2-25-13666/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

16. veebruar 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-13666

Tsiviilasi

D.V hagi J.S-i vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2715,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja D.V (isikukood XXX), seaduslik esindaja S.B

ja lepinguline esindaja J.S

Kostja J.S (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt D.V (isikukood XXX) hagi J.S-i (isikukood XXX) vastu.

2. Välja mõista J.S-ilt D.V kasuks tagasiulatuva elatisena perioodi 01.03.2025–

31.03.2025 eest 287,72 eurot ja 01.06.2025–21.08.2025 eest 807,88 eurot, s.o kokku

1096,60 eurot.

3. Välja mõista J.S-ilt D.V kasuks elatisena perioodi 22.08.2025–31.01.2026 eest 606,04

eurot.

4. Välja mõista J.S-ilt D.V kasuks elatis 301,74 eurot kuus alates 01.02.2026 kuni D.V

täisealiseks saamiseni (s.o kuni 30.12.2027) (s.o 282,31 eurot (baassumma) + 59,43

eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest).

5. Kohtuotsuse resolutsiooni punktis 4 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

6. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest iga kuu 1. kuupäevaks S.B pangakontole

või muule S.B poolt nimetatud pangakontole.

7. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

1 (5)

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud

1. D.V (hageja) esitas Tartu Maakohtule 22.08.2025 hagiavalduse J.S-i (kostja, lapse isa)

vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatisena

perioodi 01.03.2025–31.03.2025 eest 287,72 eurot ja 01.06.2025–21.08.2025 eest 807,88

eurot ja elatise alates 22.08.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse §-s 101

ette nähtud miinimummääras, mis muutub iga aasta 1. aprillil. Kohus võttis 04.09.2025

kohtumäärusega hagi menetlusse.

Hagiavalduse kohaselt on hageja alates 01.06.2025 ema ülalpidamisel ja kostja ei tasu

hagejale elatist ega osale lapse kasvatamises muul viisil. Hageja viibib kostja juures vähem

kui 7 päeva kuus. Hageja igakuised kulud on järgmised: kulutused toidule 300 eurot;

kulutused tervishoiule 40 eurot; kulutused hügieenitarvetele 40 eurot ja soengule 35 eurot;

kulutused riietele ja jalanõudele 80 eurot; muud vältimatud kulud 80 eurot; eluasemekulud

180 eurot; kulud hariduse omandamiseks 50 eurot; kulutused sporditegevusele 55 eurot;

kulutused internetile ja telefonile 20 eurot. Lisaks kulu arvuti soetamiseks 700 eurot ja toa

sisustusele 700 eurot aastas.

Hageja märkis 21.10.2025 vastuses, et hageja ema on tasunud kostjale teostatud auto remondi

eest kokku 675 eurot. 21.01.2026 vastuses märkis hageja, et kostja poolt viidatud panus lapse

ülalpidamisse oli ebapiisav ega olnud regulaarne. Hageja ei kinnita, et kostja oleks

järjepidevalt osalenud lapse transportimisel kooli ja sealt tagasi. Kohtule esitatud

pangaväljavõttest nähtub üksikuid ülekandeid lapsele taskuraha andmiseks, kuid tegemist ei

ole elatise maksmisega perekonnaseaduse tähenduses.

Kostja vastuväited

2. Kostja tunnistab tema vastu suunatud nõudeid osaliselt. Kostja nõustub tasuma hagejale

alates 01.09.2025 elatis 200 eurot kuus ja lisaks hageja kontole taskuraha 50 eurot kuus. Peale

vanemate lahkuminekut on hageja kostjast võõrdunud ja hageja ei soovi kostja juures viibida.

Kostja on täitnud oma kohustust nii elatise maksmisega kui ka osaledes muudes küsimustes.

Kostja on transportinud hagejat kooli ja koolist koju, andnud lapsele taskuraha ning raha reisi

jaoks ja asjade ostmiseks. Elatist on kostja lapsele tasunud suuremates summades kui

2 (5)

seaduses ettenähtud määr. Kostja kaotas töö 25.03.2024 ja kostja on tänaseni töötu. Kostja

jättis hageja ema kasutusse sõiduauto, mida kostja on hooldanud ja remontinud. Kostja algatas

03.07.2024 sõiduki ümbervormistamise hageja ema nimele. Tegemist oli olulise varalise

panusega lapse ülalpidamisse, mida ei saa käsitada tavapärase kingitusena ega lapse

ülalpidamisest lahutatuna. Hageja ema ja kostja leppisid suuliselt kokku, et 2025. aasta juunis,

juulis ja augustis ei tee kostja elatise ülekandeid, sest kostja panustas hageja emale kuuluvasse

varasse (korduv auto remont) ja andis lapsele reisiraha. Seetõttu ei ole tagasiulatuv

elatisenõue põhjendatud.

