastavalt tagasimaksete uuesti määramisele täidetuks alles mais 2026. Eeltoodust
lähtudes esitab hageja TsMS § 369 alusel edasiulatuva nõude lepingust tulenevate
tulevikus sissenõutavaks muutuvate kohustuste täitmiseks. On alust eeldada, et võlgnik
ei täida oma kohustusi õigel ajal.
Juhul, kui kohus leiab, et laenulepingu sõlmimisel rikuti vastutustundliku laenamise
põhimõtet, palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr
REF3979261 tulenev võlgnevus põhiosas 2689,10 eurot ning intressid 46,47 eurot,
kokku 2735,57 eurot. Edaspidi nõuab hageja kostjalt viiviseid alates 29. aprillist 2025
põhinõude 2689,10 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1
teises lauses sätestatud määras.
KOSTJA SEISUKOHT
3. Kostja hagile ei vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
5. Kohus leiab hagiavalduse ja hagi materjalide põhjal, et hageja nõue tuleneb
tarbijakrediidilepingust (VÕS § 402 lg 1). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on
seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele
krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest
kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles
sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija
sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul
alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on
kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab
omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata
tarbija krediidivõimelisust (Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr
C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46).
6. Kohus hindab esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi
kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese
lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr
aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu
keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
Hageja ja kostja sõlmisid 21. augustil 2023 tarbijakrediidilepingu nr REF3979261 (dtl
30-50). Hageja refinantseeris andis Bondora AS ja AS Inbank Finance laene makstes
Bondora AS-ile välja 1742,13 eurot ja AS-le Inbank Finance 1306,29 eurot (dtl 97) ning
kostjale 750 eurot (dtl 98), millest oli maha arvatud lepingutasu 199,92 eurot. Kokku
lepingusumma 3998,34 eurot (dtl 43). Lepingu sõlmimise ajaks oli avaldatud krediidi
kulukuse määr 31. mai 2023 seisuga 16,72% (https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/
2273). Selle kolmekordne määr on 50,16%. Lepingus on krediidi kulukuse määraks
31,25% (dtl 43), st see ei ületanud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu
keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
Hageja on selgitanud, et krediidi kulukuse määr on arvutatud võttes arvesse laenulimiit
3998,34 eurot, intressimäär 24,90% aastas, igakuine tagasimakse suurus 109,05 eurot,
maksekuupäev 1. kuupäev ja lepingutasu 199,92 eurot. Hageja on nõuetekohaselt
selgitanud krediidi kulukuse määra aluseks olevaid andmeid ja arvutusi (dtl 21, 62-64).
Seega on krediidi kulukuse määr kooskõlas seadusega.
7. Järgmiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud
vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS §
4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja
kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline
(teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse
hindamise kohustus).
VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse
hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab
krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada
tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas
tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate
maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste
võimaliku suurenemise mõju.
Riigikohus on 24. novembri 2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et
krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste
varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust
tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2
teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud
krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka
VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub
mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei
saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb
krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida
tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui
muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui
krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija
kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
8. Hageja märkis, et tuvastas ja võttis lepingu sõlmimisel arvesse, et kostja
igakuised sissetulekud olid keskmiselt 887,14 eurot (dtl 21-22). Hageja tuvastas selle
kostja pangakonto väljavõtte alusel (dtl 65-93). Kostja sissetulekuks oli tema
pangakonto väljavõtte järgi viimasel neljal kuul enne lepingu sõlmimist töötasu ja
töövõimetushüvitis 887,14 eurot. Hageja keskmise töötasu arvutus on jälgitav ja
kontrollitav ning vastab pangakonto väljavõttelt nähtuvale.
Hageja tuvastas ja võttis lepingu sõlmimisel arvesse, et kostja igakuised
finantskohustused olid 339,22 eurot (dtl 22, Swedbank AS-i, Holm Bank AS-i ja ESTO
AS-i ees). Kohus leiab, et hageja on selgitanud, kuidas ta selle summani jõudis ja see
vastab pangakonto väljavõttele.
9. Kostja märkis laenutaotlusel enda majapidamiskulude suuruseks 300 eurot ning
hageja võttis selle lepingu sõlmimisel aluseks. Tulenevalt eelviidatud Riigikohtu
praktikast, oli hagejal kohustus kostja kui tarbija esitatud teavet kontrollida (RKTKm
24.11.2023, 2-21-13098/50, p 20). Hageja ei ole selgitanud, milliseid mõistlikke
pingutusi ta tegi kostja esitatud teabe kontrollimiseks. Seega ei ole hageja tuvastanud
kostja tegelikke majapidamiskulusid. Selliselt on hageja rikkunud teabe kontrollimise
kohustust, jättes välja selgitamata, kui suured on kostja tegelikud igakuised
majapidamiskulud.