Kostja märkis 20.01.2026 vastuses, et alates 22.08.2025 on kostja tasunud kokku 250 eurot

kuus selliselt, et 200 eurot hageja ema arvele ja 50 eurot lapse arvele taskurahaks. Mõlemad

maksed on tehtud lapse ülalpidamise eesmärgil ning neid tuleb käsitada elatise osana, mitte

eraldiseisvate või vabatahtlike maksetena. Kostja ei ole töötusele tuginenud elatise

vähendamise alusena. Ta on töötust maininud üksnes selleks, et näidata oma heausksust – ka

töötu olles on ta järjepidevalt täitnud ülalpidamiskohustust, maksnud elatist ning panustanud

lapse ülalpidamisse muul viisil. Juhul kui kohus ei pea võimalikuks määrata osa elatisest

makstuna otse lapsele, palub kostja alternatiivselt mõista temalt hageja kasuks välja elatis

summas 250 eurot kuus, ilma makse saajat eristamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus on seisukohal, et hageja hagi kostja vastu tuleb rahuldada osaliselt.

4. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma

vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise

maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis

ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Lõike 2 järgi

võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette

kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Lõike 5 kohaselt ei pea vanem andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse arvel.

Riigikohtu praktika kohaselt kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne

miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid

kulutusi kohtumenetluses tõendada (RKTKo 22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 13). Vaid juhul, kui

lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate

kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha (RKTKo 09.06.2017,

3-2-1-35-17, p 27). Praegusel juhul puudub vajadus tõendada ülalpidamiskulude suurust,

kuivõrd nõue ei ületa miinimumelatise suurust. Elatise väljamõistmiseks PKS § 101 lõikes 1

sätestatud määras ei ole vaja tõendada lapse vajaduste rahuldamise kulusid, vaid tuleb

eeldada, et mõlemad vanemad on võimelised andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud

miinimummääras.

5. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist PKS § 101 alusel

arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või

olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud

ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kostja on tuginenud menetluses sellele, et ta on töötu, kuid kostja avaldas kohtule, et ta ei

tugine sellel alusel elatise vähendamisele. Kohus märgib siiski, et elatise vähendamiseks ei

3 (5)

anna automaatselt alust kostja väited selle kohta, et ta on töötu. Riigikohus on leidnud, et

vanema töötus ja sissetuleku puudumine ei ole mõjuv põhjus, mis annaks alust jätta tema

kanda miinimumist väiksem osa lapse ülalpidamiskuludest (vt nt RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-

118-12, p 16 seitsmes lõik). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite

saamiseks tegema kõik endast oleneva ja hankima nii enda kui ka oma laste vajaduste

rahuldamiseks vajalikud vahendid (vt nt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 21.4). Seejuures

on vanemal kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise

kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike (nt

RKTKo 25.04.2018, 2-16-100215/85, p 20).

6. Kostja vastuväidete kohaselt ei pea ta elatise väljamõistmist põhjendatuks, sest ta on

järjepidevalt panustanud hageja ülalpidamisse nii rahaliste maksete kui ka muude kulutustega.

Kostja on andnud hagejale taskuraha ja reisiraha ning korraldanud hageja transporti. Samuti

on ta kandnud hageja ema kasutuses olnud sõiduki hooldus- ja remondikulud ning algatanud

sõiduki üleandmise hageja emale, pidades seda oluliseks varaliseks panuseks hageja

ülalpidamisse. Kostja väitel oli pooltel suuline kokkulepe, et 2025. aasta juunis, juulis ja

augustis ta eraldi elatist ei maksa, kuna sel ajal kattis ta olulisi kulusid hageja ja tema ema

kasuks, andes hagejale reisiraha ja remontides hageja ema autot.

PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Vanem rikub

ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta maksab elatist ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses

(RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 19). PKS § 100 lg 3 järgi võivad vanemad oma lapse

ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks,

missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista

ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut.