10. Kohus leiab eelnevalt tuvastatu alusel, et krediidiandja ei ole piisava hoolega
hinnanud kostja krediidivõimelisust. Hageja järeldas, et kostja on võimeline võtma
täiendava laenukohustuse (109,05 eurot kuus) järgmise tehte alusel: 887,14-339,22-300.
Kostjale jäi selle põhjal reserv 138,87 eurot.
Krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt,
tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda
jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta,
vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib
olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (RKTKm
24.11.2023, 2-21-13098/50, p 22).
Kostja pangakontolt nähtub, et kostja on regulaarselt Bondora AS-ist laenu võtnud.
Näiteks 3. augustil 2023 (s.o samal kuul hagejaga lepingu sõlmimisel) kandis Bondora
AS kostjale 600 eurot. Enne seda kandis Bondora AS kostjale 600 eurot 1. juulil 2023.
Samuti on Bondora AS-ilt laekumine olnud 20. veebruaril 2023 600 eurot.
Arvestades laenude saamise aega ja sagedust – üks laen juulis 2023 ning kaks augustis
2023, viitab, et kostja oli suure tõenäosusega olukorras, kus ta võttis uusi laene, et
maksta jooksvaid kohustusi ja olemasolevaid laene tagasi. Hageja ei ole märkinud, et
oleks sellega kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvestanud.
Lisaks nähtub kostja pangakonto väljavõttelt, et kostja mängis hasartmänge (nt 2023. a
märtsis, aprillis, juunis ja juulis). Hageja ei ole esitanud kohtule selgitusi, kas ja kuidas
laenu andmisel hasartmängudele tehtavate kuludega arvestati.
Kohus leiab eelnevat kogumis arvestades, hageja ei saanud jõuda järeldusele, et kostja
on võimeline tasuma täiendavat laenukohustust.
VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike
kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohus
leiab eelneva põhjal, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjaga laenulepingu
sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellega on tuvastatud, et
krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
11. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline
tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul
intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem
kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei
võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja
muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna
tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise
tasu, lepingu hooldustasu).
12. Hageja esitas 19. jaanuaril 2026 ümberarvutuse juhuks, kui kohus tuvastab, et
laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
Hageja palub alternatiivselt mõista kostjalt välja põhivõla 2689,10 eurot, intressid 46,47
eurot ning viiviseid põhinõudelt alates 29. aprillist 2025 kuni selle kohase tasumiseni
VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Hageja 19. jaanuari 2026 esitatud ümberarvutatud ja TsMS § 369 alusel esitatud nõue
on ebaselge. Hageja on märkinud, et nõuete ümberarvestuse korral ei ole lepingu
ülesütlemine kehtiv.
Hageja on esitanud ümberarvestatud maksegraafiku (dtl 209-210), kuid ei ole TsMS §
369 nõude esitamisel arvestanud sellega, et kõik maksegraafiku kohased nõuded ei ole
otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud. Ümberarvestatud maksegraafik on 21.
augustist 2023 kuni 1. septembrini 2029. Hagejal on küll õigus esitada TsMS § 369
alusel hagi tulevase nõude täitmiseks, kuid selleks oleks tulnud hagejal haginõudes välja
tuua, millisel kuupäeval, millises summas ümberarvestatud maksegraafiku alusel
millised põhivõla ja intressinõuded sissenõutavaks muutuvad. Hagi eseme (selgelt
väljendatud nõue) ja aluse välja toomine on hageja kohustus ning kohus ei saa seda
tõenditest tuletada.
Eelnevat arvestades asub kohus seisukohale, et kuivõrd eelpool on tuvastatud
vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ning hageja TsMS § 369 alusel
esitatud nõue on ebaselge, ei ole hagiavaldus õiguslikult põhjendatud. Sel põhjusel jätab
kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.
13. Kohus jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Kostjal
kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
14. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada muul viisil, kui
avalikult (vt 15. septembri 2025 määrus). Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole
kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb ka käesoleva määruse resolutsioon kostjale kätte
toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil
hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete
kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi
TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et
TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka
RKTKm 16.09.2020, 2-18-9218/40, p 10 ja RKTKm 20.04.2022, 2-20-123093/24, p
9.2).
(allkirjastatud digitaalselt)