Kostja ei ole tõendanud, et vanemate vahel oli kokkulepe, mille kohaselt loetakse

ülalpidamiskohustus täidetuks muul viisil, kui lapsega kooselavale vanemale raha tasumisega.

Seega lapsele tehtud kulusid (sh reisi eest tasumist) ja lapse emale tehtud kulusid (sh auto

hooldust ja remontimist) ei ole võimalik ülalpidamiskohustuse täitmiseks lugeda. Seega ei

võinud kostja 2025. aasta märtsi, juuni, juuli ja augustikuu eest jätta elatist maksmata. Samuti

ei võinud kostja alates 2025. aasta septembrist vähendada elatise tasumist. Eeltoodust

tulenevalt tuvastab kohus, et hageja rikkus ülalpidamiskohustust, jättes 2025. aasta märtsi,

juuni, juuli ja augustikuu eest elatise maksmata ning tasudes elatist alates septembrist

ebapiisavas suuruses.

7. Samuti leiab kostja, et ta on alates 2025. aasta septembrist täitnud ülalpidamiskohustust

sellega, kui ta on tasunud hageja pangakontole 50 eurot kuus taskurahaks.

Kohus märgib, et lapse arveldusarvele raha kandmist saab pidada ülalpidamiskohustuse

täitmiseks üksnes siis, kui vanemad on sellises elatise andmise viisis omavahel kokku

leppinud. Praegusel juhul sellist kokkulepet vanemate vahel ei nähtu ja hageja on avaldanud,

et tegemist ei ole elatise maksmisega perekonnaseaduse tähenduses. Asjas ei nähtu, et hageja

ema oleks ülalpidamiskohustuse täitmisena heaks kiitnud hageja pangakontole kantud

summasid, samuti ei nähtu, et hageja ema on asunud hageja kontole kantud raha kasutama

hageja igapäevaste kulude katmiseks.

Kostja ei ole menetluses välja toonud asjaolusid ega esitanud kohtule tõendeid, mis annaks

aluse elatise vähendamiseks alla perekonnaseaduses sätestatud miinimummäära.

4 (5)

8. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist. Hageja palub kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatisena

perioodi 01.03.2025–31.03.2025 eest 287,72 eurot ja 01.06.2025–21.08.2025 eest 807,88

eurot, s.o kokku 1096,60 eurot.

2025. aasta märtsis oli hageja osas perekonnaseaduses sätestatud miinimumelatise suuruseks

287,72 eurot. Alates 01.04.2025 on

hageja osas perekonnaseaduses sätestatud

miinimumelatise suuruseks 301,74 eurot kuus. Kostja esitas kohtule oma pangakonto

väljavõtted, millest nähtub, et 2025. aasta märtsis kostja hagejale elatist ei tasunud (dtl 40).

Samuti ei ole kostja elatist tasunud perioodil 01.06.2025–31.08.2025 (dtl 42). Hageja

tagasiulatuva elatise nõue perioodi 01.03.2025–31.03.2025 eest 287,72 eurot ja 01.06.2025–

21.08.2025 eest 807,88 eurot, s.o kokku 1096,60 eurot on kohtu hinnangul põhjendatud.

Kohus rahuldab selles osas hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1096,60 eurot.

Kostja on alates 2025. aasta septembrist elatist tasunud hageja ema pangakontole järgmiselt:

23.09.2025 200 eurot; 18.10.2025 200 eurot; 18.11.2025 200 eurot; 08.12.2025 200 eurot ja

05.01.2026 200 eurot (dtl 65). Perioodil 22.08.2025–31.08.2025 eest on elatise võlg 97,34

eurot, arvestades, et sel kuul kostja elatist ei tasunud. Perioodil 01.09.2025–31.01.2026 eest

on elatise võlg 508,70 eurot, arvestades, et kostja on sel perioodil tasunud igakuiselt hageja

ema pangakontole 200 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks elatisena välja perioodi

22.08.2025–31.01.2026 eest 606,04 eurot. Alates 01.02.2026 kuni hageja täisealiseks

saamiseni (s.o kuni 30.12.2027) mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise 301,74

eurot kuus (s.o 282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest). Elatise summa muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse

suuruse muutumisele järgnevast kuust.

9. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks

määramata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

5 (5)